Qazaqstan • 13 Qyrkúıek, 2019

«Kúlimsireńiz! Sizge erekshe adamdar qyzmet etedi»

68 retkórsetildi

Bul – aıryqsha dámhana. Sebebi munda sizge qyzmet kórsetetin jap-jas qyz-jigitterdiń eshqaısysy sóılemeıdi. Biri týǵannan, endi biri sábı shaǵynan qulaǵynyń múkistigi bar jastardyń basyn quraǵan, mańdaıshasyna «Kúlimsireńiz! Sizge erekshe adamdar qyzmet etedi» degen jazýy bar dámhananyń tabaldyryǵynan tolqı attaısyz.

Nur-Sultan qalasynyń Seıfýllın kóshesindegi №9-úıde ornalasqan, buryn «Jońǵar qaqpasy», odan keıin «3 zal» atymen astanalyqtarǵa belgili dámhananyń ataýy «Emoji» bolyp ózgergenine kóp ýaqyt ótken joq. Al onyń «Emoji» atalýynyń da syry bar eken. «Búgingi zamanda, ásirese jastar ózara habar almasqanda sóz ornyna emosııasyn bildiretin smaıldar joldaý ádetke aınalǵan. Al estip, sóıleı almaıtyn adamdar úshin smaıldar álemi jan dúnıedegi, kóńildegi kúıdi jetkizýdiń eń bir qolaıly túri, sondyqtan dámhanaǵa osy ataýdy berýdi durys kórdik», deıdi emojilik qyz-jigitter.

Dámhana esigin ashpastan buryn ishteı da­ıyndalyp, kúlimsiregen kúıi tutqany tarttym. Ishte aqyryn ǵana janǵa jaıly tıetin áýen oınap tur eken. Aldymnan kúlim­siregeni júzine kórik qosqan jap-jas qyz shyǵyp qolymen ısharat berip tórge shaqyrdy. Kireberistegi bardan «Salamatsyz ba?» degen ún shyqqanda psıhologııalyq turǵyda oǵan daıyn bolmaǵan men sál tosylyp qalǵanmyn. Jýrnalıst ekenimdi aıtyp, dámhana jumysymen tanys­tyratyn adamnyń bar-joǵyn suradym. Sol sátte ishki bólmeden kúlimsireı shyqqan orta jastan asyńqyraǵan áıel adam: – Qazir balam keledi, uıymdastyryp júrgen sol ǵoı, oǵan deıin myna jerge otyryp demalyńyz, – degen. – Sizdiń balańyz ba edi, onda kelgeninshe áńgimelese turaıyq, – dep ol kisini sózge tarttym.

– Negizinen Semeı óńirinen bolamyz. Aýylda turatyn sińlimniń balasy Baqytbek qulaǵynyń múkistigine baılanysty Semeıde qolymda turyp, arnaıy mektepke bardy. Sodan balam Azamat ekeýi qulyn-taıdaı tebisip birge ósti, odan tańdaǵan qyzyna úılenemin degende de úı bolyp, aıaqtanýyna kúsh saldyq. Sondyqtan da óz anasynan góri maǵan jaqyndaý. Onyń jan dúnıesin men kóbirek uǵynamyn desem artyq emes. Qazir 3 balasy bar, biraq jyǵylǵan ústine judyryq degendeı, sońǵy ýaqytta búıregi aýyryp, dıalızge qarap qaldy, materıaldyq turǵyda ómir súrýi qıyndap ketti. Azamattyń mamandyǵy dáriger, alaıda osy baýyrynyń problemasyn búge-shigesine deıin tanyp, onyń otbasyna jáne osy tárizdes jandarǵa kómektesý úshin osy jobany qolǵa aldy. Ashylǵanymyzǵa eki aı, shynyn aıtqanda kirisimizden shyǵyn kóp, molynan kredıtke kirdik, biraq shydaımyz, Alla buıyrtsa is qylyp shyǵaramyz dep otyrmyz, – dedi ózin Lázzat dep tanystyrǵan áıel.
Azamat kóp kúttirgen joq. Eńbek demalysynda bolǵandyqtan bar ýaqytyn osy jumysqa arnap júrgen ol meniń ótinishimdi yqylaspen qabyldady. «Bul ıdeıa Emın Askerov atty kásipkerdiń bıznes-trenıngine qatysqannan keıin týdy. Anam aıtyp bergen shy­ǵar, áleýmettik mańyzy bar jobany qolǵa alýym baýyrymnyń erekshe jaǵdaıyna baı­lanysty. Jumysty bastamastan buryn Baqytbek ózderiniń chatynda osyndaı arnaıy dámhana ashý ıdeıasy barlyǵyn jarııalady. Sodan birden birneshe jigit habarlasyp, osy meıramhanaǵa keldik. Jumysy toqtap, jabylyp qalǵan soń ishi adam kórgisiz eken, barlyq tazartý, jóndeý jumystaryn óz qolymyzben jasadyq. Sol jigittiń biri qazir aspaz», dep áńgimesin bastady Azamat.

