Ádebıet • 25 Qyrkúıek, 2019

Kórkem aýdarmanyń jaıy alańdatady

85 retkórsetildi

25-27 qyrkúıek aralyǵynda ótetin PEN klýb jazýshylarynyń ekinshi halyqaralyq forýmy Almatyda óz jumysyn bastady. Qazaq PEN klýby uıymdastyryp otyrǵan ádebıet úshin mańyzy zor álemdik sharaǵa 18 memleketten 81 delegat keldi. Forým qonaqtary retinde AQSh, Germanııa, Túrkııa, Reseı, Anglııa, Mońǵolııa, Marokko, Lıtva, О́zbekstan, Ázirbaıjan, Qyrǵyzstan jáne taǵy basqa elderdiń qalamgerleri, aýdarmashylary, synshylary men pýblısısteri shaqyryldy. Osylaısha Almaty taǵy da ádebıet týraly mańyzdy áńgimeniń ortalyq-ózegine aınaldy.

Jazýshylardyń ótken jylǵy forýmymen salystyrǵanda, bul ekinshi halyqaralyq forým aıtarlyqtaı aıyrmashylyqqa ıe. Eń aldymen, kóterip otyrǵan taqyrybymen erekshelenedi. Álemniń ár elinen kelip bas qosqan ádebıetshiler óte ózekti máseleni, ásirese bizdiń elimizdiń qalamgerleri úshin mańyzy zor kórkem aýdarma máselesin talqylaıdy.

Alǵashqy baıandamany jasaǵan Halyqaralyq qazaq PEN klýbynyń prezıdenti, forýmdy uıymdastyrý komıtetiniń tóraǵasy Bıgeldi Ǵabdýllın halyqaralyq jıynnyń maqsatyn túsindire kele, búgingi qazaq ádebıeti bastan keship otyrǵan daǵdarys pen toqyraý saldarynyń san jyldarǵa sozylyp bara jatýynyń negizgi sebepterin saralady. Onyń basty sebebi – aýdarma isiniń aqsaýy. Talantty qoldan shyqqan tárjimanyń kelmeske ketýi talaı klassık jazýshyny tasada qaldyrdy.

Qolyna qalam ustaǵan kez kelgen jazýshy kúnderdiń kúninde aýdarma máselesimen betpe-bet kezdesedi. «Jazýshylar ulttyq ádebıetti jasasa, aýdarmashylar álemdik ádebıetti jasaıdy» degen sóz beker aıtylmaǵan. Uzaq ýaqyt boıy qazaq ádebıetiniń biregeılik qasıeti kópulttylyq ıdeıasyn ustanǵan saıasattyń kóleńkesinde qalyp keldi. Qazaq qalamgerleriniń shyǵarmalaryn shet tiline aýdarý isi óte baıaý júrdi. Tárjima máselesi týraly aıtylyp, qolǵa alyna bastaǵan kezi kesheli-búgin ǵana. Nıý-Iorkte aǵylshyn tilinde qazaq ádebıetiniń klassıgi Á.Nurpeıisovtiń «Qan men ter» kitaby jaryq kórdi. Sondaı-aq qazaq PEN klýby taǵy da on kitaptyń, onyń ishinde, M.Maqataevtyń óleńder toptamasy, B.Soqpaqbaevtyń,  O.Súleımenovtiń, S.Elýbaıdyń, Á.Kekilbaevtyń, G.Belgerdiń, O.Bókeıdiń jáne M.Áýezovtiń tańdamaly shyǵarmalarynyń aýdarmasyn uıymdastyrdy. Qazaq PEN klýby qazaq ádebıeti klassıkteriniń shyǵarmalaryn aǵylshyn tiline aýdarýdy kezdeısoq qolǵa alǵan joq. Keńes Odaǵy ydyraǵan soń búkil álemde post keńestik elder qalamgerleriniń shyǵarmalaryna qyzyǵýshylyq kúrt kemidi. Sońǵy 25 jylda eki-úsh qazaq qalamgerinen ózgesi álemdik deńgeıge shyǵa almady. Shyndyqtyń júzine týra qarasaq, aǵylshyn tili álemdik baılanys, qarym-qatynas tili ǵana emes, jalpy álemdik mádenıet tiline aınalyp otyr. Al búgingi álemniń rýhanı-mádenı mazmuny ótken kezeńge qaraǵanda san qatparly. Aǵylshyn tili ádebıetke osy úshin kerek.

