Rýhanııat • 07 Qazan, 2019

Atategin izdeýshi arhıvke barady

184 retkórsetildi

Jaqynda Nur-Sultan qalasy memlekettik arhıvinde Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti arhıviniń 25 jyldyǵyna oraı «Rýhanı jańǵyrý: ashyq qoǵamǵa – ashyq arhıv» dóńgelek ústeli ótken bolatyn. Is-sharaǵa aımaqtyq memlekettik arhıv basshylary, Nazarbaev Ýnıversıtet, S.Seıfýllın atyndaǵy Qazaq agrotehnıkalyq ýnıversıteti, M.V.Lomonosov atyndaǵy Máskeý Memlekettik ýnıversıteti fılıalynyń qyzmetkerleri, tarıhshy-ǵalymdar, Ulttyq arhıv pen Qaraǵandy, Aqmola, Qostanaı, Jambyl oblystarynan arhıv mamandary qatysty. Tómende osy jáne genealogııalyq suranystardy oryndaýdyń qazirgi tańdaǵy ózekti máseleleri týraly Nur-Sultan qalasy memlekettik arhıviniń Ǵylymı-zertteý bóliminiń basshysy Ǵazıza ISAHAN áńgimeleıdi.

– Ǵazıza Turmaǵanbetqyzy, Qazaq eliniń júz jyldyq saıa­sı tarıhynan syr shertetin Qazaqstan Respýblıkasy Prezı­den­ti arhıvi astanalyq arhıvke asa qundy qujattar kolleksııasynan tarıhı-qujattyq kórmeni tartý etken eken. Osy týraly tolyǵyraq aıtyp berseńiz.

– Munda Maǵjan Jumabaev, Ahmet Baıtursynuly, Turar Rysqulov, Oraz Jandosov, Muhtar Áýezov syndy tanymal tulǵalardyń 20-30 jyldardaǵy qoltańbalary qoıylǵan qujattar, hattar, 1925 jylǵy KP Ortalyq Komıtetiniń Qazaq ortalyǵyn Orynbordan Aqmeshit (Perovsk) qalasyna kóshirý týraly hattama kóshirmesi, 1929 jyly memleket ómirine jańa latyn álipbıin engizý týraly esebi, jazýshylar K.Paýstovskıı, M.Zoshenko, S.Muqanovtardyń 1942 jylǵy ómirbaıandary, kadrlardy esepke alý týraly jeke paraqshalary, 1962 jyly ushqysh, Keńes Odaǵynyń Batyry Iý.Gagarınniń Qaraǵandy metallýrgııa kombınatynda BLKJO 14 sezi delegattarymen birge túsken sýreti, (delegattardyń biri – Nursultan Nazarbaev), tyń ólkesin ıgerý týraly derekter men elimizdiń táýelsizdigin aıqyndaıtyn qundy jádigerler jınaqtalǵan.

«Dóńgelek ústelde» Qazaqs­ta­n Respýblıkasy Prezıden­­­ti arhıviniń dırektory J.Ábdiqa­dy­rova men Nur-Sultan qa­la­sy memlekettik arhıviniń dırek­­tory M.Bektembaev Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Uly dala­­nyń jeti qyry», «Bolashaqqa baǵ­dar: rýhanı jańǵyrý» baǵ­dar­lamalyq maqalalary aıasynda jańa serpinmen atqarylyp jatqan is-jobalar týraly aıtty, aldaǵy jos­parymen bólisti.

Sonymen qatar Prezıdent ar­hı­vi 1994 jyly 6 shildede Qazaqstan Respýblıkasy Joǵarǵy Keńesiniń otyrysynda Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti N.Na­zar­­baevtyń astanany kóshirý tý­raly sóılegen sóziniń mátini men elordanyń qurylý kezeńderin kórsetetin «Astana – táýelsizdiktiń jemisi» tarıhı-qujattyq kórme­si­niń katalogyn syıǵa tartty. Qaraǵandy, Aqmola, Jambyl oblysy memlekettik arhıviniń dırektorlary J.Tursynova T.Batyrhanov, Q.Bashenova, «Faktor» JZK» JShS Bas dırektory M.Ǵabbasov jáne t.b. arhıvıster men ǵalymdar salanyń ózekti máseleleri, Ulttyq arhıv qoryn saqtaý jáne paıdalaný jumystaryndaǵy jańa izdenister, aqyly qyzmet kórsetý joldary, oblystyq, aýdandyq arhıvterdiń múmkindikteri jóninde óz oılaryn ortaǵa saldy, ózara pikir almasty.

