100 • 21 Qazan, 2019

Topastyq jaman bolady

127 retkórsetildi

1925 jyly «Eńbekshi qazaq» gazetiniń №300 sanyna shyqqan «Topastyq jaman bolady» atty maqalany nazarlaryńyzǵa usynamyz. 

Mádenıeti nashar el keregin mádenıetti elderden izdemek, óner-ǵylymdy solardan úırenbek. Úırene alsa, el qataryna kirip, alǵa baspaq. Úırene almasa, keri ketpek; aza kele, joǵalyp bitpek. Bul zamanda mádenıeti artyq, óner-ǵylymnyń týyn ustaǵan elder – Eýropa elderi. Mádenıetsiz nadan elder sabaqty sol Eýropadan úırenýge tıisti. Túrik elderi de sol Eýropaǵa qol artýǵa tıis. Onsyz el qataryna kirip, kúneltý múmkin bolmaıdy. Bizdiń mádenıetti Osman, Ázerbaıjandarymyz sol jolǵa túsken. Olardyń bizden artyq bolyp otyrǵany – Eýropaǵa bizden góri burynyraq qatynasyp, sabaqqa bizden buryn kiriskennen. Osman, Ázerbaıjandardyń bizden kásibi artyq, ádebıeti de baı, mektepteri de ilgeri, ǵylym kitaptary da kóp. Túrli pánderdiń qandaıynan da bulardyń óz tilinde jazylǵan kitaptary bar. Bular qandaı pándi de óz tilderinde tekserip, oqı alady. Sóıtse de óz tilderi taqyrypty júıeli ǵylym shyǵara almaı otyr. Munyń sebebin biz bulaı jorımyz: Osman, Ázerbaıjandar Eýropanyń daıar ǵylymyn alǵan. Eýropa tilindegi ǵylym kitaptaryn óz tilderinde aýdarǵan. Eýropa tilindegi daıar ǵylymdardyń ishinde túrik tili, túrik shejiresi syqyldy pánder joq. Sondyqtan sabaqty Eýropadan úırenip, Eýropanyń shaınap bergenin ǵana jep daǵdylanǵan túrikter túrik tili, túrik shejiresi syqyldy shıki asty ózi shaınaý túgil, pisirýge de qolynan kelmegen.

Mádenıeti tómen elde ózgeshe topastyq bolady. Bular ilgeri elderdiń qataryna kirip bolmaı, óz betimen eshteme isteı almaıdy. Aldynda bir qara bolmasa, daǵdaryp qalatyn qarashyl at syqyldy bıshara bolady. О́zin úlgige alǵan ónerli elden basqa eshkimge senbeıdi de, mensinbeıdi de, ózine de senbeıdi, ózin de mensinbeıdi. Bul kúı bir kezde orysta da bolǵan. Ol kezde orys ta sondaı bıshara edi. Sol kezde orystyń óz ishinen Lomonosovtar syqyldy qoltýma danyshpandary da bolǵan. Lomonosov   zamanyndaǵy Eýropa danyshpandarynyń eshqaısysynan da kem bolǵan joq edi. Biraq ol kezde Eýropaǵa ǵana múlgip úırengen el (orys) óziniń Lomonosovyn baǵalaı alǵan joq.

Eýropaǵa tezirek jýyqtaý úshin mundaı topastyqtyń bizge paıdasy bolýy da múmkin: Eýropanyń bilgenin bilip alsaq, bizge sol da az bolmaıdy. О́z aramyzdan shyqqan Lomonosovtarymyz bolsa, túbinde olar da dalada qalmas. Eýropa sabaǵyna shuǵyl bolsaq, topastyqtyń onsha kemshiligi bola qoımas. Biraq bizdiń topastyǵymyz asqynyp bara jatyr. Topastyqtyń shegi «qalannabı ǵalaıssalam» bolsa, biz oǵan da jettik. Biz aıtqan, jazǵan sózderimizdi óz aqylymyzben qısyndyrýdy múlde qoıyp, tek «qalamen» ǵana sıpattaıtyn boldyq. Bizge «qala» bolsa bolǵany, soǵan turamyz. Oǵan shek keltirýge batyldyǵymyz barmaıdy.

Bizdiń qazaq Eýropaǵa bet alǵany jańada ǵana. Qazaqtyń onan burynǵy betalysy Eýropa emes, kúnshyǵys edi. «Qalannabı ǵalaıssalam» aıtty, paıǵambar ǵalaıssalamdy ǵana dálel qylý bizdiń sol kúnshyǵysqa tabynǵan zamanymyzda bar edi. Endi týra jolǵa túsip, betimizdi jańa ǵana túzep alyp otyrǵanda taǵy da sol «qalaǵa» qamalýymyz kóńildi is emes.