3 zaly bar dámhanaǵa kelýshiler qatary kóp bolmaǵanymen, tamaqtanýshylardyń kóńilderi jaı, rızashylyqtaryn qımyl­darymen kórsetip, qoshtasyp shyǵyp barady. Kelgen adamdardyń ústel ústin bajaılap qaraǵanyn ańdap, men de zertteýge kiristim. Áınektiń astyna daıashylarǵa tapsyrys berý, basqa da qajettilikterdi suraýdyń qol qımyldary kórsetilgen kómekshi qaǵaz qoıylǵan eken. Kádimgi teledıdardan kórsetiletin sýrdoaýdarma tárizdi. – O basta, deıdi Azamat – daıashy bo­lýǵa bári júreksindi, sebebi saý adamdarmen qarym-qatynasta bir-birimizdi túsinbeı qalamyz degen qorqynysh boldy. Qazir boılary úırendi, eń bastysy, osyndaǵy qyz-jigitterdiń barlyǵy ózderiniń qoǵamǵa qajet ekendikterin túsindi. Boılaryndaǵy áleýmettik kedergilerdi kúndelikti jumys­tary arqyly alyp tastap, osy jerden óz oryndaryn taýyp jatyr. Áýelde tek ydys jýamyn, ózge jumystan qorqamyn degen qyzymyzdyń qyzyǵýshylyǵy oıanyp, kondıter boldy. Daıashy jigitimiz aspazdyqqa ıkemi barlyǵyn ańdap, sony ıgerip aldy. Árıne jańadan bastap jatqandyqtan qıyndyǵymyz kóp. Aldymen psıhologııalyq turǵyda kedergiler týdy. Olardy ata-analary bala kúninen múgedek dep eseptep kóp nársege ózderi júgirip, balalarynyń qoǵamǵa ıkemdelýin shektegen. Sosyn memleket bizge munsha járdemaqy berýi, úkimet kómektesýi tıis degen túsinik qalyptasqan. Solardyń bárine degen kózqarastaryna ózgeris engizip, jumysqa keshikpeýdi, jaýapkershilikti sezinýdi, daıyndalǵan astyń dámdi bolyp, kelgen qonaqtyń kóńilinen shyǵýdyń qajet ekenin boılaryna sińirý úlken jumys eken. Al qazir qaı-qaısysynyń da kózderinde oty jandy, tipti jumysty qalaı jaqsartamyz degen ıdeıalaryn aıtyp, zeıin, yqylastaryn salady. Osynyń ishin árleý men, ústel ústine jabylatyn dastarqanǵa deıin ózderi tigip shyqty. On eki múshesi saý adamdardan osyndaǵy qyz-jigitterdiń basty ereksheligi – olardyń estimeýi emes, ótirik aıta bilmeıtin shynaıylyǵy der edim. Sol retten bir jaǵynan adal adamdarmen jumys isteý óte jeńil. Ekin­shiden ýáde berdiń be oryndaýǵa tıissiń, olar qaljyńdy da túsinbeıdi, sondyqtan ne aıtsań da barlyǵyn ashyp, bajaılap berýiń kerek. Keıde mynadaı qıyndyq bolyp jatyr deseń, jandary ashyp turyp qabyldaıdy, sheshilýin kútedi.

