Ádebıet • 30 Qyrkúıek, 2019

Jas aqyn-jazýshylar forýmy: bizden de bir usynys

34 retkórsetildi

Taıaýda ǵana Qaraǵandyda «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda aqyn, memleket jáne qoǵam qaıratkeri Sáken Seıfýllınniń 125 jyldyǵyna arnalǵan jas aqyndar men jazýshylardyń respýblıkalyq forýmy ótken bolatyn. Elimizdiń túkpir-túkpirinen jınalǵan basqosýda ádebıetshiler qaýymy keleli pikirler aıtyp, oı bólisti. Shyǵarmashyl jastardyń ádebı jıyny aıaqtalǵanymen, oǵan qatysqan aqyn-jazýshylardyń forýmnan keıingi oıyn bilmekke bekindik.

Janat JAŃQAShULY,

aqyn:

Qasym atyndaǵy syılyq taǵaıyndalsa...

Forým ótkizý ıdeıasy oblystyń eks-ákimi Erlan Qoshanov myrzanyki. Byltyr qaraǵandylyq jas aqyn-jazýshylarmen ótken kezdesýde osyndaı usynys aıtqan. Sol usynysty Jastar saıasaty máseleleri jónindegi basqarma júzege asyrdy. Meke­me basshysy Nurjan Jetpisbaev pen onyń qaramaǵyndaǵy qyzmetkerlerdiń eńbegi eren ekenin aıtý paryz.

Forým aıasynda Májilis depýtaty Nurlan Dýlatbekov pen mesenat Bekzat Altyn­bekovtiń demeýshiligimen semeılik aqyn Baýyrjan Igilik pen mańǵystaýlyq aqyn Edilbek Dúısenniń jyr kitaby ja­ryq­qa shyǵatyn boldy.

Dóńgelek ústelde baıandama jasaǵan aqyn, Memlekettik syılyqtyń laýreaty Gúlnár Salyqbaıdyń «Forma aldynda emes, aqyndardyń sońynda júrse» degen sózinen jastardyń izdenisi tek formalyq deńgeıde ǵana júrip jatqanyn ańdadyq. Sondaı-aq «qalamaqymen shyǵatyn kitaptardyń memlekettiń menshigine ótýi» týraly máseleni elordada budan buryn talqylaǵanyn, sheshilip qalýy tıis ekenin Dáýletkereı Kápuly aıtyp, onyń sózin «Egemen Qazaqstan» gazetiniń basqarma tór­aǵasy Darhan Qydyráli sabaqtap, qýat­tap berdi.

Forým barysynda Qasym Amanjolov atynda syılyq taǵaıyndaý, mektep oqýlyqtarynan «rýsskaıa lıteratýrany alyp tastap, «álem ádebıeti» pánin kirgizý» týraly usynys aıttyq. Dóńgelek ústelge qatysyp otyrǵan Qaraǵandy oblysy ákiminiń orynbasary Abzal Núkenov Qasym syılyǵy máselesin qarastyratynyn, sheshýge tyrysatynyn jetkizdi. Bizdiń usynys bylaı edi: Jylyna úsh aqynǵa Qasym atyndaǵy syılyq berilýi kerek. Jas aralyǵy 25-44 jas «44» Qasymnyń jasy. Bul bir jaǵy jastardy qoldaý bolsa, bir jaǵy Qasymdy dáripteý. Qaraǵandyda Qasym atynda jylyna eki músháıra ótedi. Birin – Mádenıet basqarmasy, ekinshisin – Tilderdi damytý jónindegi basqarma uıymdastyrady. Bir músháıranyń qarajatyn Qasym atyndaǵy syılyqqa jumsasa degenbiz. Qoldaý tabatyn sekildi. Kútelik...

Al qazaq balalaryna orys tilinde oqytylatyn «rýsskaıa lıteratýrany» «álem ádebıetine» aıyrbastaý Bilim jáne ǵylym mınıstri Ashat Aımaǵambetovtiń quzyrynda. Bul ózi jıyrma jyldyq prosess. Birinshi qadam «rýsskaıa lıteratýradan» sabaq beretin kadr daıarlaýdy toqtatý. Ekinshi qadam oqýlyqqa kiretin álem klassıkterin qazaq tiline tárjimalaý, oqýlyq ázirleý. Úshinshi qadam «álem ádebıeti» páninen sabaq beretin ustaz daıarlaý. Osymen jıyrma jylyńyz túgesiledi. Eger biz alǵashqy qadamdy bıyl bastasaq, 2039-40 jyldarǵa tap keledi. Ol kezde prezıdent te, mınıstr de basqa bolmaq. Urpaq ta basqa. Másele bizdiń neshe jylǵa keshigetinimizde...