Oqýshyǵa mysal úshin Názirdiń «Jańa álipbı nege kerek?» degen kitabyn usynamyn. Názir kitabynda ózin baryp turǵan Eýropashyl qylyp kórsetedi. Jańa pikir, jańa jolǵa topastyq qylyp túsinbeı júrgen eskishildermen aıtysady. Názirdiń túsindirýinshe: Názir qazaqtyń Lomonosovy da, oǵan qarsy kisiler eskishilder, topastyqpen onyń qadirin bilmeı júr. Sóıtse de Názir oǵan qajymaıdy, ózin bylaı jubatady:

...«Bul álipbıdi almaımyz. Alsaq jurt túsinbeı, jatyrqap qalady, úrkip ketedi degender de bolǵan eken» dep 20-50 jyldan soń jurt tańyrqap sóıler. Biraq ne bolǵanda da qazirgi zamanda jańa álipbı úshin kúıip, talasyp júrgenderdi jurt jaqsy atpen jattar», – deıdi. Sóıtip otyryp, Maǵjan, Sáken, Eldesterge «nadansyń, topassyń, dúnıeden habarsyz, Marstan jańa túskensińder» dep ursyp otyryp, kitaby men óziniń topastyǵyn, óziniń nadandyǵyn, soqyrǵa taıaq ustatqandaı yspattap kórsetedi. Názir (kitabyndaǵy sózderine qaraǵanda) qazaq arasyna Marstan emes, Qudaı bilsin qaıdan ekenin, tipti túspegen kisi syqyldy. Kitabynda «Lenınniń sózin dálelge keltirdiń» dep Qoshkege ursady. О́ziniń dálelge keltirip otyrǵan sózderi myrza Shırazı «Iran patshalarynyń tuqymanan Prıns Rızahan», Muhtar pasha, Súleımen qatyny syqyldy artyqsha bedeldi kisiler ǵana. Bul ne? Aıla ma, ádis pe? Iа qur demeýkók pe? Bul qazaq ishine túsinbegendik. Qazaq nadan ekeni ras. Biraq jalpy buqara Názir oılaǵandaı topas emes. Buqara Shırazı, Rızahandardyń sózine qudaıdaı nanyp, Lenınniń sózi degennen shoshyp ketedi dep bilý – qazaqty múlde bilmegendik, qazaq ishine túsinbegendik. Topastyqtyń shegine jetip otyrǵan – bizdiń oqyǵandyrymyz. Eldegi buqara aqyl men qısyndyrǵan dálelden basqaǵa qanaǵattanbaıdy. Sharıǵat joly, áýlıe sózi syqyldy dálelsiz qurǵaq sózben buqarany aýzyma qaratamyn deý – qazaqty bilmegendik.

Qazaq tiliniń zańdary basqa túrikterge qaraǵanda jete tekserilgen deýge bolady. Qazaq tiliniń jazý erejeleri dybys júıesi jaǵynan minsiz deýge de bolady. Jeńildikke qalǵanda bizdiń jazý erejelerimizdeı jeńil ereje aspannyń astynda joq. Názir joldas qazaqsha álipbı shyǵaramyn dep otyryp, tym bolmasa, sol jeńil erejelerdi úırenip ala almaǵan. Ony úırenip alý úshin Ahmettiń «Til – quraldaryn» oqyp shyqsa da bolady ǵoı. Biraq Názir ony kerek qylmaǵan kórinedi. Kim bilsin, ózi aıtqandaı oqymasa da bolady dep biletin bolar. Sóıtip otyryp, jazýdy emle jaǵynan túzetý isi áli bitken joq deıdi. «Eken» men «dep» ekeýi eki sóz ekenin bilmeı otyryp, qazaqsha emleniń ne kúıde ekenin sóz qylmasa da bolatyn edi ǵoı. Aınala kele óziniń til, emle syqyldy máselelerdi mensinbeıtinin yspattaıyn degen bolsa kerek. Názirdiń ózi aıtqandaı munan da qyzyǵy bar.

Qojahmetuly Sh

 

Sońǵy jańalyqtar

Elordada «JYR AMANAT» konsert-spektakli ótti

Rýhanııat • Búgin, 15:41

Konfederasııa kýbogy aıaqtaldy

Sport • Búgin, 12:56

Almatyda «Poezııa alleıasy» ashyldy

Ádebıet • Búgin, 11:37

Kúlki kerýeni № 21

Rýhanııat • Búgin, 10:41

Shaǵaman batyr

Tarıh • Búgin, 07:28

Tarıhty tanýdaǵy tyń bastama

Tarıh • Búgin, 07:21

361 lıft aýystyrylady

Aımaqtar • Búgin, 07:18

О́ńirdegi ónegeli is

Qoǵam • Búgin, 07:17

Seriktestik nyǵaıyp keledi

Álem • Búgin, 07:01

Iri eseppen basym tústi

Sport • Búgin, 07:00

«Sýnamıdi» sulatyp saldy

Kásipqoı boks • Búgin, 06:56

Astyń dámin keltirgen

Aımaqtar • Búgin, 06:53

Saıraıdy bulbul...

Rýhanııat • Búgin, 06:51

Izi aıqyn, isi myǵym

Qoǵam • Búgin, 06:49

Qarapaıymdylyq hanǵa da jarasady

Rýhanııat • Búgin, 06:44

Uqsas jańalyqtar