Elektrondy arhıv jobasyn júzege asyrýda kóshbasshy sana­latyn Prezıdent arhıvi «Elek­tron­dy arhıv» sheberlik-synybyn ótkizdi. Qatysýshylarǵa sertıfıkat tapsyryldy. О́z kezeginde Nur-Sultan qalasynyń memlekettik arhıvi elektrondy oqý zalynyń tusaý­keserin ótkizdi jáne arhıv qujattaryn sıfrlaý jáne ındeks­teý­diń túrli amal-tásilderin kórsetti.

– «Arhıv – 2025» baǵdar­la­masy qandaı mindetter júk­teı­di? Osy baǵytta qolǵa alynǵan is-sharalar jóninde naqty ne aıtar edińiz?

– Munda ejelgi dáýirden qa­zirgi zamanǵa deıingi kezeńdi qamtıtyn barlyq otandyq jáne sheteldik muraǵattar dúnıe­si­ne eleýli irgeli zertteýler júr­gi­zý­ge, arhıv derekterin barlyq múddeli zertteýshiler men qalyń jurtshylyqqa qoljetimdi bolýy úshin olardy mindetti túrde sıfrly formatqa kóshirý qajet­ti­gine, mektep qabyrǵasynan bas­tap otanshyldyq tárbıe berý, tarıhı-arheologııalyq qozǵa­lys­tar qurý mańyzdylyǵyna aıryqsha mán beriledi. Eń bas­tysy, túp-tamyrymyzdy jetik bilýge úndeıdi jáne muny júzege asyrý úshin aldymyzǵa aıqyn maqsattar qoıyp otyr.

«Otan – otbasynan bastalady» degen sóz bar emes pe? Sol aıtpaqshy, árkim óz otbasynyń tarıhyn, óziniń ata-tegin bilýge múddeli. Taqyryptyq, bıo­gra­­fııalyq, genealogııalyq sura­nys­tar­dyń kóptep túse bastaýy sonyń jarqyn dáleli bolyp tabylady.

О́tken jyly Qazaqstan Res­pýb­­lıkasynyń «Ulttyq arhıv qory jáne arhıvter týraly» zańy­na aqyly túrde qyzmet kór­se­týge quqyq beretin bap engi­zil­di. Sonyń biri – jeke jáne zańdy tulǵalardyń tapsyrys­tary boıynsha genealogııalyq jáne taqyryptyq sıpattardaǵy aqparatty anyqtaý.

– Damyǵan elderde genea­lo­gııa salasyna úlken mán be­ri­­ledi eken. Jeke ǵylym re­tinde jaqsy damyǵan sala de­li­nedi. Al bizdiń elimizde buǵan jet­ki­likti kóńil bólinip otyr dep esepteısiz be?

