Qazaqstan • 08 Qazan, 2019

Basty baılyǵymyzdy baǵalaı bileıik

24 retkórsetildi

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń Qazaqstan halqyna arnaǵan Joldaýynda jer resýrstaryn tıimsiz paıdalaný máselesi búgingi tańda asa ózekti bolyp otyrǵany aıtyldy.

Aqmola oblystyq jerdiń paıdalanylýy men qorǵalýyn baqylaý basqarmasy jyl basynan beri jeke, zańdy tulǵalarǵa jáne memlekettik organdarǵa qatysty 1 606,19 gektar jerge 320 tekserý júrgizip, 1605,7 gek­tar jerde jer zańnamasy normalarynyń 283 zań buzýshy­lyǵyn anyqtaǵan. Bul keleńsiz kórinis byltyrǵy kórsetkishten áldeqaıda kóp. Osy zań buzýshylyqtar boıynsha 27 ákim­shilik is qozǵalyp, aıyppul salyndy. Aıyppuldyń basym bóligi bıýdjetke tústi. Osy arada ara-jigin ajyratyp aıta ketetin bir jaıy bar. Aıyppul soma­synyń azaıýyna basqarma quzyretinen aýyl sharýashylyǵy jerlerin paıdalanbaǵany nemese utymsyz paıdalanǵany úshin aıyppul salýdy alyp tastaý sebep bolyp otyr. Sondaı-aq Jer kodeksiniń 92, 94-baptaryna sáıkes anyqtalǵan zań buzýshylyqtardy joıý maqsatynda 945,78 gektar jerge jer ýchaskelerin nysanaly maq­­satqa sáıkes paıdalaný qajet­­tigi týraly 211 uıǵarym shyǵa­ryldy. Taǵy bir aıta keter­ligi, qalalar men aýdandarda qury­lys maqsatyna arnalǵan paıdalanbaıtyn nemese jer zańnamasyn buza otyryp paıdalanylatyn jer ýchaskelerin anyqtaý úshin jumys toptary quryldy.

Basqarma jyl basynan beri qurylys nysandary úshin berilgen 944,53 gektar jerdegi 205 jer ýchaskesin teksergen. Tekseris nátıjesi boıynsha Jer kodeksiniń 92, 94-baptaryna sáıkes jer ýchaskelerin nysanaly maqsatqa sáıkes paıdalaný qajettigi týraly uıǵarymdar berildi. Atalǵan jer ýchaskeleri boıynsha bir jyl ótkennen keıin taǵy da tekserýler júrgiziletin bolady.

Qurylys nysandary úshin berilgen jer ýchaskeleri týraly málimetter Aqmola oblystyq memlekettik kirister departamentine jer salyǵynyń joǵary mólsherlemesin qoldaný maqsatynda jiberilgen. Búgingi tańda kommersııalyq maqsatta paıdalanylmaıtyn jerler boıynsha 2015 jyldan bastap 24 mıllıon 721 myń teńge jer salyǵynyń joǵary mólsherlemesi qoldanylǵan.

Onyń 12 mıllıon 773 myń teńgesi bıýdjetke túsken. 2018 jylǵy kom­mersııalyq maq­sattaǵy jer ýchas­kelerine berilgen uıǵarymdar bo­ıynsha baqylaý tekse­rýleriniń nátı­je­sinde buryn anyqtalǵan zań buzý­shylyqtardyń búginge deıin joıyl­maýyna baılanysty sot organdaryna 67,9 gektar jer ýchaskelerin májbúrlep alyp qoıý týraly 16 talap-aryz joldanǵan. Osy jumystar arqyly keıbir jer ýchaskeleri memlekettik menshikke qaıtarylyp alyndy.

Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes, 2018 jyldyń qarasha aıynda jergilikti atqarýshy organdar oblys boıynsha prokýratýra organdarymen birlese otyryp, 4273,6 gektar jer aýmaǵynda kommersııalyq maqsattaǵy paıdalanylmaıtyn 422 jer ýchaskesin anyqtady. Joǵaryda kórsetilgen jer telimderiniń mekenjaıyn tekserýge de materıaldar kelip tústi. Bul degenińiz 4272,9 gektar alańdaǵy 386 jer ýchaskesi. Jumys nátıjeleri boıynsha anyqtalǵan jaı 2998,2 gektar alańdaǵy 176 jer ýchaskesi tekserýge jatpaıtyn bolyp shyq­ty. Tekseriletin sýbektileriniń orna­lasqan jeriniń anyqtalmaýyna baılanysty 571,8 gektar alańdaǵy 97 jer ýchaskesi boıynsha materıaldar jergi­likti atqarýshy organdarǵa ıesiz múlik retinde esepke qoıý úshin jiberildi. Joǵa­ryda biz aıtyp ótken tekserýler boıynsha 3,5 gektar alańdaǵy jer telimi memleket menshigine qaıtaryldy.

Paıdalanylmaıtyn kommer­sııa­lyq jerler boıynsha is-sharalardy oryndaý barysynda máseleler bar. Habarlama jiberilgen kezde menshik ıesi kóbinese aldaǵy tekserýden jaltarady. Keıbir jaǵdaılarda tekserý týraly habar túsken soń jer ýchaskeleriniń menshik ıeleri úshinshi tulǵaǵa satyp jiberýge tyrysady.

Basqarma tekserý tártibin túsin­di­rý boıynsha tıisti jumystar júr­giz­gen, aýdandaǵy ınspektorlar ta­ǵy­­lymdamadan ótken. Memleket bas­shy­synyń tapsyrmasyna sáıkes, 2018 jyldyń qarasha aıynda jergilikti atqarýshy organdar prokýratýra organdarymen birlese otyryp, 975139,8 gektar jerge aýyl sharýashylyǵy maqsatyndaǵy 744 jer ýchaskesiniń paıdalanylmaıtynyn anyqtady. Osy oraıda aýdan ákimdikteriniń memlekettik ınspektorlary jalpy kóle­mi 572 177 gektar alqapta 389 jer ýchaskesi boıynsha tekserý is-sharal­aryn júrgizip, 195 sýbektini ákim­shilik jaýapkershilikke tartty. Men­shik ıeleriniń jer telimderinen óz erkimen bas tartýy, jalǵa alý shartyn buzý jolymen 17531,5 gektar jerdegi 37 jer ýchaskesi memlekettik menshikke qaıtaryldy. Iesi joq múlik sanatyna 8481 gektar jerdegi 4 jer telimi qaıtaryldy.

Aýyl sharýashylyǵy maq­sa­tyn­da­ǵy jerlerdi alyp qoıýǵa baılanysty problemalyq máseleler de týyndaıdy. Aıtalyq, sharýa qojalyǵy nemese fermer aýyl sharýashylyǵy óndirisin júrgizýge arnalǵan jer ýchaskesin maqsatty paıdalanbaǵan sátten bas­tap eki jyl ótse, onda mundaı jer ýchaskesi zańda kózdelgen tártippen májbúrlep alyp qoıýǵa jatady. Is júzinde paıdalanylmaıtyn aýyl sharýashylyǵy jerlerin memleket menshigine qaıtarý boıynsha jumysty aýdan ákimdikteri sozyp alady. Oǵan sebep bolyp otyrǵan jaıt talap-aryz bergenge deıin úsh tekserý júrgizilý talap etiledi. Osyǵan baılanysty berilgen sátinen bastap eki jyl boıy jerdi paıdalanbaý faktilerin anyqtaý merzimin qysqartý jóninde Jer kodeksine ózgerister engizilýi qajet-aq.

