Qoǵam • 11 Qazan, 2019

Belgisiz Mámbeev

80 retkórsetildi

Belgili de belgisiz Mámbeev. Sýretshiniń ózi bir kezderi bastan keshken araıly sátteriniń elesi, bálkı sol sátterdiń ózi bolar máńgilik ǵumyryn áli de súrip kele jatqandaı. Ulttyq mýzeıde Sabyr Ádirasýlulynyń shyǵarmashylyǵyna arnalǵan kórme kórermenniń aqyl-oıy men janyn bılep alyp, tústik qatardyń dittegen ǵajaıyp tutastyǵyna samǵatty. Jany názik kolorıstiń álemmen únqatysqandaǵy kóńil kúıi men sezimi, dúnıetanymy men tolqynysynyń túgel saırap jatqanyna kýá boldyq.

Kórmege Mámbeevtiń ómi­riniń ár kezeńinde jazylǵan 70-ke tarta týyndysy qoıyldy. Onyń Lenıngrad keskindeme, músin jáne sáýlet ınstıtýtynda oqyǵan stýdenttik jyldary men dáýirler kezeńimen tanystyǵy tústiń sheksiz múm­kindikterin ashyp berdi. Sýretshi shyǵarmashylyǵynda portret janrynyń qashan da mańyzdy bolǵandyǵy ár­bir modeldiń sazyna sergek qaraǵan qoltańbasynan anyq kórinedi. Kózi tirisinde qatar júrgen zamandasy, belgili ónertanýshy, Zamanaýı óner mýzeıiniń dırektory Nellı Shıvrına da atalǵan jıynǵa qatysyp, sýretshiniń qazaq mentalıtetin paıymdaý ıdeıa­syna qatysty jyly lebizin irikpedi.

–Jastaıynan jetim qal­ǵan Mámbeevtiń qanynda, sa­na­synda, teginde Qazaq sán­dik-qoldanbaly ónerimen ty­ǵyz baılanys jatty. Kar­tınalardyń ón boıynda jat­qan etıýdtik minezge qanyǵa otyryp, dál osy dúnıeniń onyń shyǵarmashylyǵynyń ustyny ekenin uǵa alasyzdar. Ol bir kezderi Qazaq­stan Sýretshiler odaǵy basqar­masynyń tóraǵasy bolyp turǵanda sýretshilerdiń ju­mys isteýine bar jaǵdaıdy jasady. Zııaly, mádenıetti, qaıratker jan edi, – degen ol Dıýrer sııaqty sonshalyq ashyq jazbasa da, batyl ári sypaıy beınelengen jas deneniń sulýlyǵyn túsirip qalýǵa um­tylǵan keskindemeshiniń se­zimi, jan tolqynysy týraly da sheshile sóıledi.

–Men Mámbeevti erteden tanımyn. Al «Belgisiz Mámbeev» kórmesine shaqyrtý kelgende oılanyp qaldym. Men ózi Mámbeev týraly tolyq bilem be? Nege belgisiz? Alǵash tanystyqta baıqaǵanymdaı, Mámbeev qyzyl tilge júırik, sheshen adam bolatyn. Ony tyńdamaý múmkin emes-tin. Ádemi, saýatty, baı. Syrtqy for­masymen ǵana emes, ishki mazmunymen baýrap alatyn. Onyń sýretterine qarap turyp tańdanbasqa sharań joq. Batyl da jalpaq jaqpa tehnıkasy onyń daryndy sýretshi ekenin áıgilep turǵan joq pa?! Onyń sońǵy jyldardaǵy izdenisi kompozısııasyn ózgertti ári boıaý men tús úılesimdiligine den qoıdy. Ol óziniń sózsiz talantyn ómirde de, ónerde de kórsete bildi,– deıdi óner­tanýshy Nellı Shıvrına.

Pishin, tús pen keńistik­tiń birtutastyǵyn izdep ót­ken keskindemeshi Sa­byr Mám­beevti ámanda tul­ǵa­lar men minez-qulyq qy­zyq­­­tyrdy. Kóleńkeli keńis­tiktegi dınamıkalyq fon ke­ıip­kerlerdiń jaı-kúıin al­dyńǵy qatarǵa shyǵaryp, shańyraq astynda ótip jatatyn ómirdiń ár alýan sáti túrli keıipkermen qaýyshtyrady. Mámbeev qylqalamyndaǵy peızajdar áýeni ár basqa. Olar qanshalyqty tanys bolsa da, forma men kúz­gi land­shaft boıaýynyń mol­dyǵy kimdi bolsyn qaıran qaldyrady. Sýretshiniń ózi únemi taǵat tappaı izdenetin ózgeristeri áýeli onyń peızajdarynda kórinis tabatyn. «Qazaqstandy kóp araladym, kóp kórdim, etıýdter jazdym. Osy materıaldardyń bári maǵan tynyshtyq bermedi. Bo­ıaýmen órnekteýdi talap etken kezeńder boldy...Únemi qorshaǵan ortańnan, tabıǵattan, ónerdiń ózinen ózińdi shabyttandyryp, jandandyratyn kúsh izdeýden jalyqpaý kerek», degen sý­retshiniń kezinde aıtqan pikiri tutastyq pen úılesim ıdealyna degen berik senimge bas urǵanyn kórsetse kerek. Impressıonıstik kórkemdik máner ańǵarylatyn «Tóbeler. Kúz», «Taýǵa barar jol», «Jol», «Keń dala» peızajdary Mámbeevtiń jyl ótken saıyn tústik qurylymnyń birligine qol jetkizý syndy bekzat áýenniń ajyramas bóligine aınaldy.

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar