Rýhanııat • 21 Qazan, 2019

Sáken jáne «Eńbekshi qazaq»

161 retkórsetildi

«Eńbekshi qazaq» gazeti – Sáken Seıfýl­lınniń ómiri men shyǵarmashy­ly­ǵynyń aıtýly bir kezeńi.

«Eńbekshi qazaq» gazeti – Sáken Seıfýl­lınniń ómiri men shyǵarmashy­ly­ǵynyń aıtýly bir kezeńi. Iаǵnı, Sákenniń ómirbaıanyna zer sal­sańyz da, shyǵarmashylyǵy tóńire­ginde sóz qozǵasańyz da «Eńbekshi qazaq» gaze­tinsiz aıaq attap basa almaısyz. Se­bebi Sáken – «Eńbekshi qazaq» gazetiniń bel­sendi avtorlarynyń biri bolǵan. Bul – bir.

Ekinshiden, Sákendi 1922 jyldyń shil­de aıynan partııa organy «Eńbekshi qazaq» gazetine jaýapty redaktor qyz­metine taǵaıyndaǵan .

Úshinshiden, Sákenge «Eńbekshi qazaq» gazetindegi jaýapty redaktorlyǵynyń ústine osy 1922 jyldyń qarasha aıynda Qazaqstan úkimetiniń ıaǵnı, Qazaq ASSR Halyq komıssarlary Keńesiniń tóraǵasy qyzmeti qosa tapsyrylǵan. Sol kezdiń tilimen aıtsaq, Sovnarkomnyń tóraǵasy. Al búgingi túsinik-tanymmen – Premer- mınıstr. Sáken osy eki qyzmetti de úsh jyl – 1925 jylǵa deıin qatar atqarǵan. Sákenniń Sovnarkomnyń tóraǵasy bolyp turǵandaǵy árbir isinen ulttyq múddeni basty maqsat tutqany ǵylymı turǵyda zerttelip, dáleldenip, baspasózde ja­rııa­lansa da, tele-radıodan talaı ret aıtyldy.

Úkimet kreslosynda otyrǵan Sáken, qol qoısa da, mór qoısa da qazaq bala­sy­nyń bolashaǵyna basymdyq berip otyrǵan. Osyndaı ıgi bastamalarymen «Eńbekshi qazaq» arqyly halyqty qulaq­tandyrýdy, oı salýdy sanaly túrde aldyna maqsat tutqan.

Sáken – «Eńbekshi qazaqqa» jaýapty redaktor bolyp kelgen boıda gazet talabynyń údesinen shyqqan pýblısıst. Ol úkimet basynda ózi kótergen, óz qolymen sheshken máselelerden oqyr­mandaryn habardar etip, jastardyń ilim-bilimge kózderin ashyp, qoǵamǵa emin-erkin aralasýyna úgit-nasıhat jumys­taryn da birden bastap, úzdiksiz júrgizip otyrǵan.

Sáken – eki laýazymdy qyzmetti qa­tar atqarǵan osy úsh jyldyń ishinde, bir ǵana «Eńbekshi qazaqtyń» ózinde úl­kendi-kishili 200-deı maqala jazyp jarııa­laǵan. Taqyryptary ár alýan. Kótergen máseleleriniń árqaısysy «atan túıege júk bolarlyqtaı» ulttyq qun­dylyqtar. Sákenniń qazaqtyń joǵyn izdegen pýblısıstıkalyq maqalasy da, ne isterin bilmeı dal bolǵan jasqa, tyǵy­ryqtan shyǵatyn jol siltep, baǵyt-baǵdar kórsetken maqalasy da, soqyr kóretindeı, kereń estıtindeı tógip-tó­gip aıtqan saıası-áleýmettik ótkir maqa­lalary da, betiń bar-júziń bar demeı «sógip» aıtqan azamattyq sózderi de «Eńbekshi qazaq» gazetiniń betinde aınadaı jarqyrap jatyr.

Sákenniń «Eńbekshi qazaq» gazetin basqa­ryp otyrǵan kezdegi ózi jazyp,­ jarııa­laǵan maqalalary sanymen ǵana emes, sapasymen de qundy. Taqyryptyq aýqymy da óte keń, Sáken jazǵan maqa­lalardyń negizgi arqaýy – qazaqtyń muńy, qazaq­tyń joǵyn izdegen problemalyq maqalalar.

