– Ǵazıza Turmaǵanbetqyzy, Qazaq eliniń júz jyldyq saıası tarıhynan syr shertetin Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti arhıvi astanalyq arhıvke asa qundy qujattar kolleksııasynan tarıhı-qujattyq kórmeni tartý etken eken. Osy týraly tolyǵyraq aıtyp berseńiz.
– Munda Maǵjan Jumabaev, Ahmet Baıtursynuly, Turar Rysqulov, Oraz Jandosov, Muhtar Áýezov syndy tanymal tulǵalardyń 20-30 jyldardaǵy qoltańbalary qoıylǵan qujattar, hattar, 1925 jylǵy KP Ortalyq Komıtetiniń Qazaq ortalyǵyn Orynbordan Aqmeshit (Perovsk) qalasyna kóshirý týraly hattama kóshirmesi, 1929 jyly memleket ómirine jańa latyn álipbıin engizý týraly esebi, jazýshylar K.Paýstovskıı, M.Zoshenko, S.Muqanovtardyń 1942 jylǵy ómirbaıandary, kadrlardy esepke alý týraly jeke paraqshalary, 1962 jyly ushqysh, Keńes Odaǵynyń Batyry Iý.Gagarınniń Qaraǵandy metallýrgııa kombınatynda BLKJO 14 sezi delegattarymen birge túsken sýreti, (delegattardyń biri – Nursultan Nazarbaev), tyń ólkesin ıgerý týraly derekter men elimizdiń táýelsizdigin aıqyndaıtyn qundy jádigerler jınaqtalǵan.
«Dóńgelek ústelde» Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti arhıviniń dırektory J.Ábdiqadyrova men Nur-Sultan qalasy memlekettik arhıviniń dırektory M.Bektembaev Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Uly dalanyń jeti qyry», «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalalary aıasynda jańa serpinmen atqarylyp jatqan is-jobalar týraly aıtty, aldaǵy josparymen bólisti.
Sonymen qatar Prezıdent arhıvi 1994 jyly 6 shildede Qazaqstan Respýblıkasy Joǵarǵy Keńesiniń otyrysynda Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti N.Nazarbaevtyń astanany kóshirý týraly sóılegen sóziniń mátini men elordanyń qurylý kezeńderin kórsetetin «Astana – táýelsizdiktiń jemisi» tarıhı-qujattyq kórmesiniń katalogyn syıǵa tartty. Qaraǵandy, Aqmola, Jambyl oblysy memlekettik arhıviniń dırektorlary J.Tursynova T.Batyrhanov, Q.Bashenova, «Faktor» JZK» JShS Bas dırektory M.Ǵabbasov jáne t.b. arhıvıster men ǵalymdar salanyń ózekti máseleleri, Ulttyq arhıv qoryn saqtaý jáne paıdalaný jumystaryndaǵy jańa izdenister, aqyly qyzmet kórsetý joldary, oblystyq, aýdandyq arhıvterdiń múmkindikteri jóninde óz oılaryn ortaǵa saldy, ózara pikir almasty.
Elektrondy arhıv jobasyn júzege asyrýda kóshbasshy sanalatyn Prezıdent arhıvi «Elektrondy arhıv» sheberlik-synybyn ótkizdi. Qatysýshylarǵa sertıfıkat tapsyryldy. О́z kezeginde Nur-Sultan qalasynyń memlekettik arhıvi elektrondy oqý zalynyń tusaýkeserin ótkizdi jáne arhıv qujattaryn sıfrlaý jáne ındeksteýdiń túrli amal-tásilderin kórsetti.
– «Arhıv – 2025» baǵdarlamasy qandaı mindetter júkteıdi? Osy baǵytta qolǵa alynǵan is-sharalar jóninde naqty ne aıtar edińiz?
– Munda ejelgi dáýirden qazirgi zamanǵa deıingi kezeńdi qamtıtyn barlyq otandyq jáne sheteldik muraǵattar dúnıesine eleýli irgeli zertteýler júrgizýge, arhıv derekterin barlyq múddeli zertteýshiler men qalyń jurtshylyqqa qoljetimdi bolýy úshin olardy mindetti túrde sıfrly formatqa kóshirý qajettigine, mektep qabyrǵasynan bastap otanshyldyq tárbıe berý, tarıhı-arheologııalyq qozǵalystar qurý mańyzdylyǵyna aıryqsha mán beriledi. Eń bastysy, túp-tamyrymyzdy jetik bilýge úndeıdi jáne muny júzege asyrý úshin aldymyzǵa aıqyn maqsattar qoıyp otyr.
«Otan – otbasynan bastalady» degen sóz bar emes pe? Sol aıtpaqshy, árkim óz otbasynyń tarıhyn, óziniń ata-tegin bilýge múddeli. Taqyryptyq, bıografııalyq, genealogııalyq suranystardyń kóptep túse bastaýy sonyń jarqyn dáleli bolyp tabylady.