– Genealogııa degenimiz – bi­rin­­shiden, tektiń shyǵýy týraly málimetterdiń júıeli jı­na­ǵy, ekinshiden, bul – týystyq qatynas týraly ǵylym. Shyǵys halyqtarynda halyqtyń shyǵý tegin, taralýyn baıandaıtyn tarıh ǵylymynyń bir tarmaǵy «shejire» («shadjara» arab sózi – butaq, tarmaq) delinse, al qazaq ejelden óziniń ata-tegine, rý shejiresine aıryqsha mán bergen. Shejire – halyqtyń quramyna kiretin taıpa-rýlardyń tegin taratyp, bir-birimen týystyq dárejesin aıqyndaıtyn tizbe. «Qazaqta tasqa tańba basqandaı anyq shejire joq. Estigenin umytpaıtuǵyn qulaǵynyń tesigi bar, keýdesiniń esigi bar, uqpa qulaq jandar bolǵan. Sondaı jandardyń aıtýy­men keýdesi hat, estigeni, kórgeni jad bolǵan qarııalar keıingige aýyzdan-aýyz alyp aıtýmen úlgi-ósıet qaldyrǵan», deıdi Máshhúr Júsip Kópeev babamyz. Qazaqtar «Jeti atasyn bilgen ul – jeti jurttyń qamyn jer», «О́ziń myń jasamasań da, úrim-butaǵyń myń jasaıdy» deıdi, ıaǵnı ata-baba shejiresin, atatek taratý, urpaq taratý júıelerin, ataýlaryn jadynda saqtap, urpaqtan-urpaqqa úzdiksiz jetkizip keledi. Atatek taratý júıesi Áke, Ata, Baba, Uly Ata, Uly Baba, Áz Ata, Áz Baba... al urpaq taratý júıesi – Bala, Nemere, Shóbere, Shópshek, Nemene, Týajat, Júrejat... bolyp dala zańymen birge máńgilik jasasyp kele jatqan ómir kóshi.

– Atategin bilgisi kelgen ár adam sonda arhıvke júginýi kerek pe?

 – Genealogııa (tektaný) týraly málimetter túrli derekkózderdiń, atap aıtqanda, aýyzsha, jazbasha nemese jádigerler kómegimen anyqtalady. Genealogııalyq aqpa­rat kózderi bylaı júıelenedi: Otba­sy arhıvi; Aýyzsha estelikter; Ar­hıv, mýzeı, kitaphana qorlary; Qo­rymdar, eskertkish taqtalar; Otbasy jádigerleri.

Genealogııalyq aqparatty zertteý otbasy arhıvinen, aýyz­sha derekkózden bastalady. Son­­dyqtan tulǵanyń aldymen týys­qan­darynan aqparat alynady, bul habarlama qosymsha málimet retinde jınaqtalady. Muny arhıv qujattary arqyly naqtylap tekserýge bolady. Fotoqujattar, túrli nagradalar men gramotalar, kýálikter, hattar, otkrytkalar, jedelhattar, kúndelikter, estelikter, jádigerler t.b. týysqandary bergen derekter tektanýlyq zertteýdi júrgizýge paıdalanylady.

Sondyqtan genealogııalyq aqparatty arhıvtegi túrli sıpat­ta­ǵy qujattardan tabýǵa bolady. Genealogııalyq aqparattyń ózi birneshe sanatqa bólinedi. Olar – tegi men týysqandyǵyn dáleldeý úshin jınaqtalǵan tek­ta­nýlyq qujattama (mysaly, shejireler, handar tarıhy); kóp­shi­lik sıpattaǵy aqparaty bar qujattar (mysaly, metrıkalyq málimetter, halyq sanaǵynyń qujattary); zertteý, salystyrý ba­rysynda jeke tulǵalar týraly má­limetterdi tolyqtyratyn basqa da qujattama (mysaly, jeke quram bo­ıynsha qujattama).

Genealogııalyq (tektanýlyq) aqparatty izdestirý úshin eń aldymen, qandaı eldi mekenge, ýezge, gýbernııaǵa nemese keńes óki­me­ti kezinde qaı aýdanǵa, aýylǵa qa­tys­tylyǵyn anyqtaý mańyzdy. Bul rette ákimshilik-aýmaqtyq bólinis boıynsha anyqtamalyqtar kómektesedi. Mysaly, 1918 jyl­ǵa deıin Aqmola oblysynyń ortalyǵy Omby qalasy boldy, 1918 jyly Aqmola oblysy Omby gýbernııasy bolyp ózgertildi. 1921-1928 jyldar aralyǵynda Aqmola gýbernııasynyń ortalyǵy Petropavl qalasy boldy. Aýdan qurylýy nátıjesinde 1928-1930 jyldarda Aqmola okrýginiń negizi qalandy. 1932 jyly qazirgi Aqmola oblysynyń aýdandary Qaraǵandy oblysynyń quramyna enedi, ortalyǵy Petropavl qalasy bolady. Al 1936 jyly Qaraǵandy oblysynyń ortalyǵy – Qaraǵandy qalasy, Soltústik Qazaqstan obly­synyń ortalyǵy Petropavl qala­sy bolyp ekige bólindi. Qazirgi Nur-Sultan qalasy Qaraǵandy obly­synyń quramyna ense, 1939 jyly ortalyǵy – Aqmola, keıin óz al­dyna jeke Aqmola oblysy bo­lyp quryldy.