Olar: Ult máselesi. Jastar máselesi. Ádebıetke qatysty. Mádenıetke qatys­ty. Oqý-aǵartý máselesi. Baspasóz. Gazet-jýrnal oqý. Saıasat. Qazaq tili. Eńbekke úndeý. Egin salý. Mal baǵý. О́ner­kásip. Áýe kemesi. Sáken jazǵan maqa­lalardy taqyryptyq jaǵynan jınaqtap, toptap qana kórsetip otyrmyz. Al ony ishteı taramdatyp alyp ketetin bolsaq,onda ol bir maqalanyń emes, úlken bir monografııanyń keregesin kerip-aq jiberer edi. Sáken tarapynan kóterilmegen másele, jazylmaǵan taqyryp joq.

Sákenniń «qazaq» dep soqqan júregin, «qazaq» dep tókken terin kórgińiz kelse, 1923 jyldyń 15 aqpanynda «Eńbekshi qazaq» gazetinde jarııalaǵan «Qazaqty qazaq deıik, qateni túzeteıik» degen maqa­lasyn oqyńyz.

Avtor: «qazaqty orystar kırgız dep keledi, orys patshasynyń tóreleri, jasaýyl­dary qazaqty bir túrli múgedek, maqaý janýar dep sanap, «kırgız» degende bir túrli menmendik qııapatpen, qor­laǵan mazaqpen aıtatyn... Tórelerdiń qatyndary ıtine urysqanda «ah, ty Pal­kan, kırgızdan da jamansyń» deıtin...Qazaq­ty qorqytqanda kózin alartyp, tisin qaı­rap; «ý,ý,ý, Kırgız!» dep yzbarlanyp aıtatyn» degendi Sákenniń qazaqtyq qany qaınap, yzaǵa býlyǵyp aıtyp otyrǵany seziledi.

«Basqa jurttan buryn ózimizdi ózimiz «kırgız» deımiz. Bul bizdiń álsiz­digimizdi kórsetedi», degendegi Sákenniń janaıqaıyn estimeý, sezinbeý múmkin emes. Sózi ótetin, daýsy jetetin­der­diń ulttyq namysyn qaırap, jan-jaǵy­na qarmanyp-aq baqqanyn kórgisi kel­meıtinder ǵana kórmes...

Sáken ókimetke: «Qazaqstannyń orta­lyq ókimeti «kırgız» degendi qoıyp, «qazaq»degen esimdi qoldanýǵa jarlyq (dekret) shyǵarý kerek. «Qazaqty» qa­zaq deıik, tarıhı qateni túzeteıik»-dep, tyǵyryqtan shyǵatyn joldy da, shyǵaratyn jobanyń da jón-josyǵyn kórsetip otyrǵanyna qaraǵanda, Sákenniń janyn jegideı jegen ulttyq namys , «bas kespek bolsa da, til kespek joq» – degen táýekelge bel baılatqan sııaqty.

Bir tańqalarlyq jáı, Sáken bas basylym «Eńbekshi qazaq» gazeti arqyly «QAZAQTY QAZAQ DEIIK»-dep, basyn taýǵa da, tasqa da uryp jatqanda qazaq zııalylarynyń tórt kózi túgel edi... Árıne Sákenshe nege oılamady eken demegenimizben, qazaqtyń oqyǵandary, aq jaǵalylary óz qoldarymen shekesinde «Kırgız» ekenin umyttyrmaıtyn shtampysy battıtyp turǵan talaı blankini toltyryp, talaı blankige qol qoıǵanyn Orynbor, Omby arhıvterinen Tursekeń-Tursynbek Kákishevtiń qasynda júrip talaı kórgenimiz bar. Al osy maqalany jazý barysynda, Sákenniń saıası ıdeıasyn qoldamasa da, ulttyq problema kóterilip otyrǵanda, qazaq zııalylarynyń, bir jaǵadan bas, bir jeńnen qol shyǵara almaǵandyǵy ókinishti-aq. Sovnarkomnyń tóraǵasy kótergen problemalyq maqala úkimettik bas basylym «Eńbekshi qazaqta» jarııalanǵannan keıin de ne avtordy, ne «Eńbekshi qazaqty» qýana qoshtaǵan eshkimniń ún qatpaýy, «jalǵyzdyń úni, jaıaýdyń shańy» bolyp qalǵan. Sondyqtan da, Sáken kótergen ulttyq problema qanshalyqty ózekti bolsa da, nátıjesi qolma-qol oryndalmaı, 1925 jyldyń jazynan bastap qana iske asty. Ultymyz «kırgız» degen ataýdan zańdy qutylyp, QAZAQ bolyp shyǵa keldik.

Sondyqtan da, búgingi kúni árbir qazaq balasy «men – QAZAQPYN» degendi jasqanbaı aıta alatyn bolsa, onda, naǵyz ulttyq kodymyz – QAZAQ degen atymyzdy qaıtarýda Sáken Seıfýllın úlesiniń baǵa jetpes qundylyǵyn árbir sanaly adam jadynda saqtaý kerek.

Sol kezde Sákenniń gazetke jaýapty redaktorlyǵy maqalanyń jarııalanýy­na esh qıyndyq týǵyzbaǵan ǵoı deıik. Al taqyrybyn aıqaılatyp qoıyp, ult­­tyq teńsizdikti naqty mysaldarmen atyn atap, túrin tústep ashyq jazýyn qalaı túsinemiz? Eger Sáken, óz ba­sy­nyń ǵana qamyn oılaıtyn adam bolsa, onda osy maqalany dál osy kezde, ekiniń biri qoly jete bermeıtin Sovnarkomdyq kresloda otyrǵanda jazar ma edi? Aldy-artyn eseptep, aqyryn sóılep «anyq» basatyndardyń osyndaı batyl qadamdarǵa barýy múmkin be? Ne bolmasa, Sáken basy ketetin bas maqalany burq etkizip jedel jazýynyń qandaı da bir sebebi bar ma? Qalaı bolǵanda da osy «kırgız» ataýy Sákenniń janyn kópten beri jegideı jep júrgeni daýsyz. Qatarynyń bári «kırgız» atanyp júrgende, Sáken nege aıaqastynan er-turmanyn baýyryna alyp týlap shyǵa keldi?

Mundaı qaptaǵan tyǵyryqqa tireıtin, kúrmeýi toqsan taraý kúrdeli suraqqa jaýap tappaı qınalǵanda, esimizge eń birinshi alarymyz da, mańdaı tirerimiz de, sákentanýdyń zerttelýin Abaıdan keıin ekinshi orynǵa kóterip ketken – Túrsynbek Kákishevtiń zertteýleri.

Sákendi zerttegender kóp. Biraq, Sáken­niń ómiri men shyǵarmashylyǵynyń zerttelýinde Tursynbek Kákishevtiń sáken­tanýdaǵy úlesi oq boıy ozyq tura­tyny basy ashyq shyndyq. Arhıv­terdiń qazynaly qoınaýyn qopara qara­ǵandyqtan Tursekeń Sákendi sóz etse de, alash arystaryn aıtsa da aýyrdyń ústi, jeńildiń astymen emes, aýmaǵymen aq­taryp aıtady da, ap-anyq faktini qolyńyza ustata qoıady.

«Qazaqty qazaq deıik, qateni túze­teıiktiń» mazmunynan tolyq habardar Tursekeń, maqalanyń jazylý tarıhyn da anyqtap, tasqa basqandaı jazyp ketken.

«Kommýnıstik perdeni jamylǵan shovınıster shet aımaqtarda, ásirese Qazaqstan men Túrkistanda árbir oı-pikir­den, attaǵan qadamdardan ultshyldyq nıet taýyp, Máskeýdi pantıýrkızmmen, panıslamızmmen ádeıi qorqytyp jatty» – dep oqyrmanǵa mán-jaıdy aldyn ala túsindirip alǵan Tursekeń, óziniń ádettegi mashyǵymen bultartpaıtyn faktisin: «Izdavalıs antımarksıstkıe, nasıonalıstıcheskıe po dýhý broshıýry S.Sadvakasova. Glýboko oshıbochnym bylı otdelnye opýblıkovannye v pechatı proızvedenııa S.Seıfýllına. Oshıbkı v proızvedenııah Seıfýllına ımelı sereznyı polıtıcheskıı harakter ı moglı byt ıspolzovany vo vred nam nashımı vragamı» degender Sákenniń 1922 jylǵy «Azııa (Evropaǵa)», Troskııge arnalǵan «Qara búrkit» óleńderine baılanysty III partııa konferensııasynda Máskeý ókili E.Iаroslavskııdiń aýzymen aıtyldy. Ony ózimizdiń belsendi apamyz A.Orazbaeva ashyq qoldady. «Kırgızskıe kommýnısty kategorıcheskı protestýıýt protıv predıavlıaemyh ım obvınenıı v nasıonalızme» dep konferesııa ústinde málimdeme jasady. Sáken konferensııa ótisimen «Qazaqty qazaq deıik, qateni túzeteıik», «keńse isterin qazaq tilinde júrgizeıik» degen aıbyndy da ultjandy naýqandarǵa jel berip, basshy boldy»-degen qııýy qyryq qatpar tarıhty aldy­myzǵa tartady.

Osydan keıin Sákenniń qazaq tiline baılanysty jazylǵan toǵyz maqa­la­synyń da bastaýy qaıdan, qashan, qalaı bastalǵanynan habar berip turǵandaı. .

Sákenniń qazaq tiline qatysty «Eńbek­shi qazaqta» jarııalaǵan maqala­lary – ómirsheń. «Keńselerde isti qazaq tilinde júrgizýge kirisý» degen maqalasy – Sákenniń til «maıdanyndaǵy» toǵyz maqalasynyń alǵashqy úni. Maqalada «qazaqsha hatshylyq kýrstaryn ashyp, qyrǵa, bolystarǵa hatshy bolarlyq kisiler daıarlaý. ...Keńse júrgizý isterine oryssha hat bilmeıtin bolsa da, qazaqsha hat biletin qazaq jigitterin tanysty­rý qajet», degende, qazaq jerine til­mash bolyp kelip, shala saýatyn kún­kóris qamymen bala oqytýǵa paıdalanyp júrgen, dúmshe moldalardan qut­qarýdyń amaly bolsa, qazaq balalaryn bir jaǵynan jańasha saýattandyrý, ekinshi jaǵynan qoǵamǵa aralastyrýdyń ońtaıly jolyn qarastyryp tapqan tásili bolsa kerek.

Ásirese Sákenniń «Qazaq tilinde sóıleýdi tómennen emes, joǵarydan, basqarýshy organdardan talap etý kerek» degen oıy, búgin de qundylyǵyn joıǵan joq.

«Eńbekshi qazaqta» 1923 jyly jarııa­laǵan «Qazaq kedeıine fabrık kerek» degen maqalasynda «Qazaq kedeıi qaıtse teńeledi? Kedeıdiń qaıtse kózi, sanasy ashylady?», degen kókeıindegi suraq­tardy kópshiliktiń ortasyna sala otyr­yp, «Biraz jyldan beri qazaq kedeıine «úıtseń teńelesiń, búıtseń teńelesiń» dep aıqaılap kele jatyrmyz. Onymyzdan kóńildegideı tolyq is shyǵa qoıǵan joq»- dep, úkimet tarapynan ketken qatelikke ózi ǵana kinálideı kúı keshýi, jabyqqan jarlyny aldarqatý emes, janyna jalaý bolsam-aý degen azamattyń shyn nıeti. Sol shyn nıeti: «Qazaq kedeıiniń teńelýine qatesiz eki jol bar: bireýi oqý, ekinshisi – Qazaqstanda kedeılerdiń tap bolyp uıymdasýy úshin ám kedeıler azyp-tozyp quryp ketpes úshin kásip dúkenin ornatý, kásip dúkenin júrgizý»- degen pikiri. Bul – búgingi kúnniń de ájetine jaraıtyn, kedeıdiń kúnkórisi úshin qajettilikti ǵana emes, ulttyń ult bolyp saqtalyp qalýyna septigi tıetin ulttyq maqsatta aıtylǵan oı.

Bul maqalany bastan-aıaq oqyǵan adam, qazaqtyń qaýymdasyp el bolyp ketýine kesirin tıgizetin kóp kederginiń biri – bıýrokratııa ekenin Sákenniń: «Sansyz qaýly, sansyz sulý qarar, sansyz ádemi sózder kerek pe?

Joq, kózge kórinerlik bir shyn kómek, negizdi is kerek pe?-dep oqyrmannyń qaje­tin oqýshysyna suraqqa-jaýap tási­limen jetkizedi. Dıalog stılin ábden meń­gergen Sáken, Qazaqstanda fabrık ashý kerektigin jan-jaqty dáleldep, asha qal­ǵan jaǵdaıda qaı jer, qaı qala tıimdi degen oıdy oqyrmannyń ortasyna tastaı otyryp, óz túsinigi arqyly neni eskerý kerek ekeninen oqyrmanyn habardar etip qoıady.

Sákenniń oıynsha, Qazaqstandaǵy fabrık ashýǵa birden-bir qolaıly qala Pavlodar. Ony Sáken «...eń aldymen jún-jurqa moldaý qalyń qazaqtyń ortasy ám temir joldary, úlken ózen paro­hody, kóp tas kómiri bar Pavlodar qala­synda bolý kerek dep oılaıtynyn «Eńbekshi qazaqtyń» oqyrmandarynyń ortasyna salady. Ony: «Bul týraly qandaı bolsa da habarlardy, qandaı bolsa da árkim óz oılaryn, óz pikirlerin «Eńbekshi qazaq» gazetine tez jiberip otyrsyn», dep halyqtyń qajetine jaraıtyn jaýapty isti tek halyqpen ǵana aqyldasyp sheshý kerektigin esinen bir shyǵarmaıdy.

Qazaqtyń qamyn jan-jaqty oılastyryp júretin Sáken: «Aeroplan – keıingi keleshek jas býynymyzdyń qanaty» ekenin halyqqa «Eńbekshi qazaq» arqyly túsindirip «Ushý bizge qajet», «Aeroplannan qur qalmaıyq» degen maqalalaryn jarııalady. Gazettiń negizgi mindetteriniń biri jalpy oqyrmandy el jańalyqtarynan habardar bolý úshin ǵana beriletin qysqasha habarlamanyń ornyna túsindirýge múmkindigi bar maqalany jazýdy jón sanaǵan. Bul kóp jaǵdaıda bilimdi-bilikti qajet etetinin eskersek, Sáken bul jaǵynan tipti de qınalmaǵany ár maqalasynda kórinedi.

Qazaq balasyn oqý-bilimge úgitteýden jalyqpaǵan Sáken, «Ár qazaqtyń jadynda oqý bolsyn» degen maqalasynda, «Qazaq halqyna eń áýeli oqý kerek, oqý kerek,oqý kerek!», dep saýattandyrýǵa jalpy qazaqty bir úndese, ekinshiden, «Eldiń atqa mingen bastyqtary oqý isine qaramaı ketse, el balalary oqýsyz júrse, atqa mingen el adamdarynyń moınyna qazaqtyń keıingi keleshek jas býynynyń myń laǵnaty artylady. Kóńilinde azyraq adamdyqtyń sańylaýy bar ár qazaqtyń balasy endi budan bylaı jadynan oqý isin tastamaý kerek», degeni keleshegin oılamaı bir kúndik dúnıeniń rahatyna máz bolǵan adamnyń sózi me?

Ne bolmasa, qazaqtyń kóp jaǵdaıda oıy jetken jerge qolynyń jete ber­meıtinin jaqsy biletin Sáken, «Qazaq el bolsyn dep shyn oılaǵan qyrdyń qazaǵy oqý isine járdem, kómek berip otyrýy tıis. Isińmen, kúshińmen, tilińmen bolsa da oqý isine járdem qylmasań – keıingi jas býynnyń qoly jaǵańda»-dep qabyrǵa qaıystyrar sóz aıtqanda, kimge, neni eskertip, kimniń maqsatyn kózdep otyrǵanyn túsiný qıyn emes. Sebebi, Sáken kimge aıtsa da, ne aıtsa da kókeıindegi oıyn kibirtiktemeı ashyq aıtqan. Ashyq aıtý – batyldyqtyń belgisi. Batyldyq – aqıqattyń aınasy. Sondyqtan, shynshyl adamǵa shyndyqty sybyrlap aıtýdan ótken sorlylyq joq. Shyndyqty – sybyrlap aıtý, ótirik aıtqanmen teń.

Sáken ádebıet, mádenıet, ónerkásip sııaqty qazaqqa tikeleı qatysty jaǵdaı­lardyń bárine nazar aýdaryp qana qoı­maı, «Eńbekshi qazaq» gazeti arqyly oqyr­mandy da habardar etip otyrdy. Al óte ózekti taqyryptardy tereńdeı taldap, oqýshynyń oı-órisin ósirýge, qatardan qalmaı qoǵammen aralasýǵa, ásirese jastardy baýlýǵa atsalysty.

Sonda, keńes ókimetin óz qolymen or­natqan Sáken, «Eńbekshi qazaq» gazetinde keńestik júıeniń abyroıyn asqaqtatatyn maqalalar jazbaǵan ba, – degen oı bolatyn bolsa, jazdy. Árıne, jazady. Onyń eki túrli sebebi bar. Birinshiden, Sáken- Sovnarkomnyń tóraǵasy.

Ekinshiden, «Eńbekshi qazaq» gazeti – partııanyń organy. Sáken osy eki birdeı memlekettik qyzmettiń basshylyǵynda otyrǵandyqtan memlekettik jáne redak­sııalyq habarlamalar men retine qaraı úlkendi-kishili maqalalaryn jarııalap otyrǵan.

Sáken «Eńbekshi qazaqtaǵy» redaktor­lyq pen Sovnarkomdyq qyzmetti qatar atqarǵan kezde shyǵarmashylyǵyn qańtaryp qoımaǵan. Qyzmeti ósip, shyǵar­mashylyǵy órkendep turǵan kezdiń ózinde de «jaǵasy jaılaýda jatqan» Sákendi kórmeımiz. Búgingi keıbir kisilerdiń «elesindegi» qyzyl jalaýyn jalaýlatyp seıil quryp júrgen Sákendi de izdep taba almaısyz.

Qaıta ulttyq namysy qanyn qaı­natqan, qara basynyń emes, qazaq­tyń qamyn oılap janyn qoıarǵa jer tap­paǵandyqtan: «Gazetke maqala jazǵan­da, kommýnıst partııasynyń ám sovet úkimetiniń isteı almaı otyrǵan isterin aıtyp jáne istep otyrǵan isterin de aıtyp, bylaı istese durys bolar edi, búıtse qolaıly bolar edi degen maqalalar jazý kerek» – dep, ata-babasy sózden saraı salǵan qazaq balasy – emin-erkin oılaýǵa qabiletti bolýǵa tıis degen Sáken oıyn kim jónsiz deı alady?

Ne bolmasa, Sákenniń sóz bostandyǵy damyǵan demokratııalyq elderdiń mádenıetin synalap bolsa da qazaq arasyna kirgizýge nıettenip, oǵan qazaq­tyń óziniń atsalysqany durys dep tapqanyn kim sóketteı alady?

«Eńbekshi qazaq» gazetinde jarııalaǵan Sákenniń súbeli maqalalarynyń biri – «Ahmet Baıtursynuly elýge toldy». 1923 jyly 2 aqpanda jarııalandy. Maqala taqyryby aıtyp turǵandaı Ahmet Baıtursynulynyń qurmetine eń birinshi bolyp maqala jarııalaǵan da – Sáken. Saltanatty jıyndy uıymdastyrǵan da – Sáken, kirispe sózben ashyp, bastan-aıaq júrgizip otyrǵan da Sáken.

Sol kezde Sákenniń Ahańa degen qur­metin orynsyz dep eseptegen Áb­dirahman Áıtıev «Stepnaıa pravda» gazetinde «Faktıcheskıe popravkı» de­gen eskertpe maqalasyn jazdy. Áb­di­­rahman Áıtıevtiń maqalasyna qar­sy Sáken «Taǵy da Ahmet týraly» (Áıtıevke jaýap) degen maqalamen jaýap berdi. Sáken uıymdastyrǵan Ahmet Baıtursynulynyń elý jyldyq toıy – qazaq ádebıeti men mádenıetiniń tarıhynda qazaq qaıratkerlerine kórsetilgen tuńǵysh qurmet. Tuńǵysh toı.