Dámhanada búginde 18 adam jumys isteıdi. Tek eki barmen sóıleıdi, al qalǵandary qol qımylymen túsindiretin ylǵı bir órimdeı, 20 jasqa endi tolǵan qyz-jigitter. Qyzyl­ordadan, Almatydan, Aqtaýdan, Temirtaýdan deısiz be, jan-jaqtan ózderiniń ómirden jolyn tapsam degen órender. Bir qıyndyǵy, kóbiniń astanalyq tirkeýi joq. Turatyn jerleri arzan hostelder eken. «Nur-Sultan qalasynda tirkelgen 5 adamǵa bizden góri jeńil, olardyń turatyn jerleri bar, oǵan qosa qalalyq eńbekpen qamtý ortalyǵynyń eńbekaqylaryna qosymsha qosatyn somalary bar. Eger bizdiń Nur-Sultan qalasyna tirkelýimiz sheshilse, qala turǵyndary arasynan qolushyn sozatyn adamdar shyqsa jaqsy bolar edi. Negizinen biz osy mańaıdyń jurtshylyǵyna rızamyz, ashylmaı jatyp, eki adam sizderge kómegimiz tısin dep bir-eki sharalaryn ótkizdi. Úılerine tapsyryspen tamaq aldyrady, aıt meıramy kezinde shelpek, baýyrsaq, tort, bálishter pisirtti. Sonyń barlyǵy biz úshin úlken qýanysh», deıdi keıde jazyp, keıde sózderin aýdaryp bergen Azamattyń qyzmetine júgingen jastar.

Úrjardaǵy úıin, astyndaǵy kóligin satyp, súıgen mamandyǵy dárigerlikke qosa áleýmettik mańyzy bar jobany atqaryp júrgen Azamattyń ózi de páter jaldap turady. «Áıtpese óz úıime tirker edim, biraq kez kelgen bıznestik joba birden aıdarynan jel esip ketpeıtini tárizdi biz de qazir klıent­ter jıyp, elden alǵys alyp, jumysty jolǵa qoıýdy basty maqsat etýdemiz», deıdi Nur-Sultan qalalyq Onkologııa orta­ly­ǵynyń rea­nımasııa bóliminiń dárigeri Azamat Bazylov.

Banner
Sońǵy jańalyqtar

Atyraýlyq sarbazdar áskerge attandy

Aımaqtar • Búgin, 17:27

Almatyda taǵy da jylý qubyry jaryldy

Qoǵam • Búgin, 16:20

Jambylda aǵash kóshetteri otyrǵyzyldy

Aımaqtar • Búgin, 16:02

Taldyqorǵanda tekstıl shyǵarylady

Aımaqtar • Búgin, 15:42

Eń qysqa áńgime. Qanat Ábilqaıyr

Eń qysqa áńgime • Búgin, 11:33

Eń qysqa áńgime. Arman Álmenbet

Eń qysqa áńgime • Búgin, 11:26

Kúlki kerýeni № 2

Rýhanııat • Búgin, 10:27

Qylqalamnyń ushynda – Qaraǵandy

Rýhanııat • Búgin, 09:48

«Qoıanqasqa» tulpar top jardy

Rýhanııat • Búgin, 09:11

Qazan meshitiniń úlgisin tańdapty

Rýhanııat • Búgin, 09:09

Qazaq dastarqanynan dám tatty

Aımaqtar • Búgin, 09:03

Baqyt Bókebaev: Bekzat óner belesteri

Rýhanııat • Búgin, 08:59

Aqyn qalamyndaǵy akademık beınesi

Rýhanııat • Búgin, 08:56

Baıanǵalı týraly baıan

Rýhanııat • Búgin, 08:52

Joldyń jaıy qalaı: Mamandar jetispeıdi

Aımaqtar • Búgin, 08:50

Semizdik túrli syrqatqa sebepshi

Qoǵam • Búgin, 08:39

«Nurly kósh» kúnin belgilesek...

Qoǵam • Búgin, 08:35

Jańa aıaldamaǵa jany qas

Aımaqtar • Búgin, 08:31

Jańaózende jańa joba bastaldy

Aımaqtar • Búgin, 08:24

Taǵzym men taǵylym toǵysqan toı

Rýhanııat • Búgin, 08:19

Bizdiń belsendiligimiz de mańyzdy

Qoǵam • Búgin, 08:16

Ekonomıkada turaqty ósim bar

Ekonomıka • Búgin, 08:06

Kraýdfandıng qazaqqa da jat emes

Qazaqstan • Búgin, 08:00

Elbasy Qyrǵyzstan basshysymen kezdesti

Saıasat • Búgin, 07:56

Uqsas jańalyqtar