– Arhıv­ten atatekke qa­tys­ty qandaı qujattardy ta­­býǵa bolady?

– Mysaly, azamattyq hal aktilerin tirkeý boıynsha
1912-1927 jj. Aqmola qalasy men Semenovka, Maksımovka, Ro­ma­novka t.b. selolarǵa qyzmet kór­setken shirkeýler jazbalary, AHAJ organdarynyń
1921-1936 jj. jazbalary saqtalǵan. Keńestik kezeńde 1917 jylǵy Qazan tóńkerisine deıingi arhıv qujattaryn birortalyqtandyrý jónindegi saıasat negizinde XIX ǵasyrdyń cońy men XX ǵasyr­dyń basyndaǵy metrıkalyq kitap­tar­dyń basym kópshiligi Qazaqstan Respýblıkasynyń Ortalyq Mem­le­­kettik arhıvinde saqtaýly. 1870-1917 jj. qamtıtyn Aqmola me­shit­teriniń metrıkalyq kitaby da sonda.

Genealogııalyq suranystardy iz­des­tirýde vedomstvolyq ar­hıv­­tegi jeke quram boıynsha qu­jattar úlken ról atqarady. Ge­ne­alogııalyq zertteý barysynda kóbine áleýmettik-quqyqtyq sıpattaǵy: tulǵanyń qyzmet ótili, jalaqysy, bilimi, azamattyq jaǵdaıy, múlkine qatysty derekter paıdalanylady. Keńes ókimeti ornaǵan alǵashqy jyldary jumysqa ornalasqan azamattar muqııat tekserilgen, arnaıy saýalnamalar toltyrylǵan. 1920 jyldardyń sońynda saýalnamalar qysqartylyp, eńbek tizimderi jasalǵan. Al 1930 jyly kadr­lardy esepke alý paraǵy; 1938 jyldan bastap eńbek kitapshasy engizilgen.

HH ǵasyrdyń 30-40-jyldary Aqmola oblysyna adamdar kúshtep qonystandyrylǵan. Qazaqstanǵa – 800 000 nemis, 507 000 – Soltústik Kavkaz halyqtary, 102 000 – polıak,
43 000 – grek, qyrym tatarlary,
19 000 koreı otbasylary jer aýyp keldi. Ekinshi dúnıejúzilik soǵys kezinde Aqmola evakýasııalyq ortalyqqa aınaldy, nemister jaý­lap alǵan aımaqtardan, shekaraǵa jaqyn óńirlerden qanshama adam kóshirildi. Soǵystan soń, 1954 jyly tyń jáne tyńaıǵan jerlerdi ıgerý naýqany bastaldy. Taǵdyr tálkegimen osy óńirge qonys tepken azamattardyń búgingi urpaqtary tarapynan ata-tekterin anyqtaýǵa baılanysty kóptep suranys túsýde. Tipti soǵystan oralmaǵan jaýyngerlerdiń búgingi urpaq­ta­ry áli kúnge deıin ata-ba­ba­­larynyń tarıhy týraly derekterdi izdestirýde.

– Suranysty oryndaý merzimi qansha ýaqytqa sozylady?

