Kórmege Mámbeevtiń ómiriniń ár kezeńinde jazylǵan 70-ke tarta týyndysy qoıyldy. Onyń Lenıngrad keskindeme, músin jáne sáýlet ınstıtýtynda oqyǵan stýdenttik jyldary men dáýirler kezeńimen tanystyǵy tústiń sheksiz múmkindikterin ashyp berdi. Sýretshi shyǵarmashylyǵynda portret janrynyń qashan da mańyzdy bolǵandyǵy árbir modeldiń sazyna sergek qaraǵan qoltańbasynan anyq kórinedi. Kózi tirisinde qatar júrgen zamandasy, belgili ónertanýshy, Zamanaýı óner mýzeıiniń dırektory Nellı Shıvrına da atalǵan jıynǵa qatysyp, sýretshiniń qazaq mentalıtetin paıymdaý ıdeıasyna qatysty jyly lebizin irikpedi.
–Jastaıynan jetim qalǵan Mámbeevtiń qanynda, sanasynda, teginde Qazaq sándik-qoldanbaly ónerimen tyǵyz baılanys jatty. Kartınalardyń ón boıynda jatqan etıýdtik minezge qanyǵa otyryp, dál osy dúnıeniń onyń shyǵarmashylyǵynyń ustyny ekenin uǵa alasyzdar. Ol bir kezderi Qazaqstan Sýretshiler odaǵy basqarmasynyń tóraǵasy bolyp turǵanda sýretshilerdiń jumys isteýine bar jaǵdaıdy jasady. Zııaly, mádenıetti, qaıratker jan edi, – degen ol Dıýrer sııaqty sonshalyq ashyq jazbasa da, batyl ári sypaıy beınelengen jas deneniń sulýlyǵyn túsirip qalýǵa umtylǵan keskindemeshiniń sezimi, jan tolqynysy týraly da sheshile sóıledi.
–Men Mámbeevti erteden tanımyn. Al «Belgisiz Mámbeev» kórmesine shaqyrtý kelgende oılanyp qaldym. Men ózi Mámbeev týraly tolyq bilem be? Nege belgisiz? Alǵash tanystyqta baıqaǵanymdaı, Mámbeev qyzyl tilge júırik, sheshen adam bolatyn. Ony tyńdamaý múmkin emes-tin. Ádemi, saýatty, baı. Syrtqy formasymen ǵana emes, ishki mazmunymen baýrap alatyn. Onyń sýretterine qarap turyp tańdanbasqa sharań joq. Batyl da jalpaq jaqpa tehnıkasy onyń daryndy sýretshi ekenin áıgilep turǵan joq pa?! Onyń sońǵy jyldardaǵy izdenisi kompozısııasyn ózgertti ári boıaý men tús úılesimdiligine den qoıdy. Ol óziniń sózsiz talantyn ómirde de, ónerde de kórsete bildi,– deıdi ónertanýshy Nellı Shıvrına.
Pishin, tús pen keńistiktiń birtutastyǵyn izdep ótken keskindemeshi Sabyr Mámbeevti ámanda tulǵalar men minez-qulyq qyzyqtyrdy. Kóleńkeli keńistiktegi dınamıkalyq fon keıipkerlerdiń jaı-kúıin aldyńǵy qatarǵa shyǵaryp, shańyraq astynda ótip jatatyn ómirdiń ár alýan sáti túrli keıipkermen qaýyshtyrady. Mámbeev qylqalamyndaǵy peızajdar áýeni ár basqa. Olar qanshalyqty tanys bolsa da, forma men kúzgi landshaft boıaýynyń moldyǵy kimdi bolsyn qaıran qaldyrady. Sýretshiniń ózi únemi taǵat tappaı izdenetin ózgeristeri áýeli onyń peızajdarynda kórinis tabatyn. «Qazaqstandy kóp araladym, kóp kórdim, etıýdter jazdym. Osy materıaldardyń bári maǵan tynyshtyq bermedi. Boıaýmen órnekteýdi talap etken kezeńder boldy...Únemi qorshaǵan ortańnan, tabıǵattan, ónerdiń ózinen ózińdi shabyttandyryp, jandandyratyn kúsh izdeýden jalyqpaý kerek», degen sýretshiniń kezinde aıtqan pikiri tutastyq pen úılesim ıdealyna degen berik senimge bas urǵanyn kórsetse kerek. Impressıonıstik kórkemdik máner ańǵarylatyn «Tóbeler. Kúz», «Taýǵa barar jol», «Jol», «Keń dala» peızajdary Mámbeevtiń jyl ótken saıyn tústik qurylymnyń birligine qol jetkizý syndy bekzat áýenniń ajyramas bóligine aınaldy.
