Ádebıet • 27 Qyrkúıek, 2019

Qazaq jazýshysy Nobel syılyǵyn qashan alady?

99 retkórsetildi

Aqyn, aýdarmashy Júkel Hamaımen az-kem áńgime

– Júkel ákeı, «áýeli sóz bolǵan» de­mekshi, aqynnyń kókiregine óleń týa bitti qona ma, álde júre kele ju­­ǵa ma? Iаǵnı, tabıǵı talanttan­ bólek, úırenip, oqyp-bilip te aqyn­ bolý múmkin be?

– «Ákeı – Echıge» ortaǵasyr­lyq ataýmen sóz bastap, sóz ben «echıgeniń» kıe quty týraly sóz bastaýyńnyń máni bar shyǵar. Kezinde orys oıshyldary «Otes – echıge kerek pe, mánsap-sar kerek pe, qaısysyn qaldyrýǵa bolady?», dep Dostoevskııge suraq qoıyp, sol «áýlıe» jaýap bergen eken, «Áýeli echıgeni tanıyq, patsha da áýlıeniń quly...» dep. Álemdegi qalam ustaǵandar Dostoevskııdiń osy ýájine bas ıedi. Endi suraqqa keleıik. Áýeli – Sóz! Sóz buryn ja­ralǵan ba? Ym, túısik buryn paıda bol­ǵan ba? Buǵan lıngvıst ataýly bas qa­tyryp, áli kúnge deıin nápaqasyn aıyryp keledi. Bizdińshe, qursaqtan shyqqan bala týa «I-Á» qarpimen sóz bastaıdy. Eýropalyqtar muny «A-a-a» deıdi. Iаǵnı, adam balasy «I-Á» dep, jylap týady. «Jylap kelip, jylap qaıtýdyń» túrin Abaı da aıtqan. Demek, aqyndyqtyń «týa bitýi» – súıektiń asyldyǵy, ıaǵnı tekten be deımin. Al ony ustap turý úshin, damytý úshin árıne, oqý kerek! Bizge «oqy!» degen sózdi Lenın aıtqan dep úıretýshi edi. Sóıtsek, Quran Kárim solaı bastalady eken ǵoı...

– Keńes Odaǵy tusynda qa­zaq­­­ qalamgerleriniń qoly je­te­­­ bermeıtin Máskeýdegi áde­bı oqý­ ornynyń bólimshesi Moń­ǵo­lııa­­d­a jumys istepti. Onda odaq­tyń aýzy dýaly elıtasy baryp dáris oqypty. Shyǵarmashy­ly­ǵy­­ńyzdyń qalyptasýyna sol orta áser etti me? Qazirgi Moń­ǵo­lııa ádebıetiniń álem deń­geıinde ta­­ny­mal bolýyna Más­keýdiń yq­­paly boldy ma?

– Iá, Máskeý tálimimen Ulan­batyrda «Poezııa», «Aýdarma», «Proza», «Dramatýrgııa» kafedrasy Moń­ǵolııa Jazýshylar odaǵynda ashyl­dy da, sonyń irikteýinde Tá­ńiri qoldap, «Poezııa» kafedrasyn­da ádebıetten dáris aldyq. Aqyl­dysy da, «aqylsyzy» da bizge dá­ris berdi. Oljekeń, Evtýshenko, Voz­nesenskıı... taǵy basqalardyń lek­sııalaryn tyńdadyq. Eliktedik. Olar­dan úırenetini de bar, úırenbeı­tini de. Jalpy, Máskeýdiń yqpaly de­genge menen góri osyndaǵy aqyndar jaqsy jaýap aıtar edi. Muqaǵalıdyń oqýdy tastap, Jumekenniń «Dańq pen daqpyrtty» jazatyny soǵan dálel. Tynymbaı, Ulyqbek aǵalar bul su­raqqa ǵajap jaýap beredi.

Qudaıǵa shúkir, 12 aqyn oqy­ǵan­­byz. Ekeýi qazir Mońǵolııa Mem­­lekettik syılyǵynyń ıegeri. Qal­­ǵany, joq degende ózderiniń Nasagdorj syıly­ǵynyń (bizdegi Abaı atyndaǵy syı­lyqpen teń) ıegerleri. Biraz «tentek aqyn» ómirden erte ozdy...

– Siz halqa jurtynda óte tany­mal, áıgili qalamgerler qataryn­da­syz. Atajurtqa oralý arqyly ne ta­­ýyp, ne joǵalttyńyz. Bul jerde ta­­za aqyndyq, shyǵarmashylyq tur­­­ǵy­da aıtyp turǵanymdy túsi­nersiz...

– «Atameken» degen sózdi jazbaı, mońǵoldarǵa qazaq bolmysyn tanytsam dep, biraz jyl (1979-1991j.j) múlde mońǵol bolmysyna aýyp ket­kenimdi nesine jasyraıyn. Áýelgi ma­qalalarymdy mońǵolsha jazyp alyp, sodan keıin qazaqshaǵa aýdaryp júrip, qazaqtyǵyma qaıta qalyptastym. Demek, ótken otyz jylda alpys jyl jazatyn ýaqyt joǵalttym...

– Aýdarmashysyz. Abaıdy, Ma­hambetti... qazirgi aqyndardy moń­­ǵol­sha sóılettińiz. Biraq bizdiń eldegi ádebı aýdarmaǵa bas­qany qoıyp, qalamgerlerdiń óziniń kóńi­li tolmaıdy. Nege dep oılaısyz?

– Bul týra ádebı bilim men talant, sezim, sózdi túsiný qabiletke baı­lanysty. Oljekeńniń bir óleńin Qadyr aǵamyz:

«Dala qandaı,

Daladaǵy at qandaı...» – dep aýda­­ryp, qazaqqa jattatty. Al túp­nusqa: «Eı, Qypshaqtyń keń dalasy...» dep bastalady. Dalaqtaǵan da­la qalaı? Qypshaq dalasy degen keń tolǵaý, órlik qalaı? Mundaı mysal kóp. Jalpy, bul turǵydan bizge Jazýshylar odaǵy janynan ádebı kafedra ashý qajet.

– Aıtpaqshy, mońǵol poezııa­synyń ókili Nobel syıly­ǵynan úmitti. Al qa­zaq qalamgerleri bul ma­daqqa laıyq pa?

– Mońǵoldar ǵana emes, qazaq qalamger­leri de laıyq. Osydan eki jyl buryn Moń­ǵolııa Pen klýby «Ábekeń, Ábdi­­jámil Nurpeıisovti Nobel syı­­ly­ǵyna usynyp, qoldasańyz, sol kisi týraly jazyp berseńiz» de­gen usynys aıtty. Ol kisiniń «Qan men teri» 1970 jyldary mońǵol tiline aýda­ryl­ǵan. Osynyń ózinen bizdiń qalamgerlerimiz Nobelden úmitti ekeni baıqalady. Ol úshin bizge álemdik ádebı keńistikpen sál tereń, sál tájirıbeli ári bılikten tys erkin qatynas qajet. Bılikti maqtaǵan óleń­ge eshqashan Nobel syılyǵyn bermeıdi. Jýyqtaǵy Azııa forýmynda «Azııa syılyǵy» degen usynystyń da bir ushyǵy osyǵan saıady.

– Abaıdyń 150 jyldyǵy tu­­synda ma, elimizge belgili aza­mat­tardyń biri «О́kinishtisi, Abaı­dy shet til­ge aýda­­rýǵa keshigip qal­dyq...» degen eken. Bul kezde siz da­­na hakimdi moń­­ǵol­sha sóıletip qo­ıyp­­­syz. De­­mek, siz­diń eńbegińiz la­ıyqty ba­­ǵa­syn almady. Tipti siz áli de eleý­­siz, jar salý­dy jaq­tyr­maı­tyn qal­pyńyz­da qalyp qoı­ǵan­daısyz...