Búgingi tańda oblys aýmaǵynda óz qyzmetin júzege asyratyn jer qoı­naýyn paıdalaný salasynda 172 kelisimshart tirkelgen. О́tken jyly oblystyq kásipkerlik jáne óner­ká­sip basqarmasymen «Qazaqstan ǵarysh sapary» ulttyq kompanııasy» aksıonerlik qoǵamy arasynda paıdaly qaz­balardyń ǵaryshtyq monıtorıngi boıyn­sha qyzmet kórsetýge shart jasal­ǵan. Nátıjesinde aksıonerlik qoǵam kelisimsharttyq aýmaqtan tys óndi­rýdi júzege asyrylýynyń 117 sýre­tin usyndy. Osy jumystardyń nátıjesinde kelisimsharttaǵy mindet­te­melerdi oryndamaǵany úshin 6 sharttyń qoldanylýy toqtatyldy. Qazir­gi ýaqytta ákimdikpen dalalyq zertteý júrgizý jáne taý-ken ınje­ner­lik qyzmetterin satyp alý úshin bıýdjet qarajatyn bólý máselesi qaras­tyrylýda. Bul oraıda jer qoı­na­ýyn paıdalanýshylar tarapynan qorshaǵan ortaǵa keltirilgen zalaldy memleket paıdasyna óndirip alý qoldanylyp júrgen zańdarǵa sáıkes sot organdary arqyly júzege asyrylatyn bolady. Basqarma 2019 jyldyń sáıkes merziminde 90 myń gektar alqapqa qatysty 54 talap-aryz bergen. Onyń 15-i qanaǵattandyrylǵan. Paıdalanylmaıtyn jer ýchaskelerin memlekettik menshikke májbúrlep alyp qoıý boıynsha jalpy kólemi 66,75 gektardy quraıtyn jerge qatysty 16 talap-aryz berilgen.

Búgingi tańda negizgi mindetterge sáıkes jeke jáne zańdy tulǵalardyń ótinishteri negizinde prokýratýra organdarymen birlese otyryp, birqatar tekserýler júrgizilýde. Tek­serý barysynda jer ýchaskelerin berý zańdylyǵyna qatysty jer zań­namasy normalarynyń óreskel buzýshylyqtary anyqtalyp otyr. Jo­ǵaryda biz keltirgen derekterge qaraı otyryp, áli de bolsa jerge ıeniń de kerek ekendigin, ıgere de bilý qajet ekendigin uǵynasyz.

 Aqmola oblysy

Banner
Sońǵy jańalyqtar

Bı-aǵa salǵan án eken...

Rýhanııat • Búgin, 09:17

Qaıta oralǵan «Don Karlos»

Rýhanııat • Búgin, 09:15

Jeti óner qonǵan jampozym

Rýhanııat • Búgin, 09:12

Taǵdyry tańdalǵan patshaıym

Rýhanııat • Búgin, 09:09

Naǵyz qazaq

Rýhanııat • Búgin, 09:05

«Brakoner» biraz basbuzardy quryqtady

Aımaqtar • Búgin, 09:00

Reseıden de úırenýge bolady

Saıasat • Búgin, 08:52

Zań jobasyn talqylady

Qoǵam • Búgin, 08:46

IýNESKO-nyń syılyǵyn jeńip aldy

Qazaqstan • Búgin, 08:45

«Eńbek» eleýsiz qaldy

Qoǵam • Búgin, 08:43

Robot-tehnıka úıirmeleri qajet pe?

Qazaqstan • Búgin, 08:26

Qurylysshylar nege ereýilge shyqty?

Qazaqstan • Búgin, 08:24

«Januıa» ortalyǵy jumysyn bastady

Qoǵam • Búgin, 08:22

Kedergisiz ómir syılaıdy

Qoǵam • Búgin, 08:22

Reformalar oza shabýdy kótermeıdi

Qoǵam • Búgin, 08:19

Azamattyq jaýapkershilik qajet

Qoǵam • Búgin, 08:16

Ashyq qoǵam aıshyqtary

Búgin, 08:14

Tazalyqtan aldyna jan salmaıtyn jurt

Qoǵam • Búgin, 08:08

Jaldamaly jumysshylar jalaqysy artty

Ekonomıka • Búgin, 08:05

Sheteldik taýarlar qymbattady

Ekonomıka • Búgin, 08:03

Ekonomıkalyq ósimniń kóleńke tusy

Ekonomıka • Búgin, 08:00

Baspana baǵasy nege kóterildi?

Qoǵam • Búgin, 07:58

Yntymaqtastyqtyń jańa kezeńi

Qazaqstan • Búgin, 07:52

Eń qysqa áńgime. Qanat Ábilqaıyr

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Arman Álmenbet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 2

Rýhanııat • Keshe

Qylqalamnyń ushynda – Qaraǵandy

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar