Aımaqtar • 01 Qazan, 2019

Bir túıir dán dalada qalmaıdy – deıdi aqmolalyq dıqandar

33 ret kórsetildi

Bıylǵy egin oraǵy birshama kúrdeli jaǵdaıda ótip jatyr. Oǵan eń basty sebep – jaýyn-shashynnyń shamadan tys kóptigi. Kóktemgi tuqym sebý naýqany da jyldaǵydan kesh aıaqtalyp, dán kesh pisti.

Qyrkúıektiń basynan elimiz­degi astyqty aımaqtardyń biri sa­nalatyn Aqmola oblysynyń egistik alqaptary durystap bir degdimedi desek te bolǵandaı. Bý­­­rabaı, Birjan sal, Zerendi aýdan­­­darynda  24-36,2 mıllımetr shamasynda ylǵal tústi. Al Jar­­­­qaıyń, Esil, Jaqsy aýdan­daryndaǵy jaýyn-sha­shyn­nyń mólsheri 11-22,4 mı­llımetr deń­geıde boldy. Qor­ǵal­jyn aýda­­nynan ózge óńirlerde kún qa­baǵy bir ashylmady. Ju­mys­tyń júrýinen turýy kóp bol­ǵan soń qansha kúsh salǵany­men, naý­qannyń alǵashqy kún­derinde dıqandardyń adymy ashylmady.

Endi ýaqyttan utý úshin kez­ kelgen ashyq sátti tıimdi paı­­dalanǵan lázim. Oraq jumysy egin­­di tikeleı orsa, jıyn-terim tezirek aıaqtalar edi. Biraq des­te­ge túsirmeı taǵy bolmaıdy. Keı alqaptardyń egini áli jap-ja­­­syl. Destede jatyp pisip je­til­­mese, qamyrlylyǵy artpaı, tu­­qymǵa da jaramaı qalýy múm­kin. Sondyqtan dıqandar bitik ósken qunarly jerlerdi destege de jyǵyp jatyr. Jaýyn-sha­shyn mol jyly munyń ózin­dik masha­qaty kóp. Destede astyq­tyń kók­tep ketýi yqtımal. Kók­tedi-aq eken, shyǵyny shash-etekten. 

Oblys dıqandary ústimizdegi jy­ly 4 mıllıon 379 600 gektar jerge dándi daqyl tuqymyn sińir­gen bolatyn. Búginge deıin 3 mln 21,7 myń gektar jerdiń astyǵy destege túsirilip, 2 mln 996,3 myń gek­tar alqap bastyryldy. Bul bar­lyq kólemniń 68,4 paıyzy. Gektar berekesi ázirge 10,3 sentnerden aınalýda. Kartop egilgen alqaptardan 9,9 myń gektarynan nemese ónim­­niń 57,1 paıyzy jınaldy. Kó­kónistiń 74,9 paıyzy qoımaǵa jetkizildi.

Aýa raıy qolaısyzdaý bol­ǵanyna qaramastan, oblys dı­qan­­dary bıdaıdyń ár gektarynan – 10,3, kartoptyń ár gekta­rynan – 118,5, kókónistiń ár gek­tarynan 94,7 sentnerden ónim jınaýda.

Alqaptardaǵy astyqty shash­paı-tókpeı jınap alý úshin ju­mysqa 8,4 myń astyq jınaı­tyn kombaın tartyldy. Olar­dyń 3518-i ónimdiligi jo­­ǵary she­tel­­­dik tehnıka. Astyq tasy­mal­­­­daý birshama utymdy uıym­das­­­tyrylýda. Qyr­mannan qam­baǵa deıin 4708 júk kóligi, 7730 trak­tor tir­ke­mesi júıtkip júr. Qy­zyl dán 494 meha­nıka­lan­dy­rylǵan qyrmanǵa túsýde. Bul arada qolbaılaý bolyp otyr­ǵan túıtkil joq.

Kúzgi dala jumystaryn ýaq­tyly ótkizý úshin 77,5 myń ton­­­na dızel otyny qajet. Bıyl oblysqa kepildendirilgen 72 myń tonna dızel otyny bólingen bolatyn. Onyń qazir 78,8 paıyzy nemese 66,1 myń tonnasy ǵana jet­­kizilgen. Oblys dıqandary kún ashyq bolsa aldaǵy 8-10 kún­­­niń ishinde egin oraǵyn tolyq aıaq­taımyz dep otyr. 

Oblys ákimdigi Energetıka mı­nıstrligine jáne Aýyl sha­rýashylyǵy mınıstrligine óńir­diń taýar óndirýshilerine qa­jetti 30 myń tonna dızel otynyn bólýdi surap ótinim jasady. Dızel otyny egindi jınap alý­­ǵa jetkenimen, ylǵal dán­di kep­­tirýge jetpeıdi. Eger osy kó­lemde jetkizilse, astyq qa­­byldaý kásiporyndary men kep­­tir­gish agregattary bar aýyl­­­sha­­rýashylyq qury­lym­da­ryna bólinip berilmek. Qazir qam­balarǵa 581 myń tonna dán jet­kizildi. Onyń 326,7 myń tonnasy jumsaq jáne qatty bıdaı. Bir qýanarlyǵy, qambaǵa túsken as­tyqtyń 80 paıyzǵa jýyǵy úshin­shi klasqa jatatyn sapaly ónim. Jaýyn kóp bolǵan soń as­tyqtyń qamyrlylyǵy azaıady degen kú­ni buryn aıtylǵan sáýegeılik te­ris­ke shyqty.

 

Aqmola oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Mennıdiń taǵy bir márttigi

Kásipqoı boks • Keshe

Uqsas jańalyqtar