Qazaqstan • 04 Qazan, 2019

Jalpyhalyqtyq sıpatqa ıe joba

62 retkórsetildi

«Qazaqstannyń kıeli jerleri­niń geografııasy» arnaıy jobasy boıynsha eki jyl boıy aýqym­dy jumystar júrgizilip, birinshi kezeń jemisti aıaqtalyp otyr. Osy rette Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń tapsyrysymen «Týǵan jer» qazaqstandyq ólke­tanýshylar birlestigi» qoǵam­dyq birlestigi Qazaqstan Respýb­lıkasy Ulttyq mýzeıimen birlese otyryp, «Qazaqstannyń kıeli jerleriniń geografııasy» atty III halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferensııa ótkizdi.

Konferensııanyń basty maqsaty – «Qazaqstannyń qasıetti jerleriniń geografııasy» arnaıy jobasyn júzege asyrý qorytyndysyn shyǵarý, tarıhı-mádenı murany zertteý jáne kópshilikke taratý salasynda halyqaralyq tájirıbe almasý.

2017 jyldyń sáýir aıynda Elbasy­nyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jań­ǵyrý» atty baǵdarlamalyq maqalasy jarııalanyp, halyqtyń sanasyna jalpy­ulttyq qasıetti oryndar uǵymyn sińirý úshin «Qazaqstannyń qasıetti rýhanı qundylyqtary» nemese «Qazaqstannyń kıeli jerleriniń geografııasy» jobasyn jasaý týraly aıtylǵan bolatyn. Nátıjesinde Ulttyq mýzeıdiń janynan «Qasıetti Qazaqstan» ǵylymı-zertteý ortalyǵy qurylyp, Qazaqstannyń kıeli nysandaryn anyqtaý boıynsha jumys júrgizile bastady. Atalǵan joba negizinde dinı sáýlet ǵımarattary, qalalar, eldi mekender, qorǵandar, qorymdar, ǵıbadat­hanalar tizimdelip, olar týraly tyń derek­ter jınaqtalyp, nátıjesinde «Qazaq­stannyń jalpyulttyq qasıetti nysandary», «Qazaqstannyń óńirlik qasıetti nysandary» atty eńbekter jaryqqa shyqty.

Konferensııany ashqan Ulttyq mýzeı dırektorynyń orynbasary Almaz Sháıkenuly atalǵan jobanyń jalpyha­lyqtyq sıpatqa ıe bolǵanyn atap ótti.

– Jobany atqarýǵa elimizdegi arheolog mamandar ǵana emes, ár óńirdiń jergilikti halqy belsene aralasty. So­lar­men aqyldasyp baryp, óńirlik qa­sıetti nysandardyń tizimi jasaldy. Bul j­umystardyń nátıjesi búgingi konferen­sııa barysynda jan-jaqty aıtylady, – dedi Almaz Sháıkenuly.

Sharanyń ashylý saltanatynda sóz alǵan Mádenıet jáne sport vıse-mı­nıstri О́rken Bısaqaev Qazaqstannyń kıeli jerleriniń geografııasy mańyzdy ári ózekti taqyryp ekendigin, endigi kezekte kıeli jerler týraly jańalyqtardy, málimetterdi ǵylymı aınalymǵa engizip, bolashaqta oqýlyqtarǵa engizýge yqpal etý oılastyrylyp jatqanyn alǵa tartty.

– Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasynda Qazaqstan halqynyń birtutastyǵyn, ishki birligin kúsheıtý, sondaı-aq ishki týrızmdi damyta otyryp, ıdeologııany kúsheıtý kerektigi atap kórsetilgen bolatyn. Osyǵan oraı elimizde «Rýhanı jańǵyrý», sonyń ishinde «Qazaqstannyń kıeli jerleriniń geogra­fııasy» arnaıy jobasy aıasynda kóptegen mańyzdy is-shara atqarylyp jatyr. Búginde elimizdiń barlyq memle­kettik organy, mádenıet, bilim berý uıymdary, shyǵarmashylyq zııaly qaýym ókilderi osy jobaǵa belsene qatysyp, óz úlesterin qosýda. Ulttyq mýzeıdiń janynan qurylǵan «Qasıetti Qazaqstan» ortaly­ǵynyń uıymdastyrýymen elimiz­diń óńirlerine ekspedısııalar jiberilip, túrli eńbekter jazylyp, kıeli jerlerdiń vırtýaldy jáne ınteraktıvti kartalaryn ázirleý sııaqty jobalar júzege asyryldy, – dedi Mádenıet jáne sport vıse-mınıstri О́rken Bısaqaev.

