Rýhanııat • 27 Qyrkúıek, 2019

Oralhan Bókeı jáne Baqy Ýrmanche

120 retkórsetildi

Qazaq jazýshylarymen shyǵarmashylyq baılanys ornatyp, olardyń týyndylaryn óz eńbekterine arqaý etken.

 28 qyrkúıek – Altaıdyń kerbuǵysy atanǵan qazaqtyń kórnekti jazýshysy, dramatýrg Oralhan Bókeıdiń týǵan kúni. Osy rette qalamgerdiń shyǵarmalary boıynsha ıllıýstrasııa jasaǵan tatar sýretshisi Baqy Ýrmanche jaıynda az-kem sóz qozǵaýdy jón kórip otyrmyz.

ýrmanche

Baqy Ýrmanche kim? 1897 jyly Tatarstanda dúnıege kelgen qylqalam sheberi 1930 jyldardyń basyndaǵy stalındik qýǵyn-súrginnen eline aman oralǵannan keıin 1941 jyly uly Abaıdyń mereıtoıyna daıyndyq jónindegi komıtettiń shaqyrýymen Qazaqstanǵa joly túsedi. Osylaısha, kórkem sýret pen grafıka boıynsha jumystardy oryndaýǵa tapsyrma alǵan sýretshiniń qazaq jerindegi jemisti jyldary bastalady. Qazaqstanda 1941 jyldan 1956 jylǵa deıin shyǵarmashylyqpen shuǵyldanǵan talant ıesi úshin bul kezeń jemisti de jeńisti kezeń boldy. Olaı deıtinimiz, sýretshi osy jyldar muǵdarynda «Amankeldi shtaby», «Abaı jumys ústinde», «Jangeldınniń uly ótkelderi» atty tarıhı polotnalaryn, elimizdiń tarıhı tulǵalarynyń úzdik portrettik galareıasy, ǵajap peızajdary men natıýrmorttaryn ómirge ákeldi. Solardyń ishinde kúıshi Dına Nurpeıisovanyń, akademık Qanysh Sátpaevtyń, jyr jampozy Jambyl Jabaevtyń, bıshi Shara Jıenqulovanyń, zańǵar jazýshy Muhtar Áýezovtyń portretteri sýret ónerindegi asyl muralarymyzdyń qataryna endi.

Sýretshi elimizde ótkizgen 15 jyldyq sanaly ǵumyrynda qazaq jerin aralap, halqymyzdyń salt-dástúrimen, ádet-ǵuryptarymen tanysqan. Qazaq jazýshylarymen shyǵarmashylyq baılanys ornatyp, olardyń týyndylaryn óz eńbekterine arqaý etken. Sonyń biri – Oralhan Bókeı.

oralhan

Tatar halqynyń talantty uly qazaq qalamgeriniń birneshe shyǵarmasyna ıllıýstrasııa jasaǵan. Oralhan Bókeıdiń shoqtyǵy bıik shyǵarmalarynyń biri – «Muztaý» povesi. Týyndynyń basty keıipkeri – Aqtan. Balalyq shaǵynan bastap buǵylardyń tirligimen bite qaınasqan aýyl azamaty. Taǵdyry da tym aıanyshty. Ákesi soǵystan oralmaǵan, anasy dimkás ári mylqaý. Aýyldy qańyratyp bos qaldyrǵysy kelmegen Aqtan kúzetshi bolady. Janyndaǵy jalǵyz súıenishi de, syrlasy da, muńdasy da – Shaǵyrqasqa aty. El kisikıik sanaıtyn Aqtannyń taǵy bir serigi – ómir týraly san qıly oılary. Onyń aldynda qandaı bolary beımálim ómir joly tur. Ol joldan aman ótý úshin muz shyńyraýdyń qurdymyndaǵy albasty adamdy óltirip, sum soǵys jalmaǵan ákesiniń kegin alý, mylqaý anasynyń tilin qaıtarý kerek. Mine, shyǵarmadaǵy dál osy oqıǵa barysyn Baqy Ýrmanche sýretine arqaý etken.

