Rýhanııat • 01 Qazan, 2019

Almatyda alǵash ret otbasylyq aıtys ótti

115 retkórsetildi

Jórgeginde jyr qasıetin emip, «sóz qudiretin óz qudiretim» dep tanyǵan qazaq úshin ultymyzdyń uly murasyna balanatyn aıtys óneriniń orny bólek. Sondyqtan bolar, sulý sózge sýsap kelgen tyńdarmandy súmbile jyrdyń sýatyna súıreı jóneletin sóz barymtasynyń básiresi sátke de bolsa bıikten qulap kórgen emes. Aptanyń jumys kúnine qaramastan Respýblıka Saraıyna «aıtys tyńdaımyz» dep aǵylǵan aqedil aǵaıynnyń aqjarma kóńili, aqyndaryna degen alǵaýsyz mahabbaty osy sózimizdi taǵy da qýattaı túskendeı. Azattyqtyń altyn besigi sanalatyn Almaty tórinde Nur Otan partııasynyń tikeleı qoldaýymen «Otan otbasynan bastalady» atty aqyndar aıtysy ótti. Aty aıtyp turǵandaı, Alataýdan aǵylǵan jyr tasqyny  bul joly otbasy qundylyqtaryn dáriptep, ulttyq dińimizdiń negizgi ózegine aınalǵan ata ósıetin, áje qasıetin jadymyzda jańǵyrtty.

Bul jolǵy aıtystyń  jóni de, josyǵy da burynǵy aıtystardan ózgerek. Jyldar jylnamasynda tól ónerimizdi tórge súırep kele jatqan Aıtys aqyndary men jyrshy-termeshiler Odaǵynyń tóraǵasy Júrsin Erman tizgindegen jyr alamany ulttyq qundylyqtardy ulyqtap,  aıtystyń órken jaıǵany sonsha, bir otbasynan birneshe shoqtyǵy bıik aıtyskerler shoǵyry shyńdalyp shyqqanyn pash etti. Aıtystyń ashylý saltanatynda sóz alǵan «Nur Otan» partııasy Tóraǵasynyń Birinshi orynbasary Baýyrjan Baıbek osynaý degdar ónerdiń qazaq úshin qashanda orny bólek ekenin aıtyp, aldaǵy ýaqytta partııa tarapynan aıtysqa júıeli qoldaý kórsetiletinin jetkizdi.

– Aıtys – ejelden kele jatqan asyl muramyz. Bul ónerdiń álem úshin de orny bólek. Sondyqtan IýNESKO aıtysty adamzattyń mádenı muralarynyń tizimine qosyp otyr. Aldaǵy ýaqytta «Nur Otan» partııasy sóz saıysyna júıeli túrde qoldaý kórsetedi. Bul – táýelsizdiktiń alǵashqy kúninen bastap aıtysty qoldap kele jatqan Elbasy, partııa Tóraǵasynyń tikeleı tapsyrmasy. Bul dodanyń taqyrybyn «Otan otbasynan bastalady» dep alýymyzdyń sebebi eń basty qundylyǵymyz otbasy ınstıtýtyn odan ári nyǵaıtyp, sol arqyly eldigimizdi kúsheıtý. О́ıtkeni partııamyzdyń Doktrınasynda adam, onyń bostandyǵy, zańnyń ústemdigi, ádilettilik sııaqty qundylyqtarmen birge otbasy jáne dástúrge de erekshe mán berilgen. Sondyqtan tól ónerimizge júıeli qoldaý kórsetip, iri alaman aıtystardy turaqty ótkizip turamyz. Sonyń arqasynda aıtys óneri jańa deńgeıge kóteriledi dep senemiz», – dedi Baýyrjan Baıbek.

Aıtys dese arqasy qozatyn kóptiń kóńilin, shóptiń shólin qandyrǵan aq jańbyrsha bir jadyratyp tastaǵan aıtýly dodada jeti jup óner kórsetti. Bul joly aqyndar óz áýletiniń ókilderimen, ıaǵnı, bir otbasynan shyqqan shaıyrlar ózara sóz barymtasyna tústi. Aıtystyń jarnamasy jarııalanǵanda kópshilik bul qalaı bolar eken dep tańsyq kóriniske tańyrqaı qaraǵan edi. Alaıda otbasyndaǵy tárbıe, ata men ananyń úlgisi, syılastyq pen jarasym, aýyl men qala turmysyndaǵy erekshelikter, naryq zamanyna beıimdelýdiń kórinisteri, bala tárbıesi, jas urpaqqa bilim berýdiń ózekti máseleleri sekildi irgeli taqyryptardyń júgin kótergen aıtysty úsh myń kórermen sııatyn saraı ishin lyq toltyrǵan jurtshylyq jyly qabyldady.

Sahna tórine alǵashqy bolyp shyqqan aǵaıyndy Iranǵaıyp pen Talǵat Kúzembaevtardyń aıtysy aǵa men ini arasyndaǵy syrbaz syılastyqtyń saltanatty úlgisin kórsetti. Qazaqı qaljyńdy sheber qoldanatyn súıir tildi Iranǵaıyp kezi-kelgende: «Aýzyńyzda bar edi shúkirińiz, Baýyrjan aǵa, tym bólek bitimińiz. Sahnanyń erkesi bolǵannan soń, Ne istesek te dál búgin quqylymyz. Qasyńyzǵa balam, mine, bara jatyr, Jaqsylap aýzyna túkirińiz» dep alty jasar ulyn jurt aldyna shyǵaryp, balasyna Júrsin atasynan bata surap, jolyn bersin degen emeýrinmen Baýyrjan aǵasynyń butynan ótkizdi. Jurtty kúlkige qaryq qylǵan bul tosyn qareket qazaqı qundylyqty dáriptegen aıtysty barynsha qyzdyryp, «Bala aýzyna túkirtý», «Bata berý», «Buttan ótkizý» sekildi baıyrǵy baba dástúrin taǵy da bir jańǵyrtty.

Bir kezderi Baıan-О́lgıı aımaǵynan babalardyń salqar saǵynyshyn jyrǵa qosyp, ata jurtyna oralyp, qazaq aıtysynda óz soqpaǵy bar Dáýletkereıdeı dúldúldi dúnıege ákelgen áıgili aqyn Egeýhan Muqamádıqyzynyń esimi aıtystyń eski kórermenderine etene tanys. Búginde seksenniń seńgirine shyqqan maqamy mańǵaz keıýana óziniń nemeresi Ardagereımen aıtysyp, tyńdarman qaýymdy áje men nemere arasyn jalǵaıtyn máni tereń taǵylymnyń dińine boılatty. Káp áýletiniń sóz saıysynda táýelsizdiktiń qadir-qasıeti keńinen dáripteldi.

Aıtys sahnasynda oramdy oı, aıshyqty tirkes, myń qubylǵan maqamymen kórermenniń kózaıymyna aınalǵan qaraǵandylyq Dıdar Qamıev Ulanǵasyr jáne Aıdar esimdi óziniń qos inisimen úzeńgi qaǵystyryp, jyr tulparyn jarystyrdy. Ádemi ázil men áserli sezimge toly bul doda kópshiliktiń ystyq yqylasyna bólendi.  Dıdardyń aýzynan shyqqan: «Otanyń otbasynan bastalmaı ma, Otbasyń otbasýdan bastalmasyn» nemese «Babańnyń kim bolǵanyn aıta bermeı, Balańnyń kim bolaryn oılanyńdar» degen sekildi oıly joldar qoǵamdaǵy túrli túıtkildi máselelerdi tereńnen qaýzady. Aǵa men ininiń táýelsizdikke deıin dúnıege kelgen urpaq pen jańa ǵasyrdyń qurdastaryn salystyra jyrlaýy, jastardy ıman men tárbıege bastaıtyn tanymdy tolǵaýlary kópshilikke oı saldy. Qamıevtardyń sóz barymtasynda óskeleń urpaqty jyr-dastandarmen sýsyndatýdyń, olarǵa ulttyq negizde tárbıe berýdiń mańyzy keńinen aıtyldy.