О́tken jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń «Ulttyq arhıv qory jáne arhıvter týraly» zańyna aqyly túrde qyzmet kórsetýge quqyq beretin bap engizildi. Sonyń biri – jeke jáne zańdy tulǵalardyń tapsyrystary boıynsha genealogııalyq jáne taqyryptyq sıpattardaǵy aqparatty anyqtaý.
– Damyǵan elderde genealogııa salasyna úlken mán beriledi eken. Jeke ǵylym retinde jaqsy damyǵan sala delinedi. Al bizdiń elimizde buǵan jetkilikti kóńil bólinip otyr dep esepteısiz be?
– Genealogııa degenimiz – birinshiden, tektiń shyǵýy týraly málimetterdiń júıeli jınaǵy, ekinshiden, bul – týystyq qatynas týraly ǵylym. Shyǵys halyqtarynda halyqtyń shyǵý tegin, taralýyn baıandaıtyn tarıh ǵylymynyń bir tarmaǵy «shejire» («shadjara» arab sózi – butaq, tarmaq) delinse, al qazaq ejelden óziniń ata-tegine, rý shejiresine aıryqsha mán bergen. Shejire – halyqtyń quramyna kiretin taıpa-rýlardyń tegin taratyp, bir-birimen týystyq dárejesin aıqyndaıtyn tizbe. «Qazaqta tasqa tańba basqandaı anyq shejire joq. Estigenin umytpaıtuǵyn qulaǵynyń tesigi bar, keýdesiniń esigi bar, uqpa qulaq jandar bolǵan. Sondaı jandardyń aıtýymen keýdesi hat, estigeni, kórgeni jad bolǵan qarııalar keıingige aýyzdan-aýyz alyp aıtýmen úlgi-ósıet qaldyrǵan», deıdi Máshhúr Júsip Kópeev babamyz. Qazaqtar «Jeti atasyn bilgen ul – jeti jurttyń qamyn jer», «О́ziń myń jasamasań da, úrim-butaǵyń myń jasaıdy» deıdi, ıaǵnı ata-baba shejiresin, atatek taratý, urpaq taratý júıelerin, ataýlaryn jadynda saqtap, urpaqtan-urpaqqa úzdiksiz jetkizip keledi. Atatek taratý júıesi Áke, Ata, Baba, Uly Ata, Uly Baba, Áz Ata, Áz Baba... al urpaq taratý júıesi – Bala, Nemere, Shóbere, Shópshek, Nemene, Týajat, Júrejat... bolyp dala zańymen birge máńgilik jasasyp kele jatqan ómir kóshi.
– Atategin bilgisi kelgen ár adam sonda arhıvke júginýi kerek pe?
– Genealogııa (tektaný) týraly málimetter túrli derekkózderdiń, atap aıtqanda, aýyzsha, jazbasha nemese jádigerler kómegimen anyqtalady. Genealogııalyq aqparat kózderi bylaı júıelenedi: Otbasy arhıvi; Aýyzsha estelikter; Arhıv, mýzeı, kitaphana qorlary; Qorymdar, eskertkish taqtalar; Otbasy jádigerleri.
Genealogııalyq aqparatty zertteý otbasy arhıvinen, aýyzsha derekkózden bastalady. Sondyqtan tulǵanyń aldymen týysqandarynan aqparat alynady, bul habarlama qosymsha málimet retinde jınaqtalady. Muny arhıv qujattary arqyly naqtylap tekserýge bolady. Fotoqujattar, túrli nagradalar men gramotalar, kýálikter, hattar, otkrytkalar, jedelhattar, kúndelikter, estelikter, jádigerler t.b. týysqandary bergen derekter tektanýlyq zertteýdi júrgizýge paıdalanylady.
Sondyqtan genealogııalyq aqparatty arhıvtegi túrli sıpattaǵy qujattardan tabýǵa bolady. Genealogııalyq aqparattyń ózi birneshe sanatqa bólinedi. Olar – tegi men týysqandyǵyn dáleldeý úshin jınaqtalǵan tektanýlyq qujattama (mysaly, shejireler, handar tarıhy); kópshilik sıpattaǵy aqparaty bar qujattar (mysaly, metrıkalyq málimetter, halyq sanaǵynyń qujattary); zertteý, salystyrý barysynda jeke tulǵalar týraly málimetterdi tolyqtyratyn basqa da qujattama (mysaly, jeke quram boıynsha qujattama).