muztaý

«Aqtan Shaǵyrqasqany ózimen birge úńgirge alyp kirmekshi edi. Biraq, aty júgenin soza  qasarysyp, kónbegen soń qojaıyny ony japyraǵynan jurdaı bolǵan aǵashqa baılady. Sosyn, qamshysyn qolyna ustaǵan kúıi Aqtan úńgir ishine kirdi. Ár qadam alǵa basqan saıyn úńgir ishi qarańǵylana túksıdi. Bir kezde Aqtannyń esine Táńirqoımasy týraly Asan shaldyń aıtqany tústi. Beınebir búkil jyn-periler osynda jınalyp, shaqyrylmaǵan qonaqty izinen qupııa ańdyp kele jatqandaı. Bir kezde úńgir birneshe bólikterge bólinip ketti. Aqtan ári qaraı júrýge batyly barmaı, toqtap qaldy. Shashylyp jatqan ken kesekterine shalynǵan Aqtan jońqalardy jınaǵan kúıi saqtyqpen keri jyljydy. Bir kez, tizerleı otyrǵan kúıi sirińke jaǵyp, ot tutatty». Basy tómen salbyrap ketken Aqtannyń júzi azaly. Baqy Ýrmanche úńgirdegi Aqtandy dál osylaı beınelegen. Baqytsyz balalyq shaq, qýanysh pen kúlkiden ada jalǵyzdyq týraly oılar. Joldasyna adal, aqyldy Aqtan men kisikıik, asaý minezdi Buǵy adamnyń arasyndaǵy pikirtalas-daý. Sýretshi keıipkerdiń japa shekken jan-dúnıesi men júrek qınalysyn dóp jetkizgen. Onyń júzin qaıǵy-muń basqan, kózderi ashyq bolǵanymen kóńili ólgen, erinderiniń eki jaǵynan qıylyp túsken syzyqtar onyń jan kúızelisin aıǵaqtap tur. Kózderi bir núktege qadalyp, qatyp qalǵandaı. Onyń júzindegi qara túske aınalyp ketetin ár syzyq kúızelisti kóńil kúıinen habar berip turǵandaı. Alaý ottyń jalqyny ǵana osynaý aýyr sátti sál-pál jeńildetkendeı. Aqtandy alda ne kútip tur? Ol jaǵy beımálim... Avtordyń oıyn jalǵastyrǵan sýretshi keıipkerdiń úmit otyn úrlep, jaqsylyqtan qashpaýǵa úndeıdi. Osy oraıda Aqtannyń qoldaryna erekshe mán bergen. Eńbekqor adamnyń qarýly qoldary onyń jamandyqty jeńip, jeńiske jetetinin kórsetkendeı. 

saıtan kópir

        Oralhan Bókeıdiń «Saıtan kópir» povesinde jerdi kók muz qursap, joqshylyq jaılaǵan bir kezeńde Aspan jylqylardy saıtan kópir arqyly aıdap ótpek bolady. Kenet tulaboıdy titirkenter úreıli aıqaı estiledi. Bul aıqaıdan keıin eshkim saıtan kópirden aman ótpegen eken. Bul joly da solaı bolady. Kópir opyrylyp qulap, malshy kúrkirep jatqan kólge qulaıdy. Abyroı bolǵanda, aman qalady. «Bastan qulaq sadaqa» dep eki aıaǵynan aıyrylady. Osylaısha, tabıǵattyń perzenti tabıǵattan taýqymet tartady. Biraq, basyna túsken azapqa moıynsynbaıdy. Bul jerdi jeti atasynan beri jaılap kele jatqan jurtshylyq tabıǵattyń tańǵajaıybyna tamsanýmen birge, onyń qatań minezine de qyńq etpegen qaısar jandar. Sýret-ıllıýstrasııada qym-qıǵash qaraketti kórýge bolady. Qar kóshkini kezinde shyr aınalyp, kólge qulap bara jatqan Aspan. Bolǵan sumdyqtan júzi álemtapyryq bolyp ketken onyń janaıqaıy taýdy jańǵyryqtyrady. Áne-mine jutyp jibererdeı ózine jóńkilip kele jatqan qar kóshkini kezindegi keıipkerdiń jaı-kúıin sýretshi shynaıy jetkize bilgen. Shıelenisti sátti qoıý qara túspen kórsetip, adam men jylqynyń ómir men ólim arasyndaǵy arpalysyn syzyqtardy oraılastyra túsirý arqyly beınelegen. Adam men tabıǵat apatynyń qarsy kelýin aq pen qara tús arqyly jetkizgen. Mynaý jalǵanda adamzat búkil jaratylys pen qubylysty ózine esh tabyndyra almasy haq. Shyǵarma qurylymynda joǵarydan jóńkilip kele jatqan joıqyn qar kóshkinin, biraq onyń áli de Aspanǵa jete qoımaǵanyn kórýge bolady. Bul degenińiz keıipkerdiń áli qutylýǵa múmkindigi, úmiti  bar ekenin bildiredi. «Aspan bar kúshin jınap, otyrdy. Aq kórpege oranǵan taýlar jan-jaǵynan qorshap, aq sáldeli alyp aǵashtardyń basy beıne bir janaza oqýǵa jınalǵandaı tómen ıilgen.