Qaraǵandyda tuńǵysh ret uıymdas­ty­ryl­ǵan forýmnyń kótergen júgi osy.

 

Abylaı MAÝDANOV,

aqyn:

Bolashaq oqyrmannan qol úzip almaıyq

Qaraǵandydaǵy jas aqyn-jazýshylar forýmy tek jastardyń ǵana emes, orta býyn, aǵa býynnyń basyn qosqan maǵynaly májilis boldy. Aımaqtardaǵy kózge túsip, qalamgerlermen birge ádebıet áleminiń esigin endi ashýǵa talaptanyp júrgen stýdentter de nazardan tys qalmapty. Iаǵnı, uıymdastyrýshylyq jaǵy minsiz. Eń aldymen osyǵan qýandym. О́ıtkeni «eń uly aqyn – jas aqyn» (U.Esdáýlet) degendeı, mundaı pikirtalas býyny qata qoımaǵan balǵyn talapkerler úshin paıdaly.

Burynda da aıtylyp júrgendeı, qazir poezııa janrynda óndirip jazyp júrgen daryndar kóp. Jıynda buǵan taǵy bir márte kózimiz jetti. Bul Abaısha aıtqanda «týǵannan dúnıe esigin óleńmen ashyp, óleńmen jer qoınyna denesi kiretin» qazaqtyń ereksheliginen shyǵar.

Búginde áleýeti zor, tepkini joıqyn, ekpini qatty aqyndar shoǵyry ósip keledi eken. Oǵan árıne, qýanamyn, biraq... kókeıde kóp suraq qylań beredi.

Iá, myqty aqyn, myqty óleń kóp. Alaıda, «qyr eline qydyr bolyp daryǵan» Ahańnyń «qyryq mysalyndaı» qazirgi qoǵamnyń suranysyn ótep júrgen olar emes, jyltetpe, jyltyraq, sorpasy tatymaıtyn, arzanqol «shatpaq-taqpaqtar» ekenin de moıyndaý kerek. Qazir áleýmettik jelide ne uıqasy, ne maǵynasy joq baldyr-batpaqqa tilin jutardaı tamsanyp, «Muqaǵalıdiki» dep tarata beretin «oqyrman ortasy» qalyptasty. О́z-ózine «aqyn» degen at qoıyp, aıdar taǵyp, attandap júrgender qanshama?!

Osy rette maǵan jazarman men oqyrman arasyndaǵy «altyn aralyq» nege alshaqtap ketti degen oı keldi. Biz ádebıetti «til baılyǵyn kórsetetin» alańǵa aınaldyryp, kúrdelendirip jibergen joqpyz ba? Talǵamy tómendep ketken óleńsúıer qaýym, tereń oıly týyndylardy oqýǵa qalaı jeteleısiz? Aqyndar «óz qazanymyzda ózimiz qaınap», qoǵamdy nazardan tys qaldyrǵan joqpyz ba? Bul «ádebıette jańashyldyqqa barmaıyq, oqyrman deńgeıine túseıik» degen sóz emes, árıne. Tek ádebı týyndy da taýar ǵoı, «arzan taýarǵa» eti úırenip alǵan eldiń saf ónerge degen yqylasyn qalaı qaıtaramyz degen oıdan týǵan suraqtar.