Genealogııalyq (tektanýlyq) aqparatty izdestirý úshin eń aldymen, qandaı eldi mekenge, ýezge, gýbernııaǵa nemese keńes ókimeti kezinde qaı aýdanǵa, aýylǵa qatystylyǵyn anyqtaý mańyzdy. Bul rette ákimshilik-aýmaqtyq bólinis boıynsha anyqtamalyqtar kómektesedi. Mysaly, 1918 jylǵa deıin Aqmola oblysynyń ortalyǵy Omby qalasy boldy, 1918 jyly Aqmola oblysy Omby gýbernııasy bolyp ózgertildi. 1921-1928 jyldar aralyǵynda Aqmola gýbernııasynyń ortalyǵy Petropavl qalasy boldy. Aýdan qurylýy nátıjesinde 1928-1930 jyldarda Aqmola okrýginiń negizi qalandy. 1932 jyly qazirgi Aqmola oblysynyń aýdandary Qaraǵandy oblysynyń quramyna enedi, ortalyǵy Petropavl qalasy bolady. Al 1936 jyly Qaraǵandy oblysynyń ortalyǵy – Qaraǵandy qalasy, Soltústik Qazaqstan oblysynyń ortalyǵy Petropavl qalasy bolyp ekige bólindi. Qazirgi Nur-Sultan qalasy Qaraǵandy oblysynyń quramyna ense, 1939 jyly ortalyǵy – Aqmola, keıin óz aldyna jeke Aqmola oblysy bolyp quryldy.
– Arhıvten atatekke qatysty qandaı qujattardy tabýǵa bolady?
– Mysaly, azamattyq hal aktilerin tirkeý boıynsha
1912-1927 jj. Aqmola qalasy men Semenovka, Maksımovka, Romanovka t.b. selolarǵa qyzmet kórsetken shirkeýler jazbalary, AHAJ organdarynyń
1921-1936 jj. jazbalary saqtalǵan. Keńestik kezeńde 1917 jylǵy Qazan tóńkerisine deıingi arhıv qujattaryn birortalyqtandyrý jónindegi saıasat negizinde XIX ǵasyrdyń cońy men XX ǵasyrdyń basyndaǵy metrıkalyq kitaptardyń basym kópshiligi Qazaqstan Respýblıkasynyń Ortalyq Memlekettik arhıvinde saqtaýly. 1870-1917 jj. qamtıtyn Aqmola meshitteriniń metrıkalyq kitaby da sonda.
Genealogııalyq suranystardy izdestirýde vedomstvolyq arhıvtegi jeke quram boıynsha qujattar úlken ról atqarady. Genealogııalyq zertteý barysynda kóbine áleýmettik-quqyqtyq sıpattaǵy: tulǵanyń qyzmet ótili, jalaqysy, bilimi, azamattyq jaǵdaıy, múlkine qatysty derekter paıdalanylady. Keńes ókimeti ornaǵan alǵashqy jyldary jumysqa ornalasqan azamattar muqııat tekserilgen, arnaıy saýalnamalar toltyrylǵan. 1920 jyldardyń sońynda saýalnamalar qysqartylyp, eńbek tizimderi jasalǵan. Al 1930 jyly kadrlardy esepke alý paraǵy; 1938 jyldan bastap eńbek kitapshasy engizilgen.
HH ǵasyrdyń 30-40-jyldary Aqmola oblysyna adamdar kúshtep qonystandyrylǵan. Qazaqstanǵa – 800 000 nemis, 507 000 – Soltústik Kavkaz halyqtary, 102 000 – polıak,
43 000 – grek, qyrym tatarlary,
19 000 koreı otbasylary jer aýyp keldi. Ekinshi dúnıejúzilik soǵys kezinde Aqmola evakýasııalyq ortalyqqa aınaldy, nemister jaýlap alǵan aımaqtardan, shekaraǵa jaqyn óńirlerden qanshama adam kóshirildi. Soǵystan soń, 1954 jyly tyń jáne tyńaıǵan jerlerdi ıgerý naýqany bastaldy. Taǵdyr tálkegimen osy óńirge qonys tepken azamattardyń búgingi urpaqtary tarapynan ata-tekterin anyqtaýǵa baılanysty kóptep suranys túsýde. Tipti soǵystan oralmaǵan jaýyngerlerdiń búgingi urpaqtary áli kúnge deıin ata-babalarynyń tarıhy týraly derekterdi izdestirýde.
– Suranysty oryndaý merzimi qansha ýaqytqa sozylady?
– Bul suratylǵan málimetterge, olardyń sıpatyna, izdestirý aýqymyna baılanysty, shamalap aıtsaq, ortasha eseppen 2-3 aıǵa sozylady. Anyqtalǵan málimetter tutynýshynyń suranystaryna sáıkes rásimdeledi.
– Qujattardyń elektrondy nusqasy bar ma?
– Genealogııaly (tektanýlyq) qujattardyń elektrondy qoryn jasaý arhıv úshin de, zertteýshiler úshin de óte paıdaly bolar edi. Keleshekte solaı bolady degen úmit bar. Bul baǵytta damyǵan elderdiń ozyq tájirıbesinen úırenetin úlgi kóp. Mysaly, genealogııalyq aqparatty usynýdyń ozyq tásili Shvesııanyń Ulttyq arhıvinde oryn alǵan, onda abonenttik tólem arqyly arhıvtiń sıfrlanǵan málimetter bazasyna kirý múmkindigi bar.Ulybrıtanııanyń Ulttyq arhıvi volonterlardyń kómegimen «Find my past» «О́tkenińdi tap» jobasyn iske asyrdy, Latvııa men Estonııanyń Ulttyq arhıvteri eýropalyq granttyń kómegimen «Radýrakstı» (Rodoslovnaıa, Latvııa), «Saga» (Estonııa) genealogııalyq málimetter bazasyn jasady. Bular – sıfrlanǵan shirkeý kitaptarynyń kolleksııasy, halyq sanaǵynyń materıaldary. Fınlıandııa arhıvi metrıkalyq kitaptardyń sıfrlanǵan kóshirmelerin arnaıy servıs ázirlep, árkimniń qol jetkizýine múmkindik týǵyzyp otyr.
– Taǵy qandaı derek kózderine júginesizder?
– Genealogııalyq izdenisterdi júrgizgende málimetter bazasynyń kómegine súıenetin kezder de bolady. Reseı Federasııasynyń Qorǵanys mınıstrligi ázirlegen Ekinshi dúnıejúzilik soǵysta qaza tapqan, habarsyz ketken keńes áskerleri týraly málimeti bar «Memorıal» jıyntyq elektrondy málimetter bazasynyń, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti arhıviniń saıtynda «Tutkyn.kz», «Asharshylyq.kz», «Keńestik Qazaqstannyń nomenklatýralyq kadrlary.
1919-1991 jj.» málimetter bazasynyń, Ishki ister mınıstrliginiń Keńes ókimeti kezinde kontrrevolıýsııalyq memlekettik qylmystary úshin qýǵyn-súrginge ushyraǵan, sottalǵan, keıin sot organdarymen aqtalǵandar týraly «Memorıal. Qýǵyn-súrgin qurbandary» málimetter bazasynyń genealogtar úshin kómegi zor.
Genealogııalyq suranystardy oryndaý – eńbekqorlyqty, yqtııattylyqty, erekshe daıyndyqty qajet etetin salmaqty jumys. Arhıv qorynyń quramy, tıisti aqparaty bar qujat túrleri, ǵylymı-anyqtamalyq aqparat avtomattandyrylǵan júıeler týraly bilimdi qajet etedi. Jáne oryndaýshynyń jumysty uıymdastyra bilýine tikeleı baılanysty. Sonyń barysynda árıne tájirıbe jınaqtalady, genealogııalyq derektermen jumys isteý daǵdylary qalyptasady.
– Jeke tulǵalarǵa aqyly qyzmet kórsetile me?
– Genealogııalyq málimetterdi tutynýshy arhıvtiń oqý zalynda ózdiginen jumys isteı alady, sonymen qatar munda aqyly qyzmet te kórsetiledi. Ol bekitilgen baǵa kórsetkishine sáıkes esepteledi. Aqyly qyzmet kórsetý úshin suranysty oryndaý sharttary týraly tutynýshyǵa aldyn ala eskertiledi. Genealogııalyq suranysty oryndaý aqysy 4500 teńgeden bastalady. Aqyrǵy quny anyqtalǵan aqparat pen izdestirýge ketken ýaqytqa baılanysty esepteledi. Anyqtalǵan málimetter tutynýshynyń suranystaryna sáıkes rásimdeledi.
– Genealogııalyq zertteý júrgizýge ne kedergi bolyp otyr?
– Bizde ortalyqtandyrylǵan bazalar júıesi joq. Basqa arhıv qorlary týraly aqparatty onlaın rejimde qaraý múmkindigi de shekteýli.
Osy rette Azamattyq hal aktileri jazbalary jáne otbasy quramy týraly málimetteri bar qujattardyń arhıvaralyq kórsetkishin ázirleýdi zaman talaby dep esepteımin. Nur-Sultan qalasynyń memlekettik arhıvinde azamattarǵa aqparattyq qyzmet kórsetý boıynsha qazir genealogııalyq suranystardy oryndaý mańyzdy rólge ıe bola bastady. «Altaý ala bolsa, aýyzdaǵy ketedi, tórteý túgel bolsa, tóbedegi keledi» deıdi dana halqymyz. Sondyqtan eń aldymen, osylardy rettep alýymyz kerek.
Áńgimelesken
Qarashash TOQSANBAI,
«Egemen Qazaqstan»