– Qosh bolyńńńń-darrrrr! – dep Aspan daýysyn soza aıqaılady… Ony izdep shyqqandar dál osy aıqaıy arqyly tapty». Sýretshiniń plastıkalyq-bolmystyq sheshim ótkirligi, keńistikte kez kelgen túrdi paıdalana alý múmkindigi, povestegi ár sóılemniń astaryn grafıkamen beıneleý aıshyqtyǵy shyǵarmanyń shıelenisti sátin tap basýǵa múmkindik bergen. 

qar qyzy

         Baqy Ýrmancheniń baıandaý túrindegi sýretteri (ıllıýstrasııa) de bar. Máselen, «Qar qyzy» povesin alaıyq. Úsh jylǵa sozylǵan qurǵaqshylyqtan keıin bozbala Nurjan qysta eki kómekshisimen birge shóp ákelý úshin joly qaýipti de qıyn uzaq saparǵa attanady. Jastar jol boıy san túrli qıyndyqtarǵa qarsy turýǵa týra keledi. Ábden tońǵan, ashqursaq úsheý bir kezde bóreneden qıyp jasalǵan, tóbesin bórikteı qoqaıyp qar basqan úıge kez bolady. Janynda qybyrlaǵan tiri jan kórinbeıdi. Ormannyń ortasynda japadan jalǵyz múlgip turǵan úıde tirshilik ıesi bar ekenin terezesinen jyltyraǵan álsiz jaryq qana bildirgendeı. Osylaısha sýretshi bizdi qar patshalyǵyna ertip ákelip, tabıǵattyń qatal minezimen betpe-bet kezdestiredi. Sýrette úsh jigit belýardan keletin qardy ombylap, biriniń sońynan biri janushyra úıge umtylýda. Sýretshi kórermendi oqıǵa jelisine kórkem jolmen eliktire jeteleıdi. Tumsa ormandaǵy jalǵyz tirshilik kózine asyqqan keıipkerlerdi tý syrtynan beıneleýiniń de astary bar. Júzderi kórinbeıdi. Áıtse de, jantalasa alǵa jyljyǵan qımyldarynan-aq olardyń tezirek jyly jerge jetip, adýyn aıazdyń qursaýynan qutylýǵa asyqqandaryn jan-dúnıeńizben sezinesiz. Sezinesiz de, olardyń jyly jerge jetýlerine járdemdeskińiz kelip ketedi.

qar qyzy 1

Sýretshi sonymen birge asqaq Altaıdyń qysqy kórinisin de shynaıy beıneleı bilgen. Omby qarǵa jartylaı kómilgen aǵash úı. Aq kórpege tumshalana oranǵan Altaı taýy qys qaharyna qyńq etpeıtin qaısar sıpatta. Alaıda, Altaı bir qaraǵanda kózdi arbap, sulýlyǵymen elitkendeı bolsa da, susty, aıbarly, ári tylsym kórinisi kóńildi qobaljytpaı qoımaıdy. О́ıtkeni, bul mekenniń qojaıyny qadym zamannan beri ór Altaı. Sondyqtan da, sýretshi bul týyndysynda tákáppar qojaıynǵa erekshe mán bergen.

jetim bota

     Sýretshi qylqalamyna súısine arqaý etken taqyryptyń biri – áıelder beınesi. «Jetim bota» grafıkasynda boıjetken Aqbotanyń bolmysyn asa názik astar arqyly beınelegen. Ata-anasynan erte aıyrylǵan boıjetken bar júrek meıirin botaǵa arnaıdy. «…Aqbota eki búrmeli qazaq kóılegin, syrtynan názik belin qynaǵan kamzol kıgen. Basynda úkiniń úlpildek júndi qaýyrsyny taǵylǵan taqııasy, qulaǵynda syrǵasy, qolynda kúmis bilezigi bar. Moıynyna ádemi monshaq, shashyna kúmis tıyndary syldyrlaǵan sholpy taqqan». Sýretshi Aqbotanyń «Jetim bota» kúıi oınalyp jatqan sáttegi kezin beınelegen. Kúı saryny pendelerdiń mynaý pánıdegi ómir men ólim arasyndaǵy ýaqytsha saıahaty týraly áńgimelegendeı áser beredi. Sonymen birge, qaıda baryp bas uraryn bilmeı, teńiz jaǵalaǵan jetim botanyń jalǵyzsyraǵan zarly úni de emis-emis estilgendeı bolady. Aıaýly ata-anasyn zaryǵa kútken boıjetkenniń muńy da sol zarly únmen úndesip ketkendeı. Mynaý jalǵan dúnıede úmitteri úzilgen qos jetimniń óksigi... Mine, osynaý qaıǵy munarlaǵan bas keıipkerdiń súıkimdi júzin, taǵdyryndaǵy taýqymetke qaramastan jan-dúnıe náziktigi men tazalyǵyn tárk etpegen beıkúná jan-dúnıesin sýretshi qylqalamymen tym áserli jetkizgen. Qara tústi kóleńke men aq-qara syzyqtar arqyly qyzdyń kóńil kúıin tap basqan. Grafık arqyly kıimniń, bas kıimniń jáne mýzykalyq aspaptyń ózgeler kóńil aýdara bermeıtin tustaryna deıin erekshe mán bergen.

