Eń qysqa áńgime • 14 Qazan, 2019

Eń qysqa áńgime. Nurbolat Amanjol

248 retkórsetildi

Taıǵaqta

Almatynyń búgingi tańy aıazdy boldy.

Erteletip jumysqa bara jatyrmyn. Túnde jaýǵan qar bar, onyń aldynda erigeni muz bop qatqan, jol taıǵaq. Tańerteńgi kepteliste asyqqan kólikter ádep pen ıbany ári qoıyp, jolǵa talasty qyzdyrǵan. Onyń biriniń rólinde, árıne, men de barmyn. Alaıda asyqqanyńa qarap jatqan keptelis joq. Áýpirimmen alǵa jyljyp kelemiz. Anaý jerde – kishigirim jol apaty bolypty. Soqtyǵysqan kólik ıeleri syrtta kelise almaı, kerisip jatyr. Men jandaryna jetemin degenshe, aldyńǵy shopyr kóligine otyryp aldy. Kelesiniń bolsa, aýzynan aq ıt kirip, kók ıt shyǵýda. «Ámındi» ishten aıtý kerektigin umytqan. Kólik terezesin sál túsirdim de:

- Qalaı, baýyr! Súzisip qaldyń ba? – dep suradym.

Álgi óziniń beıádep qylyǵyn endi ańǵarǵan sekildi:

- Súıisip qaldyq! – dedi zorlyqpen jymıyp.

- «Oıda joq mahabbat» de.

Áńgimemiz osymen úzildi. Alǵa jyljyp kettim. Kúlemiz-aý, biraq kezdeısoq mahabbat ta rasymen osyndaı bolmaı ma? О́mir joly da taıǵaq. Aqyryn júrmeseń, ańdap baspasań, jamanmen de jolyń túıisip qalýy múmkin. Birimiz ony «súzistik» dep, kelesimiz «súıistik» dep oılaımyz. Oılaımyz da, ońbaı qalamyz. Kezdeısoq «súıisten» motoryńa aqaý keletindeı, júregiń aýyrady. Radıatoryńnan sý ketkendeı, kózińnen jas aǵady. «Qanatyń» qaırylady. Ekinshi kólikke ne, seniń kóz jasyńa da qaramaı, qaltańdy qaǵyp alyp, quıryǵyn bulǵań-bulǵań etkizip jaıyna ketedi.

Aqyryn júreıik, baýyrlar! Jol taıǵaq!

Qazaqtyń kúregi

Kórshim kúrek suraı keldi. Qudyq qazǵaly jatyr eken. Kúrek kórshimniń kóńilinen artyq pa, «lábbaı» dep, aýlanyń túkpirindegi shaǵyn saraıyma ensem, ásheıinde qaz-qatar tizilip turatyn 5 kúregimniń biri de joq. Bárin de «kórshiniń sadaqasy» dep taratyp jibergen ekenmin. Apyr-aı, altynshy kórshimnen uıat boldy-aý! Kúrekti qoıshy, kóńilin aıtsańshy?!.

Erteginiń mystany qusap, ústińgi ernimniń astyndaǵy qos kúrek tisimniń birin julyp ap, aspap ázirlep bersem be eken? О́ziniń de óńi ókpelegishtigin tanytyp tur edi. Buǵan deıin qaıdaǵy bir temirge bola kóńilim buzylady dep oılamaǵan ekem, baqsam, kóńildiń kúrmeýiniń bir sheti kúrekte de jatyr eken ǵoı.

Qazaqta kúrek bolmaǵan deıdi, mal baqqan qaımananyń qasıettisi – qamshy, qamyt. Al temir degen bertinde ǵana qolǵa tıdi emes pe? Jalǵan. Olaı bolsa, álgi mystannyń kúregi qaıdan áńgime bop júr? Jaýyna kúırete soqqy berip, kúrep tastaǵan da bizdiń babalarymyz. Qazaqtyń kúregi – onyń tilinde, júreginde. Endeshe, kórshime júregimdi bersem, jarasyp jatyr emes pe? О́kpelegish óńi jibimese, ózine syn.

100 teńge

Dosym kelip maqtandy. Sý jańa ámııanyn aıalap sıpaıdy. Qarasam, ámııan top-tolyq, shertıip, áreń jabylyp tur. Dosym ony qolyma berdi de, «sanashy» dedi. Mine, qyzyq, dosymnyń bar baılyǵy – 2 on teńgelik, 1 bes teńgelik, 10 eki teńgelik, 55 bir teńgelik – uzyn-sany 100 teńge eken.

«Bary osy ma?» degen ezýimdegi ersi emeýrindi kórdi de, ol júz teńgeniń tarıhyn áńgimelep berdi. Sóıtsem, sý jańa ámııandy dosyma qalyńdyǵy syılapty. Ámııandy bos syılamaıtyn yrymy bar, tıyndardy da salǵan sol qalyńdyq eken. 100 teńge – 100 jas – qyzdyń jigitke tileıtin ǵumyry. 10 jáne 5 teńgelikter, barlyǵy 25 teńge – jigittiń qyzsyz jyldam ótip ketken 25 jyly eken. Al qalǵan 75 teńge – asyqpaı, bir-birlep, ár jyldyń baqyty men qyzyǵyn kórip, birge ǵumyr kesheıik degen nıettegi 75 jyl eken. Onyń ishinde 2 teńgelikter – qalyńdyqtyń bala kóteretin jyldary. On 2 teńgelik – 10 balamyz bolsyn degen armany.

Dosymnyń baılyǵyn baǵalamaı qalyppyn. Sol sát álemde odan baı jan joqtaı sezindim. Keýdemde birdeńe búlk etkendeı boldy... biraq, qyzǵanysh emes, qaıta qýanysh bolar.

...jáne arman. «100 teńgem bolsa ǵoı» degen.

Toqtańyzshy...

Toqtańyzshy... Biz tanys emespiz be? Men Sizdi bir jerden kórgen sııaqtymyn. Iá, júzińizdi shyramytyp turmyn, biraq... biraq... túýh, esime túspeı turǵanyńyz. Shynymen qartaıaıyn degenim be? Bul adamnyń este saqtaý qabileti degendi qoısańyzshy, ábden uıatqa qaldyryp bitti. Áı, meni me?..

...Kóshede júzi tanys bireýdi kórip qalǵanda, osylaı aqtalyp jatýǵa týra keledi. «Toqtańyzshy» dep... Nege ekenin, osy «toqtańyzshyny» sol janmen tanysqan kezde aıtyp, júzine barlap qarap almaımyn. Asyǵys, ala shapqyn, ony endi múlde kórmeıtindeı, ne bolmasa, máńgilikke óshpesteı jadyma ózinen-ózi quıylyp qalatyndaı, ózine de, sózine de mán bermeımin. Sodan shyramytyp tek elesi ǵana qalady.

***

Toqtańyzshy... Biz tanys ek qoı! Álde tez-aq umytyp ketkenińiz be? Men sizdi aqjarqyn jan ba desem, tákapparsyz ba, qalaı? Jaqtyrmaǵandaı moıyn burmaısyz ǵoı tipti! Álde shynymen umytaıyn degensiz be? Bul kóńildi qoısańyzshy, birde kól, birde shól, áı, Sizdi me?

...Kóshede júzi tanys bireý kórip qalǵanda, osylaı aıyptap jatady. «Toqtańyzshy» dep... Nege ekenin, jan-jaǵymda adamdar júrgende, júzderine barlap qaramaımyn. Arasynda tanysym júr me degen oı da kelmeıdi. Asyǵys, ala shapqyn, jaqyndarymnyń janymda júrgenin de elep-eskerip jatpaı, tik qaraǵan betimmen, jan-jaqqa moıyn burmastan zýlap óte shyǵa ketemin. Sodan kóńilde shym-shym etken ókpe ǵana qalady.

***

Toqtashy... Biz egiz emespiz be? Men – sen, sen – men emes pe edik? О́zgeni qoıyp, maǵan da burylyp qaramaımysyń? Burylyp ta qajeti shamaly, úńile salsań jetkilikti ǵoı maǵan. Áı, seni me?

...Ońasha qalǵanda, ishki dúnıem de aıyptap jatady. «Toqtashy» dep...

Qorqamyn

Jar bolǵym kelmeıdi. Úılenýden qorqamyn. Úılenýden qoryqpaımyn-aý, úı salýdan qorqamyn. Úı salýdan da qoryqpaımyn-aý, úı bolýdan qorqamyn.

Áke bolǵym kelmeıdi. Balaly bolýdan qorqamyn. Balaly bolýdan qoryqpaımyn-aý, tárbıesinen qorqamyn. Tárbıesinen da qoryqpaımyn-aý, nátıjesinen qorqamyn.

Aqyn bolǵym kelmeıdi. Ataǵynan qorqamyn. Ataǵynan qoryqpaımyn-aý, sharabynan qorqamyn. Sharabynan da qoryqpaımyn-aý, Allanyń aqynǵa qoıar suraǵynan qorqamyn.

Ákim bolǵym kelmeıdi. Qalasynan qorqamyn. Qalasynan qoryqpaımyn-aý, jabar jalasynan qorqamyn. Jalasynan da qoryqpaımyn-aý, moıynǵa júkter halyqtyń nalasynan qorqamyn.

Ǵalym bolǵym kelmeıdi. Atynan qorqamyn. Atynan qoryqpaımyn-aý, hatynan qorqamyn. Hatynan da qoryqpaımyn-aý, ǵylymǵa qosar zatynan qorqamyn.

Adam bolǵym kelmeıdi. Bar isinen qorqamyn. Bar isinen qoryqpaımyn-aý, kinásinen qorqamyn. Kinásinen de qoryqpaımyn-aý, pánı dúnıede jasaıtyn kúnásinen qorqamyn.

 

 

Nurbolat AMANJOL

Sońǵy jańalyqtar

Qazalyda retro-festıval ótti

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar