Ádebıet • 02 Qazan, 2019

Abylaı Maýdanov. Kúz sýretteri

91 retkórsetildi

Kúz sýretteri

 

Sary shal-kúz qaıyńdy taǵy qushty,

Sulý súıgen shalyńnyń baǵy kúshti.

Keýdemdegi syńsytyp saǵynyshty,

Aıdynynan aqqýlar taǵy da ushty.

 

Qabaǵynda sur beldiń búgin kirbiń,

Tobylǵynyń túnergen syryn bilgin.

Jylytýǵa álemdi áli jetpeı,

Syǵyraıyp tur áni, bulyńǵyr kún.

 

Oılaǵany-aý bereke tozǵany dep,

Mań dalada qobyzdaı bozdady úlek.

Saı-súıekti zarly úni syrqyratyp,

Júrektegi muń-sherdi qozǵady kep.

 

Daıyndalyp bar álem alda qysqa,

Erkeliktiń aýyly qaldy alysta.

Sarnap ala jóneldi ol da jelmen,

Jasyl quraq aınalǵan nar qamysqa.

 

Izdegendeı panalar jyly shýaq,

Boztorǵaı tur butaqta búrisip ap.

Dúbir ańsap saıaqtar eleńdeıdi,

Ashylǵandaı dalada tynysy naq.

 

Tússe eken dep qańtarǵa tólim kúıli,

Qyr kezýden baqtashy erinbeıdi.

Qarǵa bitken toptanyp, tatýlasqan,

Ushsa-qonsa - irgesi bólinbeıdi.

 

Qońyr belden qońyr muń baıqalady,

Qýraı shertken kúıden jan jaı tabady.

Qara otqa shaılyǵyp qaraı almaı

Tana-kerbez toqtyqtan naıqalady.

 

Qońyr saýlyq kózine eshkini ilmeı,

Qyrǵa bettep barady keshti bilmeı.

Ton jamylǵan shopanǵa tobylǵynyń

Túbi jyly - kádimgi pesh túbindeı.

 

Shyn yzǵaryn áli de batyra almaı,

Tez aýdy kún tóbeden jatyp almaı.

...Qońyr kúz tur momaqan, jarasymdy,

Nildeı buza salýǵa dáti barmaı.

                                

Kúreń kúz                                                                                     

 

Astyq ákep quıdy da qambaǵa asyl,

Aınalysar basqa isi qalmaǵasyn.

Kórshi ataıdyń kirip ap aýlasyna

Kúzep jatyr kúz kelip alma aǵashyn.

 

Kún de búgin aıryqsha kúlip atty,

Ala qarbyz talaıdy yńyrantty.

Qýlyǵyn bul qarashy qaýyndardyń,

Iyǵyna balalardyń minip apty.

 

Tońǵaqtyǵyn qoımapty-aý qııar áli,

Kimnen osy qyzanaq uıalady?

Qyryq kıim kıingen qyryqqabat

Aq jumyrtqa sııaqty uıadaǵy.

 

Kúte-tuǵyn saǵyna el óte bir,

“Saban toıy” shadyman mereke bul -

Qyrman basyn aralap kúreń kúz júr,

Kúreń kúzge mingesip bereke júr. 

 

                 Men týǵan jer

 

Men týǵan jer – taý, tas, teńiz, ormansyz,

Ormansyz da bolǵan joqpyn qorǵansyz.

 

Pysyq bol dep shyńdasa ózi ókpegi,

Kishik bol dep  tálim berdi kókpegi.

 

Bal dep sordym ýdaı ashy shıesin,

Sol arqyly bilgem dámniń kıesin.

 

Shilińgirde saıa etkem jyńǵylyn,

Aq balyqtaı aıdynyna súńgidim.

 

Bal qymyzdyń keltiretin kútimin,

Tobylǵynyń juttym jupar tútinin.

 

Quba belin qula taıym shańdatqan,

Qoılybaıdyń qobyzyndaı sarnatqam.

 

Kúzde qyrda kón etikpen dym bastym,

Bult astynda qus únimen syrlastym.

 

Adal bol dep úndep qystyń aq qary,

Aıazy kep aq júzimdi qaqtady.

 

Keń qıyrǵa sýardym da kózimdi,

Qara jerden úırendim men tózimdi.

 

Asqaqtyqty uǵyp óstim aspannan,

Meniń sóıtip aq saparym bastalǵan...

 

                 Quralaı salqyn

 

Qydyryp júrse qyratta nur-araı shalqyp,

Shydasa netti nil aspan jylamaı sál kún.

Sheshegin julyp soldyryp qyzǵaldaqtardyń,

Soǵýshy edi qyr jaqta quralaı salqyn.

 

Jıyla qalǵan ene-bult ıip qyrdaǵy,

Nesibe bul dep ishten oı túıip bir bári.

Qyrylady-aý dep qyzǵaldaq qamyqpas eshkim,

Qýanar aman órgenge kıiktiń laǵy.

 

Maıda qylyǵyń aınalsa maıtalman jyrǵa,

Arman joq ánmen sezimin aıta alǵan ulda.

Aınalańa úr sán berip, kóz jaýyn alyp,

Úlbirep óstiń gúldeı bop jaıqalǵan qyrda.

 

Kórgen jan seni bolǵandaı abdyrap álek,

Taza ediń tańnyń uqsaıtyn aq nuryna bek.

Jańa kóktegen shaǵyńda mahabbat degen,

Quralaı-salqyn soqtyqty taǵdyryńa kep.

 

Tabıǵattyń da qyzyna qysymy kóp-ti,

(Álsiz, názikke kim, qashan kishilik etti?)

Tóbeden tókken tamshylar sabaǵyńdy otap,

Búıirden jeli gúlińdi ushyryp ótti.

 

Taqyrǵa aınalyp túkti qyr, iz qalmaq túgil,

Seze almas eshkim ornynda syzdar jatty zil.

Az ǵana kúngi shýaqqa sheshegin jaıǵan

Kete de bardy qurban bop qyzǵaldaq-ǵumyr.

 

Aldamshy degen ras-aý, sirá, jaısań kún,

Túsinbedim men tabıǵat bul qandaı saltyń?.

Kóktemgi shýaq, kók belde tóldegen kıik,

Qyz mahabbaty. ...Quralaı-salqyn.

 

          Qustar ketip barady

 

Kireýke kúzgi aspanda tymaýraǵan,

Qustar ketip barady tyraýlaǵan.

Qaptaı ushqan qustardyń legi mynaý,

Qatar ushqan ushaqtan bir aýmaǵan.

 

Kók aspanǵa bir sátke kórik berip,

Kóz ushynda joǵaldy, kemip-kemip...

Bazarynan aıyrylyp bir-aq sátte

Kóli jatyr, ánekeı, kóbiktenip.

 

Kól kórikti, árıne, qusymenen,

Kókbet tolqyn ne berer susymenen.

Ketti olar qaırylmaı «qus jolymen»,

Dál men turǵan tóbeniń tusymenen.

 

Al men qaldym amalsyz dóń basynda,

(Eı, kúz, senen kútkenim sol ma, sirá?!)

...Úı úıregi beıshara barqyldaıdy,

Kóbik shaıǵan kemerin kól basynda.

 

  Qus ketkesin taǵy da qys keledi-aý...

 

Qustar ketip barady...

Shubap taǵy,

Kóli qaldy artynda jylap taǵy.

Jaǵalaýda jabyrqap men de qaldym,

Ekeýmizdi eshkim de jubatpady.

 

Jubatpady, tiri jan qoı demedi,

Qaltyratty sýyq jel boı deneni.

Jelden yqqan jóńkilip bultqa uqsap,

Sapyrylyp sanańa oı keledi.

 

Oı keledi sanańa sapyrylyp,

Keler kúnnen ne kúter paqyr-úmit.

Kólden ketken qustaryn qımady ma,

Alasuryp doly jel jatyr ulyp.

 

Yshqynady jel-doly ishin tartyp,

Aldy kóldiń kelgen kúz qusyn tartyp.

...Qus ketkesin taǵy da qys keledi-aý,

Bir ókinish barady ishim sharpyp...

 

Aq jaýyn tolastamaı sirkireıdi

 

Aq jaýyn tolastamaı  sirkireıdi,

(Qajeti joq qaıyrdy kim tileıdi...)

Jelkemnen jutardaı bop ketpeı qoıdy-aý,

Qaraly qarashanyń bulty úreıli.

 

Aqjaýyn. Aǵyl-tegil seldetedi,

Julqylap terezemdi jel ketedi.

Ala jaz bir tambaǵan qyrsyq aspan,

Keregi joq kezinde kóldetedi.

 

Jalyqtym, jaýyn nege toqtamaıdy,

Janymdy jebir oılar noqtalaıdy.

...Sen kelseń, eı, kúz, bári muńǵa batyp,

Nelikten ótkenine kóp qaraıdy?

 

Bul, bálkim, tabıǵattyń tosyn isi,

Biraq ta unamaıdy osynysy.

...Joq álde kúzge aınalyp tyna ma eken,

Kóktem men jaısań jazdyń qosylysy.

 

          Qaraly qaıyń

 

Appaq qaıyń aıyrylyp ajarynan,

Tula boıy tókkendeı azaly án.

Keshegi órt ketti aıyryp kóriginen,

Ketti aıyryp barynan, bazarynan.

 

Keshe ǵana ol kórikti, eńseli edi,

Búgin, mine, qaıǵydan teńseledi.

Samal jelmen sybyrlap, syr shasha almaı,

Kúıe shalǵan ıegin kemsenedi.

P.S.

Bolmasa da tatqanym - bári baldaı,

Sala kórme bul syndy ýaıym, Alla-aı!

...Qarap turyp júregim qaltyrady,

Sary aıazy qańtardyń qaryǵandaı.

 

          ...Kúzdi saǵynam

 

Aıazdy qystan qaltyrap denem,

Arqadan kóktem qaqpady meni.

Jazyma úmit artyp-aq kep em,

Jazdan da jannyń tappadym emin.

 

Lázzat tappadym qyz qushaǵynan,

Qalǵandaı kóshtiń shetinde jetim.

Kireýke-kirpik kúzdi saǵynam,

Qońyr muń degen dosym keletin.

 

Qusy joq kólim, jaǵańa kelip,

Sabyr tabamyn sabama kelip.

Kelerin kúzdiń erte oılaǵanda,

Qyzyǵyn jazdyń baǵalar da edik.

 

О́mirge aıtar ókpe, naz emes,

Otty jyrymdy kósep kóremin.

Qus qaıtqan shaqta (kóktem, jaz emes),

...Bálkim, «esep berermin».

  

Qanatynda qazdardyń qalǵıdy óleń...

 

Tyraýlady tyrnalar...

Tizdi nala,

Qubylany bult japty qyzǵyl ala.

Kórpe astynda jylaǵan jetim qyzdaı

Sibirleıdi bildirtpeı kúzgi dala.

 

Irkes-tirkes, kir-kir bult ireńinen ap,

Sury qashqan aspan tur, mine, jylap.

Bult astynda barady noqat kóship,

Aspannyń da eken-aý júregi daq.

 

Sur tumanmen tunshyqqan tóńiregi,

Ien dalanyń kúrt tynyp, doly jeli. 

Ajal kútken jaraly jaýyngerdeı

Aspan ǵana bolymsyz demigedi.

 

Munar-patsha mańaıdy pań bılegen,

Kúı tunshyqqan, árıne, án kúıregen.

...Qalamynan aqynnyń úrkip, qashyp,

«Qanatynda qazdardyń qalǵıdy óleń».

 

Jaıqalǵan astyq - el baǵy

 

Jaıqalǵan astyq - el baǵy,

Jymıyp jatyr sary bel.

...Taýypty jumys jel-daǵy,

Japyraq jınap, ábiger.

 

Tegene maıdy arqalap,

О́zine-ózi bolsa tań –

Aınalǵan semiz marqaǵa

Kishkentaı ǵana qoshaqan.

 

О́leń-shópke kep júz aýnap,

Qańbaqty qýǵan jortaqtap.

Baladaı ańqaý buzaý da

Kem emes junttaı torpaqtan.

 

Edireńdegen “urynshaq”,

Oıqastap belde shabady.

Kóktemgi quıttaı qulynshaq

Bolypty asaý jabaǵy.

 

Tańdana qarap aımaqqa,

“Saǵyz shaınaǵan” jotada

Teńesken jardaı taılaqqa

Maımaq aıaq bota da.

 

Sarapta óziń túsinip,

Janýarlardy kórgende.

Tuńǵysh qys – birinshi synyp,

Oqýshy syndy tólder de!

 

Abylaı MAÝDANOV,

Qostanaı 

Banner
Sońǵy jańalyqtar

Atyraýlyq sarbazdar áskerge attandy

Aımaqtar • Búgin, 17:27

Almatyda taǵy da jylý qubyry jaryldy

Qoǵam • Búgin, 16:20

Jambylda aǵash kóshetteri otyrǵyzyldy

Aımaqtar • Búgin, 16:02

Taldyqorǵanda tekstıl shyǵarylady

Aımaqtar • Búgin, 15:42

Eń qysqa áńgime. Qanat Ábilqaıyr

Eń qysqa áńgime • Búgin, 11:33

Eń qysqa áńgime. Arman Álmenbet

Eń qysqa áńgime • Búgin, 11:26

Kúlki kerýeni № 2

Rýhanııat • Búgin, 10:27

Qylqalamnyń ushynda – Qaraǵandy

Rýhanııat • Búgin, 09:48

«Qoıanqasqa» tulpar top jardy

Rýhanııat • Búgin, 09:11

Qazan meshitiniń úlgisin tańdapty

Rýhanııat • Búgin, 09:09

Qazaq dastarqanynan dám tatty

Aımaqtar • Búgin, 09:03

Baqyt Bókebaev: Bekzat óner belesteri

Rýhanııat • Búgin, 08:59

Aqyn qalamyndaǵy akademık beınesi

Rýhanııat • Búgin, 08:56

Baıanǵalı týraly baıan

Rýhanııat • Búgin, 08:52

Joldyń jaıy qalaı: Mamandar jetispeıdi

Aımaqtar • Búgin, 08:50

Semizdik túrli syrqatqa sebepshi

Qoǵam • Búgin, 08:39

«Nurly kósh» kúnin belgilesek...

Qoǵam • Búgin, 08:35

Jańa aıaldamaǵa jany qas

Aımaqtar • Búgin, 08:31

Jańaózende jańa joba bastaldy

Aımaqtar • Búgin, 08:24

Taǵzym men taǵylym toǵysqan toı

Rýhanııat • Búgin, 08:19

Bizdiń belsendiligimiz de mańyzdy

Qoǵam • Búgin, 08:16

Ekonomıkada turaqty ósim bar

Ekonomıka • Búgin, 08:06

Kraýdfandıng qazaqqa da jat emes

Qazaqstan • Búgin, 08:00

Elbasy Qyrǵyzstan basshysymen kezdesti

Saıasat • Búgin, 07:56

Uqsas jańalyqtar