   Endi «Qar qyzy» povesindegi Almashtyń beınesi týraly az-kem aıtsaq.

almash

Sýretshi bas keıipkerdi kóz toımas arý, áppaq úlpershek bult beınesinde elestetedi. Onyń ústindegi etegi jerge tógilgen kóılegi bir sát áppaq qarǵa aınalyp ketkendeı áser beredi. Aldamshy tús pe? Shynaıy ómir me? Álde arman shyǵar? «Men shynynda da Qar qyzymyn», – dedi qyz Nurjanǵa. – «Birde qarly boran soǵyp turǵan túnde men kıimsiz, jalańaıaq dalaǵa qashyp shyqtym. Meni taýda osy úıdiń ıesi – ata taýyp aldy. Olardyń balalary joq eken. Sóıtip, meni baýyrlaryna basty. Meniń osynda jasyrynyp júrgenimdi jyldar boıy eshkim bilmedi. Anam aýrýhanada ómirden ótkenin de osy jerde estidim... Qaıǵy men kúızelisten qur súlderim qalǵandaı. Keıde kóńilimdi qaıǵy basqanda aq kóılegimdi kıemin de, tún ishinde taýǵa qashyp ketemin. Japadan jalǵyz qar keship, uzaq júremin, án aıtamyn, jylaımyn... Túnde jalǵyz ózim tizemnen qar keship, taý ishin kezip ketken kezde kókiregimdi kernegen ystyq biraz bolsa da sýynyp, sál de bolsa sabyr shaqyrǵandaı bolamyn...». Oralhan Bókeı qasiret shekken keıipker beınesin osylaı somdaıdy. Al Baqy Ýrmanche osy sátti sheber paıdalanyp, sýrette qyzdyń kóńil kúıin sátti jetkize bilgen. Qar qyzynyń symbaty kerim, aqqý moıyndy jáne eki jaqqa sozǵan qoldary qus qanaty ispetti. Japadan jalǵyz turǵan sulý qyz... «Qar qyzy, mynaý áppaq álemde saǵan ne kerek?». Sirá, júregiń janshylyp «qarǵa kómilgen janyńdy muń basqanda alystan ózińdi shaqyrǵan daýysty estip, Nurjan sııaqtylar «jan-dúnıeńdi qýanyshqa bólep, ómirge yntyzarlyǵyńdy arttyrý» úshin  kerek shyǵar...».

aıpara

          «Aıpara ana» povesi jońǵarlardyń qazaq jerindegi joryǵy kezindegi qasiretti kóz aldymyzǵa ákeledi. Talaı-talaı tar jol, taıǵaq keshýden ótken batyr qazaqtyń bolmysyn jazýshy er minezdi, aqıqatty ar etip ustaǵan, dana Aıpara ana arqyly jetkizgen. Onyń oı-tolǵanystary men zary: soǵys nege bolady, adamdar nege bir-birin óltirýge qumar, beıkúná balalardy nege qyrshynynan qııady, baýyr eti balasynan aıyrylyp, qaıran Ana nege qasiret shegedi? Sýretshi Aıpara ananyń dál osy kúıin beınelegen. Jazýshy qalaı sýrettese, sýretshi qylqalamymen solaı bederleı alǵan. Alty qanat kıiz úıde kelisti kelgen, aıbyndy, er minezdi, ómirinde kópti kórgen batyr Aıpara ana otyr. Tobyqty rýynyń úlken-kishisi ony aqyldylyǵy, adamgershiligi, keshirimdiligi úshin qurmet tutty. Eldiń tynyshtyǵyn, qaıǵy-qasiret shekpeýin, joqshylyqtyń jolamaýyn, otaǵasy men uldarynyń aman-esen oralýyn bir Jaratqannan jalbarynyp tilep otyrǵanyn Aıpara ananyń kózinen kórýge bolady. «O, meniń qasiretti halqym, meniń kóńilim sender úshin alań, senderdiń jaǵdaılaryńdy oılasam, sanam san saqqa ketedi. Jońǵar shapqynshylyǵynan góri meni senderdiń birligi joq tirlikteriń alańdatady. Tek birlikte bolsaq qana baqytymyz ben tynyshtyǵymyz úshin bek kúrese alamyz». Sýretshi grafık arqyly kıiz úı ishinde maldas quryp otyrǵan, qolynda tasbıyǵy bar Anany beınelegen. Sýrettiń ár kórinisinen ulttyq qasıettiń erekshe nyshandaryn kórýge bolady.