B.Ǵabdýllın tanymy ulttyq qundylyqtan nár alǵan, oı júıesi  qatpar-qatpar, pálsapalyq oramǵa negizdelgen, tili qunarly keletin qazaq qalamgeriniń shyǵarmasyn shet tilge aýdarý ońaı-ospaq sharýa emes ekenin oryndy eske saldy. Ortańqol túgili, «men» degen kásibı sheberdiń ózine quryq saldyra qoımaıtyn obrazǵa, oıǵa, stılge qurylǵan qazaq jazýshylarynyń shyǵarmalary naqty ári dáıekpen jazylatyn eýropalyq, batystyq ádebıetpen salystyrýǵa kelmeıdi. Qazaq tilin aýdarmaǵa ıkemdeý úshin tájirıbemen shyńdalǵan daıyndyq kerek. 

Qazaq PEN klýby kitaptardyń qaǵaz nusqasyn ǵana shyǵaryp qoımaı, elektrondy nusqamen Amazon jelisi arqyly sata bastaǵanyn aıtty. Kitapty basyp shyǵarý bir másele, túpki maqsat – kitapty sheteldik oqyrmannyń qolyna tıgizý. PEN klýb prezıdenti bul máseleni bes baǵytta sheshýge talpynatynyn jetkizdi.

«Qazaqstan úkimeti aýdarmaǵa qarjy bólip jatyr. Moıyndalǵan qalamgerlerdiń shyǵarmalary álemniń jetekshi alty tiline aýdaryla bastady. Jaqsy bastama. Mádenıet jáne sport mınıstrligi Prezıdent Ákimshiliginiń Ishki saıasat bóliminiń kelisimimen shet tiline aýdarylatyn qalamgerlerdiń tizimin jasady. Memlekettiń jaýapkershiligi mol mindetiniń tapsyrys berýshisi Nur Sultan jáne Almaty qalalaryndaǵy Ulttyq kitaphanalar boldy. Olar memlekettik tapsyrysty oryndaý úshin tender jarııalady. Alaıda qazaq ádebıetiniń shyǵarmalaryn aýdarý quqyǵyn osy tenderdi utyp alǵan uıymdarǵa tapsyrylǵan. Qysqasy, aýdarmashylardyń, redaktorlardyń kásibı  qabiletin eshkim eskermegen. Sondyqtan birde-bir adam eń basty suraqqa, «bul kitaptardyń aýdarylý sapasy qandaı deńgeıde, ol álemdik oqyrmandy tarta ala ma?» degen mańyzdy suraqqa bas qatyrmaǵan» deıdi B.Ǵabdýllın. Osyǵan baılanysty B.Ǵabdýllın mynandaı mysal keltirdi. О́tken jyldary Ispanııanyń belgili jazýshysy ári bedeldi aýdarmashysy bizdiń elimizge saparlap keledi. Sonda «Aq boz úıi» ıspan tiline aýdarylǵan Smaǵul Elýbaı: «meniń kitabym ıspan tiline qalaı aýdarylypty? Oqyp, oıyńyzdy aıtyńyzshy» dep kitabyn álgi jazýshyǵa usynady. Kitappen tanysyp shyqqan ıspan jazýshysy: «keshirińiz, bul ıspan tili emes. Muny ıspan tilin bilmeıtin adam aýdarǵan. Shyǵarma gýglmen aýdarylǵan», deıdi. «Mine, memlekettiń aqshasy osylaı qumǵa ketip jatyr», dedi PEN klýb prezıdenti dabyl qaǵyp. Qandaı kitap qaı tilge aýdarylady – bul da mańyzdy saýaldardyń biri.

«Ádebıet – halyqtyń jany» dep teginnen tegin aıtylmaǵan. Tili, tegi, dini, dili bólek halyqtardy onyń úzdik ádebıetinsiz taný múmkin emes. Eki aradaǵy altyn kópir mindetin aýdarmashy atqaratyn bolǵandyqtan, sapaly tárjima jaıy kún saıyn aıtylyp otyrsa da, artyq emes. Halyqaralyq forýmnyń maqsaty da sol – jazýshy úshin ǵana emes, el úshin de jaýapkershiligi ushan-teńiz názik máseleni kóp bolyp talqylap, ortaq uıǵarymǵa kelý.