Forýmda jazýshy Dáýren Qýat dra­ma­týr­gııaǵa kóp jastardyń bara bermeı­tinin aıtty. Bul da oı salar usy­nys boldy dep esepteımin. Tek qana drama emes, satıra, balalar ádebıetine qulash urǵan zamandastarymnyń qarasy qalyń dep aıta almaımyn. Jazýshy týyndysynyń atyn shyǵarý úshin emes, kemshilikpen kúresý, qoǵamdy túzeý úshin jazady ǵoı. О́z tájirıbemnen kórgenim, nysanaǵa tez tıetin, áseri mol janr – satıra. Sol syn-syqaqqa kóńil bólinse degen tilegim bar. Aıta ketetin taǵy bir jaıt – qalada ósken balany endigi jerde tek qana Tazsha bala, Aldar kóse, Qojanasyrmen qyzyqtyra almaısyń. Sol úshin de bul personajdardy zamanaýı keıipkerlermen baılanystyratyn tyń dúnıeler kóbirek kerek. Bizdiń jazyp jatqanymyzdy erteń oqıtyn da sol balǵyndar ǵoı. Búgingi býynnyń betin qarata almasaq ta, bolashaq oqyrmannan qol úzip almaıyq. Bul jaıly Qaraǵandy oblysy ákiminiń orynbasary Abzal Núkenuly: «Biz balalardy ózimizdiń dúnıelermen qyzyqtyra almasaq, olar ózgenikine umtylatyn bolady», dep jaqsy aıtty. Osy rette, májilis júrgizýshisi bolǵan aqyn Janat Jańqashulynyń oıyn ábden qostaımyn. Jigerli aqyn «orys ádebıetin mektep baǵdarlamasynan alyp, ony álem ádebıetine engizý kerek», degen oryndy usynys aıtty. Jáne bul búginnen bastap qolǵa alatyn másele.

 

Batyrhan SÁRSENHAN,

aqyn:

Ineniń kózindeı jaryq sańylaý bilinedi

Jas aqyndar men jazýshylardyń basyn qosqan forýmda birshama sony pikirler, jan-jaqty taqyryptar qaýzal­dy. Osy ýaqytqa deıin mundaı jıyn­dardy «ýaqyt jutý mashınasy» dep eseptep kelgen edim. Ol oıym ózgerdi. Jalpy, ár adamnyń ómirbaıany bolatyny sekildi, ár býynnyń óz ómirbaıany, tarıhy, tanymy bolady. Ádebı jıynda úsh taqyrypty qozǵadym. Biri – bilimsizdikpen kúresý, ekinshisi – nemquraılylyqty jeńý, úshinshisi – ár qalada til úırený kýrstaryn ashý. Jastardyń shoýǵa qumartyp júrgeni, ishtarlyqqa urynýy, óz basynan ózgeni kóre almaýy, jaqsy dúnıeni baǵalaı alma­ýy – bári-bári bilimsizdikten týyndap otyr. Kafka jazǵan qamal ishinde ómir súretin sanalar Keńestik júıemen birge kúli kókke ushýy tıis. Onsyz da esesi ketken bizdeı halyq úshin bir sát toqtaýǵa, sheginýge jol joq.

Forým aıasynda birshama jastarmen, aǵa býynmen oı bólistik, óleńderin tyńdadyq. Qýanarlyq dúnıeler bar. Ineniń kózindeı jaryq sańylaý bilinedi. Tek sol úlken kólemge ulassa eken.

 

Edilbek DÚISEN,

aqyn:

Jyr kitabym jaryqqa shyqpaq

Almaty – ásirelep aıtqanda «álmı­saq­tan» beri aqyndardyń qalasy ǵoı. Meniń osy bir qaladan ketip, Mańǵystaýǵa kelgenime bir jyl bolypty. Álbette, budan kishigirim tragedııa jasaýdyń qajeti joq. Mańǵystaýda jatyp, hál-qadirimizshe kitap «kemirip» jatsaq ta, ádebı ortanyń orny bólek. Forýmnyń eń birinshi kóńilime jaǵar tusy osy – jas aqyn-jazýshylardy kórý, dostarym men aǵa-baýyrlarymnyń aıqushaǵyna jylyný.