mynaý áppaq

Baqy Ýrmanche Oralhan Bókeı shyǵarmalaryn oqyp, jiti zerttep, zerdelegennen keıin ǵana qylqalamyna júgingen. Sondyqtan da onyń sýretteri oıly, tereń. Keıipkerlerdiń minezi men shyǵarma mazmunyn da dóp jetkizedi. Qorytyndylaı aıtqanda, jan-dúnıe men kóz kóregendiligin jáne daryn sheberligin shamyrqandyra otyryp, oı-tanymyn qylqalamyna jetekshi etken sýretshi Bókeıulynyń shyǵarmalaryn sýretpen shynaıy sóılete alǵan. Qazaqtyń ulttyq minez-qulyq erekshelikteri men qasıetterin de qalt jibermegen. Eńbek adamynyń jan-dúnıesine tereń úńilgen. Sondyqtan da bolar, qazaq halqy Baqy Ýrmancheni ulttyq sýretshimiz dep qabyldap, maqtan tutady. El tarıhy men mádenıetin jáne qazaq prozasynyń qulageri Oralhan Bókeıdiń altyn qazynasyn kórkem sýretpen sóıletken daryndy qylqalam ıesiniń týyndylarynyń qundylyǵy ýaqyt ótken saıyn arta bereri anyq.

 

Larısa KASTIýK,

Oralhan Bókeı atyndaǵy ortalyq qalalyq kitaphananyń mamany

О́SKEMEN

Banner
Sońǵy jańalyqtar

Elıtaly kezeńge joldama aldy

Sport • Búgin, 09:58

Eki qola medal enshiledi

Boks • Búgin, 09:57

«Barystyń» qarqyny qatty

Hokkeı • Búgin, 09:52

Kıprdi de jeńe almadyq...

Fýtbol • Búgin, 09:51

Galbadrah bolmasa qaıter edik?!

Sport • Búgin, 09:49

«Qara altyndy» qapysyz aǵyzǵan

Qazaqstan • Búgin, 09:44

Qyz áýlıe

Rýhanııat • Búgin, 09:34

Qaıtalanbas qymyz dámi

Qazaqstan • Búgin, 09:33

Rýhanı jańǵyrǵan aýyl

Rýhanııat • Búgin, 09:28

Ekijaqty kelisimge qol qoıyldy

Qazaqstan • Búgin, 09:26

Tálim men tájirıbe ushtasqan uıa

Qazaqstan • Búgin, 09:10

Jambyldyqtardyń jarqyn jobasy

Aımaqtar • Búgin, 08:36

Joshy ulysynyń joǵalǵan shaharlary

Rýhanııat • Búgin, 08:31

Úılestirý keńesiniń kezekti basqosýy

Qazaqstan • Búgin, 08:27

Túgel túrkini túgendegen

Álem • Búgin, 08:20

Katonqaraǵaıdy qalaı saqtap qalamyz?

Qazaqstan • Búgin, 08:12

«Dostastyq vızasyn» engizýdi usyndy

Prezıdent • Búgin, 08:03

Taldyqorǵanda 5 myń aǵash otyrǵyzyldy

Aımaqtar • 12 Qazan, 2019

Keı óńirlerde aýa-raıy ózgeredi

Aımaqtar • 12 Qazan, 2019

Eń qysqa áńgime. Iesiz zyndan. Dıdar AMANTAI

Rýhanııat • 12 Qazan, 2019

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly

Rýhanııat • 12 Qazan, 2019

Senatorlar senbilikke shyqty

Qazaqstan • 12 Qazan, 2019

Uqsas jańalyqtar