Elimiz egemendigin alǵan jyldary aıtys alamanyna atoılap kirip, el esinde qalǵan Qaıyrtaı Aqylbekovtiń esimi boıyndaǵy bula qasıetin izin jalǵaǵan izetti urpaqtaryna  darytqan áke retinde de, aımańdaı aqyn retinde de ıisi qazaqqa málim. «Qyryq kún sý ishpegen qara nardaı, Kóldarııa kóńilińe shóldep keldim» dep Abaı men Shákárim týǵan qart Semeıden Almatyny saǵynyp jetken arqaly aqyn ózi óleńge qosqan tula boıy tuńǵyshy, búginde talaı alamanda top jaryp, qazaq aıtysynyń eń izdenimpaz aqynyna aınalǵan Rústem Qaıyrtaıulymen aıtysqa shyqty. Áke men bala arasyndaǵy meıirim shýaǵyn, qoǵamdaǵy mańyzdy máselelerdi jyrǵa qosqan aqyndar naǵyz parasaty bıik aıtys jasaı aldy. Ákeli-balaly aıtyskerler aýyl men qala halqyn alańdatqan máselelerdi túgel qamtyp, jyrǵa qosty. Rústemniń: «Balasyn tóbesine kóterem dep, Tóbeden erte túsken ákeler kóp» degen tárizdi  taýyp aıtqan teńeýleri  ómirde urpaq tárbıesine qatysty kózben kórip júrgen qatelikterdi túırep, halyqqa oı saldy. Odan bólek, áke men bala ádemi ázil men qaǵytpa qaljyńǵa da oryn taýyp, zalǵa jınalǵan aǵaıyndy bir serpiltip tastady.

Qazirgi qazaq aıtysynda salıqaly da salmaqty oılarymen óz jolyn qalyptastyrǵan Syr óńiriniń týmasy Erjan Ámirov inisi Bekjanmen aıtysty. Aǵasynyń aıtystaǵy sheberliginen shabyt alyp, birneshe respýblıkalyq jas aqyndar báıgesinde top jarǵan Bekjan Ámirov te óziniń osal emes ekenin tanytty. Bul aıtysta Erjan: «Otbasylyq aıtys jaı shoý aıtys dep, Qoǵamda qalyp jatyr bul is daýǵa. Qaıta bizdiń osy aıtys úlgi bolsyn, Qanshama ulttar menen ulystarǵa. Arasyn aǵaıynnyń jikke bólip, Bala úshin bir-birimen urysqanǵa. Ákesin sabap, tisin qaqqandar men, Kelini enesimen julysqanǵa. Áıeli úshin bir týǵan baýyrymen, Qyrqysqan kókiregi qýystarǵa, Jatyryna syıǵyzǵan óz anasyn, Shatyryna syıǵyzbaı urysqanǵa. О́miri bosaǵasyn attamastan, Kóńili bir-birimen sýysqanǵa. Qolyna dombyra emes qalam alyp, Aryz jazyp aıtysqan týystarǵa» dep jańa formatta jurtshylyqqa jol tartqan otbasylyq aıtystyń qadirin kóterip, bul turǵyda aıtylǵan syn-pikirlerge úılesimdi núkte qoıdy.

Jurt arasynda aıtystyń arystany atanǵan áleýetti aqyn Túrkistandyq Bekarys Shoıbekov pen inisi Dáýrenniń aıtysy qoǵamdaǵy ózekti máselelerdi otty jyrmen synǵa alsa, Batys óńirinen kelgen aǵaıyndy  qos júırik Amangeldi men Serikbol Panaberdıevterdiń óneri  jyr alamanyn túıindedi.

Aqyndar otbasylyq qundylyqtar tutas elimizdiń damýyna tikeleı áser etetin basty tetikterdiń biri ekenin aıtyp, erteńimizdiń jarqyn bolýy úshin osy máselege erekshe kóńil bólý kerektigine toqtaldy. Ásirese, bala tárbıesine, jastardy adal eńbekke, otanshyldyqqa baýlýǵa, qoǵamdy masyldyqtan aryltýǵa qatysty utymdy sózder aıtyldy.

Tapqyrlyq, utqyrlyq, kórkemdik, sýyryp salý – aıtysty baǵalaýdaǵy basty talap retinde qoıyldy. Qazaqstannyń Eńbek Eri Asanáli Áshimov tóraǵalyq etken aıtysta Qazaqstannyń halyq aqyny Ásııa Berkenova, «Egemen Qazaqstan» RG AQ Basqarma tóraǵasy Darhan Qydyráli, «Almaty aqshamy» gazetiniń bas redaktory, Qazaqstannyń Eńbek sińirgen qaıratkeri Qalı Sársenbaı, «Qazaq ádebıeti» gazetiniń bas redaktory Dáýren Qýat, Aıtýly ádebıet zertteýshisi, f.ǵ.d, professor Aıgúl Ismaqova, Qazaq aıtysynyń dara ókili, áıgili aqyn Amanjol Áltaev, «Ana tili» gazetiniń bas redaktory, aqyn Janarbek Áshimjan tórelik jasady.