– Bul suratylǵan málimetterge, olardyń sıpatyna, izdestirý aýqymyna baılanysty, shamalap aıtsaq, ortasha eseppen 2-3 aıǵa sozylady. Anyqtalǵan málimetter tutynýshynyń suranystaryna sáıkes rásimdeledi.

– Qujattardyń elektrondy nusqasy bar ma?

– Genealogııaly (tektanýlyq) qujattardyń elektrondy qoryn jasaý arhıv úshin de, zertteýshiler úshin de óte paıdaly bolar edi. Keleshekte solaı bolady degen úmit bar. Bul baǵytta damyǵan elderdiń ozyq tájirıbesinen úırenetin úlgi kóp. Mysaly, genealogııalyq aqparatty usyný­dyń ozyq tásili Shvesııanyń Ulttyq arhıvinde oryn alǵan, onda abonenttik tólem arqyly arhıvtiń sıfrlanǵan málimetter bazasyna kirý múmkindigi bar.Ulybrıtanııanyń Ulttyq arhıvi volonterlardyń kómegimen «Find my past» «О́tkenińdi tap» jobasyn iske asyrdy, Latvııa men Estonııanyń Ulttyq arhıvteri eýropalyq granttyń kómegimen «Radýrakstı» (Rodoslovnaıa, Latvııa), «Saga» (Estonııa) genealogııalyq málimetter bazasyn jasady. Bular – sıfrlanǵan shirkeý kitaptarynyń kolleksııasy, halyq sanaǵynyń materıaldary. Fınlıandııa arhıvi metrıkalyq kitaptardyń sıfr­lan­ǵan kóshir­me­lerin arnaıy servıs ázirlep, árkimniń qol jet­kiz­ýine múmkindik týǵyzyp otyr.

– Taǵy qandaı derek kózde­ri­ne júginesizder?

– Genealogııalyq izdenisterdi júrgizgende málimetter bazasynyń kómegine súıenetin kezder de bolady. Reseı Federasııasynyń Qorǵanys mınıstrligi ázirlegen Ekinshi dúnıejúzilik soǵysta qaza tapqan, habarsyz ketken keńes áskerleri týraly málimeti bar «Memorıal» jıyntyq elektrondy málimetter bazasynyń, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıd­enti arhıviniń saıtynda «Tutkyn.kz», «Asharshylyq.kz», «Keńestik Qazaqstannyń nomenklatýralyq kadrlary.
1919-1991 jj.» málimetter bazasynyń,  Ishki ister mınıstrliginiń Keńes ókimeti kezinde kontr­re­volıýsııalyq memlekettik qyl­mys­tary úshin qýǵyn-súrginge ushyraǵan, sottalǵan, keıin sot organdarymen aqtalǵandar tý­ra­ly «Memorıal. Qýǵyn-súr­gin qurbandary» málimetter baza­sy­nyń genealogtar úshin kómegi zor.

Genealogııalyq suranystardy oryndaý – eńbekqorlyqty, yqtııattylyqty, erekshe daıyn­dyq­ty qajet etetin salmaqty jumys. Arhıv qorynyń quramy, tıisti aqparaty bar qujat túr­leri, ǵylymı-anyqtamalyq aqparat avtomattandyrylǵan júıeler týraly bilimdi qajet etedi. Jáne oryndaýshynyń jumysty uıymdastyra bilýine tikeleı baılanysty. Sonyń ba­rysynda árıne tájirıbe jı­naqtalady, genealogııalyq derektermen jumys isteý daǵdylary qalyptasady.

– Jeke tulǵalarǵa aqyly qyzmet kórsetile me?

– Genealogııalyq málimetterdi tutynýshy arhıvtiń oqý zalynda ózdiginen jumys isteı alady, sonymen qatar munda aqyly qyzmet te kórsetiledi. Ol bekitilgen baǵa kórsetkishine sáıkes esepteledi. Aqyly qyzmet kórsetý úshin suranysty oryndaý sharttary týraly tutynýshyǵa aldyn ala eskertiledi. Genealogııalyq suranysty oryndaý aqysy 4500 teńgeden bastalady. Aqyrǵy quny anyqtalǵan aqparat pen izdestirýge ketken ýaqytqa baılanysty esepteledi. Anyqtalǵan málimetter tutynýshynyń sura­nystaryna sáıkes rásimdeledi.