Al alash azamattary 1988-1989 jyldary aqtaldy. Egemendigimizdi alǵannan keıin memlekettik deńgeıde toılanǵan tuńǵysh toı Sákenniń 100 jyldyq mereıtoıy. Bul – 1994 jyl bolatyn.

Jezqazǵanda ótken Sákenniń toıy Saryarqanyń tósin dúbirletip jiberdi. Prezıdent N.Á.Nazarbaev Almatydaǵy Respýblıka saraıyna halyqty jıyp, úsh arystyń mereıli toıymen jınalǵan halyqty quttyqtap turyp: «Sáken Seı­fýllın halyq jadynda máńgi saqtalar jan, asyldardyń asyly, aıaýlylardyń aıaýlysy dep eske alamyz. Sáken – bizdiń ulttyq maqtanyshymyz, el úshin eńiregen er, qaıtpas qaısar kúresker. Eger ol tiri bolsa, sóz joq ózine tán ótkirlikpen, ot pen sýdan qoryqpaıtyn batyrlyqpen tek halyq múddesi jaǵynda ǵana turar edi. Egemen el atanyp, táýelsizdik týyn tikken qazaq eline Sákenniń úzdik úlgisi, óreli ónegesi óte kerek», degendi Prezıdent tarıh tarazysyna salyp baryp aıtqan bolatyn. Sákenniń bıylǵy – 125 jyldyq mereıtoıy tusynda da osy pikirdi qaıtalaýǵa bolady. Bul – ǵasyrdan-ǵasyrǵa ótetin klassıkalyq pikir.

Búkil bir ulttyń mádenıetiniń aınasy – «Eńbekshi qazaq» gazeti óz mıssııasyn joǵary deńgeıde atqarǵan basylym. Sondyqtanda, qazaqtyń ulttyq baspasóz tarıhynda «Eńbekshi qazaq» gazetiniń alar orny erekshe. Sonyń ishinde Sákenniń Sovnarkomnyń tóraǵasy bola tura «Eńbekshi qazaq» gazetiniń otymen kirip, kúlimen shyǵyp kúndiz-túni atqarǵan qyzmetin qaı qazaq qaıtalaı aldy?.. Sol kezde Sáken bar bolǵany 28-aq jasta. Egemendi Qazaq eliniń árbir otbasynda qazaq tilin Sákendeı qoldaıtyn, qazaq ultyn Sákendeı qorǵaıtyn batyl, shynshyl, namysty urpaqtyń qatary kóbeısin!

Kúlásh AHMET,
fılologııa ǵylymdarynyń doktory

Sońǵy jańalyqtar

Táýelsizdik – tuǵyrym

Aımaqtar • Búgin, 17:01

Arhıv ǵımaratyna eskertkish taqta ornatyldy

Rýhanııat • Búgin, 16:43

Jas otbasylar baspanaly boldy

Aımaqtar • Búgin, 16:16

Kúlki kerýeni № 25

Rýhanııat • Búgin, 12:49

Almatyda patrıottyq ánder keshi ótti

Rýhanııat • Búgin, 10:16

BQO-da jastar syılyǵy tabystaldy

Aımaqtar • Búgin, 10:01

Irgeli jobalar júzege asty

Qoǵam • Búgin, 07:47

Jastardy jete tanýǵa jol ashty

Qoǵam • Búgin, 07:46

Qoldaý ǵylymǵa qajet

Qoǵam • Búgin, 07:39

Pleı-off kezeńine shyqqandar belgili

Fýtbol • Búgin, 07:37

Apta úzdigi atandy

Hokkeı • Búgin, 07:35

«Altyn tobylǵy» ıegerleri anyqtaldy

Rýhanııat • Búgin, 07:33

Súıispenshiliktiń anasy – yqylas

Rýhanııat • Búgin, 07:26

О́nim men ósim eselendi

Aımaqtar • Búgin, 07:18

Tartymdylyq tereńdeı túspek

Aımaqtar • Búgin, 07:16

Úlken ómir jolynyń kezeńderi

Ekonomıka • Búgin, 07:13

Shardara GES-i tolyq jańǵyrady

Ekonomıka • Búgin, 07:05

Nagradalar tapsyryldy

Qoǵam • Búgin, 06:57

«Klassıktiń keshikken mahabbaty»

Kıno • Búgin, 06:51

Uqsas jańalyqtar