Qazylar alqasynyń sheshimimen, jurt kóńilinen shyǵyp, aıshyqty óner kórsetken ákeli-balaly aqyndar Qaıyrtaı Aqylbekov pen Rústem Qaıyrtaıulynyń juby bas júldege tigilgen 3 mıllıon teńgeni qanjyǵaǵa bókterdi. Júlde qory 2 mıllıon teńgelik ekinshi oryn áje men nemere bolyp sahnaǵa shyqqan Káp áýletine buıyrsa, úzdik úshtikti (1 mıllıon teńge) aǵaıyndy Qamıevter túıindedi. Aıtystyń bas demeýshisi Nur Otan partııasynyń atynan jyr báıgesine qatysqan ár otbasyna 500 myń teńge kóleminde syıaqy tabystaldy.

Bıyl Nur Otan partııasynyń qoldaýymen jyldyń sońyna deıin bes birdeı alaman aıtys ótetini súıinshilengen bolatyn. Almaty aspanyn jyrmen kestelegen bul aıtys sonyń úshinshisi. Bas partııa erekshe qamqorlyqqa alyp otyrǵan ult óneri aldaǵy ýaqytta Nur-Sultan jáne Oral qalalarynda jalǵasyn taýyp, eldiktiń muratyn asqaqtatqan aqyndarymyzdyń baýyryn jazyp kósilýine taǵy da bir múmkindik týdyrmaq.

 

ALMATY

 

 

    

 

Banner
Sońǵy jańalyqtar

Atyraýlyq sarbazdar áskerge attandy

Aımaqtar • Búgin, 17:27

Almatyda taǵy da jylý qubyry jaryldy

Qoǵam • Búgin, 16:20

Jambylda aǵash kóshetteri otyrǵyzyldy

Aımaqtar • Búgin, 16:02

Taldyqorǵanda tekstıl shyǵarylady

Aımaqtar • Búgin, 15:42

Eń qysqa áńgime. Qanat Ábilqaıyr

Eń qysqa áńgime • Búgin, 11:33

Eń qysqa áńgime. Arman Álmenbet

Eń qysqa áńgime • Búgin, 11:26

Kúlki kerýeni № 2

Rýhanııat • Búgin, 10:27

Qylqalamnyń ushynda – Qaraǵandy

Rýhanııat • Búgin, 09:48

«Qoıanqasqa» tulpar top jardy

Rýhanııat • Búgin, 09:11

Qazan meshitiniń úlgisin tańdapty

Rýhanııat • Búgin, 09:09

Qazaq dastarqanynan dám tatty

Aımaqtar • Búgin, 09:03

Baqyt Bókebaev: Bekzat óner belesteri

Rýhanııat • Búgin, 08:59

Aqyn qalamyndaǵy akademık beınesi

Rýhanııat • Búgin, 08:56

Baıanǵalı týraly baıan

Rýhanııat • Búgin, 08:52

Joldyń jaıy qalaı: Mamandar jetispeıdi

Aımaqtar • Búgin, 08:50

Semizdik túrli syrqatqa sebepshi

Qoǵam • Búgin, 08:39

«Nurly kósh» kúnin belgilesek...

Qoǵam • Búgin, 08:35

Jańa aıaldamaǵa jany qas

Aımaqtar • Búgin, 08:31

Jańaózende jańa joba bastaldy

Aımaqtar • Búgin, 08:24

Taǵzym men taǵylym toǵysqan toı

Rýhanııat • Búgin, 08:19

Bizdiń belsendiligimiz de mańyzdy

Qoǵam • Búgin, 08:16

Ekonomıkada turaqty ósim bar

Ekonomıka • Búgin, 08:06

Kraýdfandıng qazaqqa da jat emes

Qazaqstan • Búgin, 08:00

Elbasy Qyrǵyzstan basshysymen kezdesti

Saıasat • Búgin, 07:56

Uqsas jańalyqtar