– Genealogııalyq zertteý júr­­­gizýge ne kedergi bolyp otyr?

– Bizde ortalyqtandyrylǵan bazalar júıesi joq. Basqa arhıv qorlary týraly aqparatty onlaın rejimde qaraý múmkindigi de shekteýli.

Osy rette Azamattyq hal aktileri jazbalary jáne otbasy quramy týraly málimetteri bar qujattardyń arhıvaralyq kórsetkishin ázirleýdi zaman talaby dep esepteımin. Nur-Sultan qalasynyń memlekettik arhıvinde azamattarǵa aqparattyq qyzmet kórsetý boıynsha qazir genealogııalyq suranystardy oryndaý mańyzdy rólge ıe bola bastady. «Altaý ala bolsa, aýyzdaǵy ketedi, tórteý túgel bolsa, tóbedegi keledi» deıdi dana halqymyz. Sondyqtan eń aldymen, osylardy rettep alýymyz kerek.

 

Áńgimelesken

Qarashash TOQSANBAI,

«Egemen Qazaqstan»

 

Banner
Sońǵy jańalyqtar

Taǵylymdy tulǵa

Rýhanııat • Búgin, 09:36

Ǵylym qanatyndaǵy ǵumyr

Rýhanııat • Búgin, 09:34

Moıynqumǵa ushaq qatynaıdy

Aımaqtar • Búgin, 09:29

«Para berme» chellendji bastaý aldy

Aımaqtar • Búgin, 09:27

Kásipodaq úzdikteri marapattaldy

Aımaqtar • Búgin, 09:26

Bı-aǵa salǵan án eken...

Rýhanııat • Búgin, 09:17

Qaıta oralǵan «Don Karlos»

Rýhanııat • Búgin, 09:15

Jeti óner qonǵan jampozym

Rýhanııat • Búgin, 09:12

Taǵdyry tańdalǵan patshaıym

Rýhanııat • Búgin, 09:09

Naǵyz qazaq

Rýhanııat • Búgin, 09:05

«Brakoner» biraz basbuzardy quryqtady

Aımaqtar • Búgin, 09:00

Reseıden de úırenýge bolady

Saıasat • Búgin, 08:52

Zań jobasyn talqylady

Qoǵam • Búgin, 08:46

IýNESKO-nyń syılyǵyn jeńip aldy

Qazaqstan • Búgin, 08:45

«Eńbek» eleýsiz qaldy

Qoǵam • Búgin, 08:43

Robot-tehnıka úıirmeleri qajet pe?

Qazaqstan • Búgin, 08:26

Qurylysshylar nege ereýilge shyqty?

Qazaqstan • Búgin, 08:24

«Januıa» ortalyǵy jumysyn bastady

Qoǵam • Búgin, 08:22

Kedergisiz ómir syılaıdy

Qoǵam • Búgin, 08:22

Reformalar oza shabýdy kótermeıdi

Qoǵam • Búgin, 08:19

Azamattyq jaýapkershilik qajet

Qoǵam • Búgin, 08:16

Ashyq qoǵam aıshyqtary

Búgin, 08:14

Tazalyqtan aldyna jan salmaıtyn jurt

Qoǵam • Búgin, 08:08

Jaldamaly jumysshylar jalaqysy artty

Ekonomıka • Búgin, 08:05

Sheteldik taýarlar qymbattady

Ekonomıka • Búgin, 08:03

Ekonomıkalyq ósimniń kóleńke tusy

Ekonomıka • Búgin, 08:00

Baspana baǵasy nege kóterildi?

Qoǵam • Búgin, 07:58

Yntymaqtastyqtyń jańa kezeńi

Qazaqstan • Búgin, 07:52

Eń qysqa áńgime. Qanat Ábilqaıyr

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Arman Álmenbet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Uqsas jańalyqtar