Jıyn barysynda kıeli jerler geografııasynyń teorııalyq-ádisteme­lik negizderi, Qazaqstannyń rýhanı qasıetti oryndaryn zertteý, saqtaý jáne kóp­shilikke taratý boıynsha praktı­ka­lyq usynystar, Qazaqstannyń kıeli jer­leriniń geografııasyn mýzeı keńistiginde qaıta tanystyrý máseleleri talqylandy. Qazaqstannyń «Ardagerleri uıymy» Ortalyq keńesiniń tóraǵasy, qoǵam qaıratkeri О́mirzaq Ozǵanbaev ǵasyrlar boıy jınaqtaǵan ulttyq rýhanı jáne materıaldyq qundylyqtardy saqtaý bo­ıynsha birneshe usynys tastady.

– Barshaǵa aıan, Keńes dáýiri «Qudaı joq», «din – apıyn» dep traktordyń tabanyna salyp, qulaǵan qabyrǵany qurylysqa paıdalanyp, meshitterdi qoı qoraǵa aınaldyrǵan edi. Qazir qaıta qalpyna keltirý, túzeý baǵytynda úlken ju­mystar bastaldy. Qazaq buryn­nan arýaq­ty qasterlep, ata-baba basyn dárip­teýge meılinshe mán bergen. Qa­sıetti tulǵalar, bizdiń tarıhymyzǵa tıisti es­kertkishter tek bizdiń Qazaqstannyń aýma­ǵynda ǵana emes. Sondyqtan álem­niń ár túkpirinde jatqan tarıhı muralarymyzǵa muqııat, tııanaqty bolsaq degen tilegim bar, – degen qoǵam qaıratkeri kónekóz qundy muralarymyzdy qalpyna keltire­tin, kórkem týyndylardy óz tehnologııamyz dərejesinde óńdep, sapasyn saqtaýǵa basa nazar aýdarý maqsatynda restavrasııa isine den qoıý kerektigin aıtty.

Konferensııa barysynda Mádenıet jáne sport mınıstrligi «Qazaqstannyń kıeli jerleriniń geografııasy» joba­syna belsene atsalysqan tarıh ǵy­lym­­darynyń doktory, professor Jam­­byl Artyqbaevty, Túrkistan ob­lys­tyq tarıhı-ólketaný mýzeıi arheologııa bóliminiń meńgerýshisi Aısulý Erji­gitova­ny, Qyzylorda oblysynyń máde­nıet, arhıvter jáne qujattama basqar­masy tarıhı-mádenı mura, mýzeı jáne kitaphana bóliminiń basshysy Janar Nurjaqypovany «Mádenıet salasynyń úzdigi» tósbelgisimen marapattady.

Konferensııaǵa Qazaqstan Respýblı­kasy Ortalyq memlekettik mýzeıi­niń dırektory Nursan Álimbaı, aqyn, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Nesipbek Aıtuly, shetelderden kelgen ǵalymdar, jergilikti ólketanýshylar, mýzeı qyzmetkerleri qatysty. Sondaı-aq halyqaralyq jıynǵa «Aıgıne» mádenı zertteýler ortalyǵynyń dırek­tory G.Aıtpaeva (Qyrǵyzstan), máde­nıettaný doktory D.N Zamıatın (Reseı), M.V.Lomonosov atyndaǵy Máskeý mem­lekettik ýnıversıteti dosenti E.I.Larına (Reseı), Akdenız ýnıver­sıtetiniń professory, PhD doktory A.Karachah (Túrkııa), V.N.Karazın atyndaǵy Harkov ulttyq ýnıversıteti arheologııa murajaıynyń dırektory I.B.Shramko (Ýkraına), etnografııa­lyq mýzeı dırektory L.Kemechı (Majar­stan), Oman Sultanaty Ulttyq mýzeıi­niń bas dırektory D. ál-Moosavı arnaıy shaqyrylyp, arnaýly taqyryptar bo­ıynsha sóz sóıledi.

Sondaı-aq konferensııa aıasynda Qazaqstan mýzeılerindegi mamandardyń halyqaralyq áriptestigin nyǵaıtý jáne mýzeı mamandarynyń qoǵamdaǵy bedelin arttyrý maqsatynda «Halyqaralyq mýzeıler keńesiniń qazaqstandyq komıteti» zańdy tulǵalar birlestiginiń otyrysy ótti. Atalǵan komıtet 2020 jylǵa arnalǵan jumys josparyn bekitip, Qazaqstan mýzeı mamandarynyń sheteldik mýzeılermen baılanysyn jolǵa qoıý, mýzeı mamandarynyń ıdeıalaryn qoldaý jáne ony iske asyrý, halyqaralyq granttarǵa qatysý barysy jan-jaqty aıtyldy.

Aımaqaralyq mádenı baılanystardy meılinshe nyǵaıtyp, jańa ıdeıalar men jobalardyń týyndaýyna sebepker bolǵan alqaly jıyndy rýhanı qazynamyzdyń keń óris alýyna jol ashatyn mańyzdy qadam degenimiz jón.

 

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Aldabergen Kempirbaı

Eń qysqa áńgime • Búgin, 13:00

Eń qysqa áńgime. Erkeǵalı Beısenov

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:42

Eń qysqa áńgime. Kógedaı Shámerhan

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:39

Eń qysqa áńgime. Jasulan Serik

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:37

Eń qysqa áńgime. Aqjol Qalshabek

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:28

Eń qysqa áńgime. Nurbek Nurjanuly

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:24

Elbasy Takeo Kavamýramen kezdesti

Prezıdent • Búgin, 11:34

Saǵynaıdyń beıiti tabyldy

Aımaqtar • Búgin, 10:52

Aqmolanyń astyǵyna suranys mol

Aımaqtar • Búgin, 10:22

Kúlki kerýeni № 7

Rýhanııat • Búgin, 10:20

Uly dalanyń tarıhy qaıta jańǵyrýda

Qazaqstan • Búgin, 10:09

Atalmaı nege qalsyn Musa aty?!

Rýhanııat • Búgin, 10:01

«Astana» Nıderlandqa attandy

Sport • Búgin, 08:53

Jaqsy dástúr jalǵasady

Rýhanııat • Búgin, 08:49

Alashtanýshy ǵalymnyń belesi

Rýhanııat • Búgin, 08:47

Igilikti eńbek ıesi

Qoǵam • Búgin, 08:46

Namazaly Omashuly: El shejiresi

Rýhanııat • Búgin, 08:42

Taraz shaharyndaǵy tamasha tún

Aımaqtar • Búgin, 08:39

Tuńǵysh Til forýmy ótedi

Qoǵam • Búgin, 08:36

Patrıarhtyń oryndalǵan paryzy

Rýhanııat • Búgin, 08:33

Kedergisiz keleshek

Qoǵam • Búgin, 08:31

Endi mekenjaı anyqtamasyn suramaıdy

Qoǵam • Búgin, 08:29

Joshy hanǵa eskertkish ornatylady

Rýhanııat • Búgin, 08:24

Qazaqtardyń atqa miný mádenıeti

Qazaqstan • Búgin, 08:22

Eýrony satyp alýshylar kóbeıdi

Ekonomıka • Búgin, 08:20

AQR: 14 bankti «saýyqtyrý» kerek pe?

Ekonomıka • Búgin, 08:15

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Uqsas jańalyqtar