Smaǵul Elýbaıdyń aıtýynsha, aýdarma – qazaq ádebıetiniń betke ustar jazýshylaryn ne maqtaıtyn, ne taptaıtyn deńgeıde sheteldik oqyrmanǵa jetkizetin óner. Maqtalyp jatqanyn oqyrman qulaǵy kóp estimeıdi, al taptalǵany týraly mysaldar bar. О́z shyǵarmasynyń basynan ótken soraqylyq «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy qolǵa alynbaı turǵan kezde, aýdarma isi memleket tarapynan qoldaý kórsetilmegen tusta bolǵan jaǵdaı ekenin atap ótti. «Ulttyq aýdarma bıýrosy» qyzmeti de aýdarma isinde osyndaı olqylyq oryn almaý úshin qolǵa alyndy dep oılaımyn. Aýdarylatyn kitap óz elindegi oqyrmandardyń baǵasyn alǵan, ýaqyt synynan ótken kitap bolý kerek. О́z elinde moıyndalmaǵan shyǵarmany shet el qalaı moıyndamaq? Osy tańdaýdan ótkennen keıingi úlken suraq: «aýdaratyn adam kim?» bolýy kerek. Shetelde bul máselemen ádebı agenttikter aınalysady, eńbegi úshin aqy alatyn bolǵandyqtan, shyǵarma aýdarylǵannan bastap jaryqqa shyqqanǵa deıingi jaýapkershilikti tolyqtaı moınyna alady. Al Qazaqstanda ádebı agentttiń kim ekenin, agenttiktiń ne ekenin bilmeıtin jazýshylar da bar», deıdi qalamger.

Qazaq elinde ótetin ádebıettiń aýqymdy jıynyn, árıne, tarlan aqyn Oljas Súleımenovtiń qatysýynsyz elestý múmkin emes. Álemdik keńistikte ótetin talaı ádebı basqosýlarǵa qatysyp júretin aqyn dúnıejúzilik ádebıettiń ahýalyn, búgingi deńgeıin bir qalamgerdeı sezinetinin baıqatty. «Qazaqstan Jazýshylar odaǵy jáne PEN klýb. Bir-birine básekeles pe, álde birin-biri tolyqtyra ma, nátıjesin ýaqyt kórsetedi. Artta qalǵan otyz jyl Jazýshylar odaǵy úshin keremet boldy dep aıta almaımyn. Bul bir buıyǵyp jatqan kezeń sekildi kórinedi. Onyń kóptegen sebepteri boldy, ol týraly Nur Sultanda ótken ádebıetshilerdiń álemdik forýmynda aıttym. Aýdarmaǵa bólingen memleket qarjysy oryndy jumsalýy kerek. Biraq tender oınatyp, tómen aqyǵa keliskenderge ádebıettiń taǵdyryn, aýdarmany senip tapsyrý aqylǵa syımaıdy. Ádebıettiń máselesin osyndaı jolmen sheshýge bola ma? Aýdarmashy álsiz bolǵan soń eńbegin tómen baǵalap tur. Osyny túsinbegenimiz ókinishti», dedi Oljas Omaruly renishin jasyra almaı. O.Súleımenov PEN klýbtyń baǵytyn qoldaıtynyn bildirdi. Aýdarmanyń sapasyna aqyn men jazýshynyń, tutas shyǵarmanyń taǵdyry baılaýly ekenin myna bir mysalmen dáleldeı tústi. Reseıdiń teńdesi joq prozaıgy, Keńes Odaǵynyń 1960-80 jyldar aralyǵyndaǵy kezeńinde jarqyraı kóringen Iýrıı Kozakovty eske aldy. Ol keńestik respýblıkalardy ózi aralap, aýdarylýy qajet avtor men shyǵarmany ózi izdeıdi eken jáne izdep júrip, eń qalyń degen romandy tańdap alatyn kórinedi. Sebebi, kereqarys kitapqa tólenetin qalamaqynyń da joǵary bolatyny belgili. Sóıtip ol Á.Nurpeıisovtiń «Qan men terin» tańdap alady. Kitap aýdarylyp jaryqqa shyǵady. Rasynda da, túpnusqadan áldeqaıda qalyńdaý bolyp jarııalanady, Kozakov ta qalamaqynyń astynda qalady. O.Súleımenovtiń aıtýynsha, Iý.Kozakovtyń aýdarmasy – naǵyz sapa kepili. Aýdarmashynyń deńgeıi, bedeli óz rólin atqarmaı qoımaıdy. «Qan men ter» Memlekettik syılyq aldy. Fransýzdyń ataqty jazýshysy Á.Nurpeıisovtiń shyǵarmasyna tamsanyp turyp pikir aıtty. Kozakov qazaq qalamgeriniń shyǵarmasyn bıik deńgeıge alyp shyqty. «Ekinshi Kozakov endi qaıtyp týmaıdy», dedi Oljas aqyn. Ol sondaı-aq «kimder aýdarylýy kerek?» degen áńgimeni de qozǵady. Qazaq ádebıetin jańa, bıik belesine kóterip ketken otyzynshy jyldardyń qurbandary Ilııas Jansúgirov, Beıimbet Maılın, Júsipbek Aımaýytovtardyń shyǵarmalaryn aýdarý  isi umyt qalmaýy tıis. Aqynnyń aıtýynsha, olardyń  «atylyp ketkeniniń» ózinde oqyrman tartatyn kúsh bar.