– Iá, sondaı bir sózdiń aıtylyp qalǵany ras. Ol kezde Abaı­dy shet tilge aýdarǵan úsh qa­zaq ta bar edik. О́kinishke qaraı, Ǵalym­jan Muqanov pen Áýezhan Qodar ekeýi ómirden ozdy. Úsh kitap ta jaryq kór­di. Mamandardyń aı­tysy, aýdar­malary jaman emes. О́tken jyly Halyqaralyq Túrki akademııasy Mahambettiń tolyq jınaǵyn mońǵol, qazaq eki tildegi salystyrmaly ári ǵylymı túsiniktemeleri bar aýdarmasymen jaryqqa shyǵardy. Sondaǵy azamattarǵa alǵys aıtamyn.

– Eki eldi, qos jurtty tel emip, teń­ jaıladyńyz. Qansha degenmen qazaq pen mońǵoldyń adamı oı-órisi, qoǵamdyq ortasy bólek shy­­ǵar. Ásirese shyǵarmashylyq elı­­tada aıyrma baıqala ma?

– Biz eki el de ǵunnan jalǵasqan dú­nıe­tanymy bir, egiz urpaqpyz. Eki tilge de dinder arqyly jolaı sińisken sóz­derdi alyp tastasaq, sóz túbiri bir tildi, kóshpeli túrik urpaǵymyz. Shyń­ǵys hanǵa talasatynymyz da sodan...

– Rahmet.

 

Áńgimelesken

Qalmahanbet MUQAMETQALI,

«Egemen Qazaqstan»

 

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Aldabergen Kempirbaı

Eń qysqa áńgime • Búgin, 13:00

Eń qysqa áńgime. Erkeǵalı Beısenov

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:42

Eń qysqa áńgime. Kógedaı Shámerhan

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:39

Eń qysqa áńgime. Jasulan Serik

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:37

Eń qysqa áńgime. Aqjol Qalshabek

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:28

Eń qysqa áńgime. Nurbek Nurjanuly

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:24

Elbasy Takeo Kavamýramen kezdesti

Prezıdent • Búgin, 11:34

Saǵynaıdyń beıiti tabyldy

Aımaqtar • Búgin, 10:52

Aqmolanyń astyǵyna suranys mol

Aımaqtar • Búgin, 10:22

Kúlki kerýeni № 7

Rýhanııat • Búgin, 10:20

Uly dalanyń tarıhy qaıta jańǵyrýda

Qazaqstan • Búgin, 10:09

Atalmaı nege qalsyn Musa aty?!

Rýhanııat • Búgin, 10:01

«Astana» Nıderlandqa attandy

Sport • Búgin, 08:53

Jaqsy dástúr jalǵasady

Rýhanııat • Búgin, 08:49

Alashtanýshy ǵalymnyń belesi

Rýhanııat • Búgin, 08:47

Igilikti eńbek ıesi

Qoǵam • Búgin, 08:46

Namazaly Omashuly: El shejiresi

Rýhanııat • Búgin, 08:42

Taraz shaharyndaǵy tamasha tún

Aımaqtar • Búgin, 08:39

Tuńǵysh Til forýmy ótedi

Qoǵam • Búgin, 08:36

Patrıarhtyń oryndalǵan paryzy

Rýhanııat • Búgin, 08:33

Kedergisiz keleshek

Qoǵam • Búgin, 08:31

Endi mekenjaı anyqtamasyn suramaıdy

Qoǵam • Búgin, 08:29

Joshy hanǵa eskertkish ornatylady

Rýhanııat • Búgin, 08:24

Qazaqtardyń atqa miný mádenıeti

Qazaqstan • Búgin, 08:22

Eýrony satyp alýshylar kóbeıdi

Ekonomıka • Búgin, 08:20

AQR: 14 bankti «saýyqtyrý» kerek pe?

Ekonomıka • Búgin, 08:15

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Uqsas jańalyqtar