Ádebı forýmdar ataýly osy jyldyń ishinde úshinshi ne tórtinshi ret ótkizilýde dep jatyr. Qalamgerlerdiń ózderiniń tarapynan munyń qajetsizdigin aıtyp, dabyra qaǵý, oǵan ketken qarjyny sanamalaý basymdyq alyp barady. Álbette, árkimniń jeke pikiri. Osy daýryǵýdyń bıik úlgisi Azııa qalamgerlerin astanamyzǵa alyp kelgende kórindi. Meniń syrttaı baqylaǵanda, túsingenim mynaý: jalpy qaı-qaı forýmnyń uıymdastyrylýy men formatyna taǵar min joq. Min – bizdiń qalamgerlerdiń ózderinde. Durys sóıleýdi, qaı jerde ne aıtý keregin, forýmdy paıdalanyp shyǵarmashylyq baılanystardy keńeıtý syndy kerekterdi sátti júzege asyra almaıdy. Dál osy kemistik Qaraǵandyda ótken keshegi aqyn-jazýshylardyń forýmynda da kórindi. Qaraǵandy ákimdigi, jastar basqarmasy, Janat Jańqashuly bastaǵan birshama jas aqyndar forýmnyń sátti ótýine bar jandaryn saldy. Onyńyz Mańǵystaýdan kelgen bizdiń kózimizge anyq urdy. Tek, ádebı áńgime aıtylýǵa tıisti dóńgelek ústelimiz dúnııaýı áńgimege ulasyp bara jazdap, áreń tejeldi. Bolǵan dúnıe aıtylýy kerek. Ishtegi jınalyp qalǵan teń-teń pendelik ashý-yzalary men maqtandaryn mundaı jerde qusýy orynsyz.

Forým meniń shyǵarmashylyǵyma áser etti dep aıta almaımyn. Degenmen, shyǵarmashylyq ómir jolymyzda eleýli iz qaldyratyn túri bar. Olaı deıtinim, forým aıasynda eki jas aqynnyń jınaǵyn shyǵarý kózdelgen eken. Onyń alǵashqysy bolyp Baýyrjan Igilik syndy tamasha aqyndy tańdap, ekinshi qatarǵa bizdi de qosty. Kópten kókeıde júrgen jyr kitabymyzdy shyǵarýdyń sáti osy Qaraǵandyda túskenine tek qýanýym kerek shyǵar.

Betti daıyndaǵandar Mıras ASAN, Marjan ÁBISh, «Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Aldabergen Kempirbaı

Eń qysqa áńgime • Búgin, 13:00

Eń qysqa áńgime. Erkeǵalı Beısenov

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:42

Eń qysqa áńgime. Kógedaı Shámerhan

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:39

Eń qysqa áńgime. Jasulan Serik

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:37

Eń qysqa áńgime. Aqjol Qalshabek

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:28

Eń qysqa áńgime. Nurbek Nurjanuly

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:24

Elbasy Takeo Kavamýramen kezdesti

Prezıdent • Búgin, 11:34

Saǵynaıdyń beıiti tabyldy

Aımaqtar • Búgin, 10:52

Aqmolanyń astyǵyna suranys mol

Aımaqtar • Búgin, 10:22

Kúlki kerýeni № 7

Rýhanııat • Búgin, 10:20

Uly dalanyń tarıhy qaıta jańǵyrýda

Qazaqstan • Búgin, 10:09

Atalmaı nege qalsyn Musa aty?!

Rýhanııat • Búgin, 10:01

«Astana» Nıderlandqa attandy

Sport • Búgin, 08:53

Jaqsy dástúr jalǵasady

Rýhanııat • Búgin, 08:49

Alashtanýshy ǵalymnyń belesi

Rýhanııat • Búgin, 08:47

Igilikti eńbek ıesi

Qoǵam • Búgin, 08:46

Namazaly Omashuly: El shejiresi

Rýhanııat • Búgin, 08:42

Taraz shaharyndaǵy tamasha tún

Aımaqtar • Búgin, 08:39

Tuńǵysh Til forýmy ótedi

Qoǵam • Búgin, 08:36

Patrıarhtyń oryndalǵan paryzy

Rýhanııat • Búgin, 08:33

Kedergisiz keleshek

Qoǵam • Búgin, 08:31

Endi mekenjaı anyqtamasyn suramaıdy

Qoǵam • Búgin, 08:29

Joshy hanǵa eskertkish ornatylady

Rýhanııat • Búgin, 08:24

Qazaqtardyń atqa miný mádenıeti

Qazaqstan • Búgin, 08:22

Eýrony satyp alýshylar kóbeıdi

Ekonomıka • Búgin, 08:20

AQR: 14 bankti «saýyqtyrý» kerek pe?

Ekonomıka • Búgin, 08:15

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Uqsas jańalyqtar