Qazaqstandaǵy ádebı úrdiste búgingi qazaq qalamgerleriniń álemdik ádebıetpen baılanysynyń nasharlyǵy seziledi. Bul qazaq jazýshylarynyń belgili bir dárejede syrtqy álemmen baılanysyn joǵaltyp alýymen de túsindiriledi. Ulttyq ádebıettiń shet tilindegi sapaly aýdarmasy bolmaǵandyqtan, bizdiń ádebıetimizge qyzyǵýshylyq ta tómendep ketken. Buǵan qosa, bizdiń qalamgerlerimizdiń deni shet tilin bilmeıdi, osydan kelip álemdegi ádebı úrdisti shynaıy baǵalaýdyń múmkindigi shekteledi.

B.Ǵabdýllınniń pikirinshe, ádebı forým osyndaı qolaısyzdyqtardy boldyrmaýǵa, jazýshylardyń bir-birimen jaqynyraq tanysyp, aralasýyna múmkindik týdyrady. Osyndaı jıyn ústinde bir-biriniń shyǵarmashylyǵyna kásibı qyzyǵýshylyq tanytyp, basqa elderdiń zamanaýı ádebıetin kóbirek tanyp, ózderine aýdarmashylar taba alady.

Mundaı aýqymdy shara Almaty qalasy ákimdiginiń qoldaýynsyz ótýi múmkin emes edi. Forým Elbasynyń memlekettik «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyn júzege asyrýǵa baǵyttalyp otyr. Baǵdarlamada «Eger biz ult bolyp qalǵymyz kelse..., «Jahandyq keńistiktegi zamanaýı qazaqstandyq mádenıet» degen taǵy bir jobany júzege asyrýǵa tıispiz» delingen. Qazaq PEN klýby men qala ákimdigi naq osy tapsyrmany negizge alǵanyn atap ótti.

ALMATY

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Aldabergen Kempirbaı

Eń qysqa áńgime • Búgin, 13:00

Eń qysqa áńgime. Erkeǵalı Beısenov

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:42

Eń qysqa áńgime. Kógedaı Shámerhan

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:39

Eń qysqa áńgime. Jasulan Serik

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:37

Eń qysqa áńgime. Aqjol Qalshabek

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:28

Eń qysqa áńgime. Nurbek Nurjanuly

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:24

Elbasy Takeo Kavamýramen kezdesti

Prezıdent • Búgin, 11:34

Saǵynaıdyń beıiti tabyldy

Aımaqtar • Búgin, 10:52

Aqmolanyń astyǵyna suranys mol

Aımaqtar • Búgin, 10:22

Kúlki kerýeni № 7

Rýhanııat • Búgin, 10:20

Uly dalanyń tarıhy qaıta jańǵyrýda

Qazaqstan • Búgin, 10:09

Atalmaı nege qalsyn Musa aty?!

Rýhanııat • Búgin, 10:01

«Astana» Nıderlandqa attandy

Sport • Búgin, 08:53

Jaqsy dástúr jalǵasady

Rýhanııat • Búgin, 08:49

Alashtanýshy ǵalymnyń belesi

Rýhanııat • Búgin, 08:47

Igilikti eńbek ıesi

Qoǵam • Búgin, 08:46

Namazaly Omashuly: El shejiresi

Rýhanııat • Búgin, 08:42

Taraz shaharyndaǵy tamasha tún

Aımaqtar • Búgin, 08:39

Tuńǵysh Til forýmy ótedi

Qoǵam • Búgin, 08:36

Patrıarhtyń oryndalǵan paryzy

Rýhanııat • Búgin, 08:33

Kedergisiz keleshek

Qoǵam • Búgin, 08:31

Endi mekenjaı anyqtamasyn suramaıdy

Qoǵam • Búgin, 08:29

Joshy hanǵa eskertkish ornatylady

Rýhanııat • Búgin, 08:24

Qazaqtardyń atqa miný mádenıeti

Qazaqstan • Búgin, 08:22

Eýrony satyp alýshylar kóbeıdi

Ekonomıka • Búgin, 08:20

AQR: 14 bankti «saýyqtyrý» kerek pe?

Ekonomıka • Búgin, 08:15

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Uqsas jańalyqtar