Qazaqstan • 14 Qyrkúıek, 2019

Ádil Ahmetovtiń «Ǵasyr ǵıbraty» kitaby oqyrmanǵa jol tartty

407 retkórsetildi

Elordadaǵy Ulttyq akademııalyq kitaphanada belgili memleket jáne qoǵam qaıratkeri, saıasatker-qalamger, tanymal túrkolog Ádil Ahmetovtiń «Folıant» baspasynan jaryq kórgen «Ǵasyr ǵıbraty» atty kitabynyń tusaýkeseri ótti. Oqyrmanǵa tartý etip otyrǵan bul týyndy qaıratker ǵalymnyń tanymdyq ári ǵylymı-pýblısıstıkalyq monografııasynyń tolyqtyrylǵan ekinshi basylymy.

Memleket jáne qoǵam qaıratkerleri – Myrzataı Joldasbekov, Seıit Qasqabasov, Namazaly Omashev, Dıhan Qamzabekuly, Dana Nurjigit, Dáýletkereı Kápuly, Darhan Jazyqbaev, Joltaı Álmashev, Natalıa Kalashnıkova syndy birqatar ǵalym men zııaly qaýym ókilderi qatysqan keleli basqosýda el tanyǵan ardaqty azamattyń ǵylymǵa qosqan salmaqty úlesi men parasat bıigi týraly jyly estelikter men lebizder aıtyldy.

Bir-birin qaltqysyz qadirleıtin abzal dostyń biri Qýanysh Sultanov memleketshil tulǵanyń dıplomatııa salasyndaǵy nátıjeli jumysyn aıryqsha atap, yqpaldy elder arasynda áriptestik qarym-qatynas qalyptastyrýdaǵy eresen eńbegin eske aldy. Al «Egemen Qazaqstan» basylymynyń basshysy Darhan Qydyráli salıqaly saraptamalardyń oqyrmanǵa irgeli basylym arqyly jetýiniń ózi bıik mártebe ekenin ári qazaq ǵylymyna qosylǵan qomaqty qazyna ekenin atap ótti.  Bul rette ǵalymmen rýhanı úndes, janashyr tilektes jannyń biri, akademık Seıit Qasqabasov tarıhı tamyrlastyqty negizdeýge talpyný – Ádil Qurmanjanulynyń eńbekterindegi basty baǵyt ekenin aıtady.

Jańa jınaqqa avtordyń 2018 jyldan beri qaraı «Egemen Qazaqstan» gazetinde jarııalanǵan búgingi álemniń geosaıası kelbetine, elimizdiń álemdik geosaıasattaǵy orny men bedeline, jahandyq antropogenez aqtańdaqtaryna jáne musylman álemine qatysty ǵylymı-saraptamalyq maqalalary men ocherkteri toptastyrylǵan.

Ǵylymı baǵyttaǵy izdenis sheńberin keńeıte túsken kezekti eńbegi týrasynda «Kitaptyń muqaba betinde jer ǵalamsharynyń sýreti bederlengen. Bul jahandyq degen uǵymdy bildiredi. Geosaıasattyń qazirgi túsiniginde dál osy sóz kóp qoldanylady. Osylaısha, kitaptyń aty da, zaty da sóılep tursyn degen maqsatpen «Ǵasyr ǵıbraty» dep atadyq. Adamı kemeldikke jeteleıtin álemdegi eń úzdik 50 shyǵarmanyń qundylyǵyn tobyqtaı etip túıindegen ǵalym Tom Batler-Boýdonnyń eńbegin oqyp shyǵyp, oıǵa qaldym. Osyndaǵy 50 tomǵa júk bolǵan parasat qundylyqtaryn ózimizdiń tól órkenıetimizden izdep kórdik. Sóıtsek, bul dúnıeler aqyl-oıdyń keni, danyshpan Abaıdyń úsh óleńinde tur eken. Jastarǵa taǵylym bolsyn, tárbıe bolsyn degen maqsatpen bul eńbekti kóptiń nazaryna usyndyq» deıdi avtor Ádil Qurmanjanuly.

Kitaptaǵy avtordyń tyń kózqarastary oqyrmandy jańa álemdik dúnıetanymǵa jeteleıdi. Baıandalýy turǵysynan ózine tán mánerimen erekshelenetin jınaqta ǵylymı boljamdar men túıindi pikirler toǵysyp jatyr. Jazýshy qalam tartqan álemdik naryq tabanyna túsken kirshiksiz moral men etıkalyq qundylyqtar janaıqaıy, izgilik ıirimderi, bılik belesindegi betburystar men jahandanǵan zaman sıpaty udaıy ulttyq múddemen ushtasyp jatady.

«Ǵasyr ǵıbraty» kitabynyń alǵysózinde qalamger, ǵalym Baýyrjan Omaruly: «...Qazaq halqynyń ult retinde ilgerileýine árkim ár túrli jolmen úles qosady. Bul turǵydan Ádil Qurmanjanulynyń atqaratyn róli ózgelerge uqsamaıdy. Ol úsh tildegi qundylyqtardy meıilinshe ıgerip, sonyń bárin ultynyń múddesine baǵyndyra biledi. Álemniń ozyq memleketterindegi utymdy úrdisterdi qazaq jurtyna úlgi etip usynady» dep parasatty professordyń kezekti eńbeginiń ereksheligine toqtalyp, dúnıetanymdyq keńistigine aıryqsha nazar aýdarady.

Lıngvıst-ǵalym Ádil Ahmetov túbi bir túrki halyqtarynyń uly órkenıetinen syr shertetin qundylyǵy mol zertteý eńbekterin baspaǵa ázirlep jatqanyn jetkizdi. «Kórkem jáne ǵylymı ádebıet basý isine qomaqty úles qosyp júrgen «Folıant» baspasyna jeke rızashylyǵymdy bildiremin. Amanshylyq bolsa, «Kolýmb dáýirinen burynǵy amerıkalyqtardyń altaılyq tegi», «Túrki áleminiń yrym-tıymdary», «Vıkıngterdiń izimen» atty aıaqtalyp qalǵan jumystarymdy tııanaqtap, ózderińe alyp baramyn» degen ǵalymǵa el ómiriniń kókeıkesti máselelerine qatysty tartymdy dúnıelerińizben oqyrmandy qýanta berińiz deımiz.

 

Sýretterdi túsirgen Janbolat KENJEǴUL

 

 

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar