Ádebıet • 04 Qarasha, 2019

Jaqsylyq jasaýda ysyrap joq, ysyrapta jaqsylyq joq

86 retkórsetildi

Qazaq balasyn úsh-aq aýyz sózben tárbıelegen. Bul – uıat bolady, jaman bolady, obal bolady. Uıat bolady degeni – ólimnen uıat kúshti, uıatty isti isteme, «janym – arymnyń sadaǵasy» degeni. Jaman bolady degeni – «jaqsy sóz – jarym yrys», jamandyqtan aýlaq júr degeni, jaqsynyń sharapaty, jamannyń kesapaty tıedi dep baǵamdaǵany. Obal bolady degeni – ár nárseniń suraýy bar, saǵan túkke turǵysyz bolǵan bir nárse basqa bireýge óte qymbat bolýy múmkin degeni, eshkimge kóleńkeń túspesin dep eskertkeni. Iá, bala kúnimizden mundaı eskertýdiń talaıyn estip óstik. Odan bólek «ysyrap bolmasyn», «ysyrap qylmańdar» deıtin qarııalardyń qatań qaǵıdalary áli kúnge jadymyzda jańǵyryp tur.

 

Jyldar jyljyp, aılar aýysqan saıyn aqsaqaldardyń aqyly aqıqatqa aınala beretinin kóz kóredi, ýaqyt dáleldeıdi. Qundylyqqa qurmetpen qaraıtyn dáýir danalarynyń tárbıege toly tálimdi tirkesteri áli kúnge qu­nyn joıǵan joq. Ysyrap degen kezde oıymyzǵa eń áýeli shashylyp-tógilip jatqan tamaq ónimderi kelýi múmkin. Sonda ysyrap degenimiz as-aýqatqa baılanysty uǵymdy ǵana bildire me? Álde basqa da maǵynalary bar ma?

Tuńǵysh Prezıdent – Elbasy Nursultan Nazarbaev «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasynda únemshildik pen oryndy paıdalaný kórgendilikti kórsetetinin atap ótken bolatyn.

«Pragmatızm – ózińniń ulttyq jáne jeke baılyǵyńdy naqty bilý, ony únemdi paıdalanyp, soǵan sáıkes bolashaǵyńdy josparlaı alý, ysyrapshyldyq pen astamshylyqqa, dańǵoılyq pen kerdeńdikke jol bermeý degen sóz. Qazirgi qoǵamda shynaıy mádenıettiń belgisi – orynsyz sán-saltanat emes. Kerisinshe, ustamdylyq, qanaǵatshyldyq pen qarapaıymdylyq, únemshildik pen oryndy paıdalaný kórgendilikti kórsetedi», dedi Elbasy. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev bıýdjettik josparlaý máseleleri jóninde keńes ótkizgende Elbasy­nyń sózin qýattap, bıýdjetti jos­par­laýdyń barlyq kezeńderinde shyǵystardy ońtaılandyrýǵa, Esep komı­tetimen ózara tyǵyz yqpaldastyq ornatýǵa, sondaı-aq negizsiz ımıdjdik jáne konsaltıngtik shyǵyndardy qysqartýǵa shaqyrǵan edi.

Búgingi tańda turmysymyzda kez­­de­setin ysyraptyń túrlerine my­nalar­dy jatqyzýǵa bolady. Bul zattaı ysyrap – sýdy, elektr energııasyn shekten tys paıdalaný, tyıym sa­lynǵan nárselerge shashylý, onyń ishinde ishimdik, qumar oıyndary jáne t.s.s bar, sondaı-aq kıimge ysyrapty, mú­­likke qalaı bolsa solaı qaraý, tez toz­dyrý, qonaqqa tym artyq taǵam daıyndaý, bir taýardy, zatty satyp al­ǵanda artyq, óz baǵasynan asyra aqsha tóleý, rýhanı ysyrap nemese jan ysyrabyn jatqyzýǵa bolady.

Osy rette Áziret Sultan meshitiniń naıb ımamy Baqytjan Múptiádilulyn áń­­gimege tartyp, ysyraptyń sharıǵat sheń­­berindegi mán-mańyzyn bilgen edik.

«Súleımen paıǵambar (ǵ.s.) jaıly ańyzda, paıǵambar (ǵ.s.) bir qu­my­rsqadan beliniń nege sonsha ji­ńishk­e ekenin suraıdy. Sonda qu­myrsqa: «Bul meniń qanaǵatshyl, únem­­shildigimniń belgisi» dep ja­ýap beredi. Ony qalaı dáleldeısiń de­gende: «Bıdaıdyń bir dánin bir jyl azyq etem», deıdi. Sú­leımen paı­ǵambar álgi qumyrsqany bir túıir bıdaı dáni salynǵan qysh qumy­ranyń ishine qamap qoıady. Bir jyldan keıin qumyranyń aýzyn ashsa,  qumyrsqa dánniń jartysyn ǵana jep­ti. Bul qalaı dese: «Meni umytyp ket­­­seńiz, taǵy bir jylǵa jetetindeı únem­­shildik jasaǵanym ǵoı» dep jaýap ber­gen eken. Osy bir oqıǵada ısi mu­sylman balasy úshin búkil ómirine je­terlik taǵylym jatyr. Hıkmetke toly ańyzda adam balasynyń ómirinde únem­shildiktiń qanshalyqty oryn alatyny aıqyn kórsetilgen. Qazaq halqy: «Jaq­sylyq jasaýda ysyrap joq, ysyrapta jaqsylyq joq» degen. Bul naqyldaǵy «jaqsylyq jasaýda ysyrap joq» degenniń syry: mal dúnıeni jaqsy amaldarǵa jumsasa ysyrap bolmaıtyny aıtylǵan. Mysaly, mektep, jol, kópir salý, jetim-jesirge kó­mektesý sııaqty izgi amaldar ja­saý­­da ysyrap joq. Al «ysyrapta jaq­­sylyq joq» degen sózdiń syry: jı­ǵan-tergenińdi, ýaqytyńdy, kúsh-qýa­tyńdy, is-áreketińdi shekten tys shashý, rásýa etý, paıdaly bolmaıtyndaı iske jumsaý degen sóz. Alla Taǵala Qurannyń «Ánǵam» súresiniń 141-shi aıatynda: «Ol sondaı Alla aspaly jáne aspasyz baqshalardy, qurma aǵash­taryn, túrli jemisti, ósimdikterdi, záıtún jáne anardy bir-birine uqsaǵan, uq­samaǵan túrde ja­ratqan. Árbiri jemis ber­gen kezde, jemisinen jeńder. Ony jıyp alǵan kúnde qushyryn berińder; Ysyrap etpeńder. Kúdiksiz Alla ysyrap etý­­shilerdi jaqsy kórmeıdi», dep ysyrap etpeýge sh­a­qyrady. Islam dinin berik ustanǵan hal­qymyz ár nárseniń qadirin baǵalaı bil­gen. Ata-babalarymyz: «Barǵa qa­naǵat, joqqa sabyr» degen ósıetti ómir­­lik buljymas ustanym etip alǵan. Al­la taǵalanyń bergen yryzdyq, ne­sibesin qanaǵat etip, qolyndaǵy baryn az bolsa ýaıymdamaı, kóp bol­sa tasymaı ómir súrgen. Hakim Abaı: «...Erinshek, beker mal shashpaq, bes dushpandy kórseńiz...», dep ysy­rapshyldyqtyń dush­­pan ekenin tú­sindiredi. Mal shashýshylardy, ıaǵnı ysyrapty synaı otyryp, ony adam­nyń bes dushpany dep bilgen. Abaı atamyz ysyrapshyldyqty óti­rik, ósek, maqtanshaqtyq sııaqty eń jaman ádet dep túsindiredi. О́ıtkeni ysy­rapshyldyq ıslam dinindegi ty­ıym­­dardyń biri. Sondyqtan  Qu­ran Ká­rim­­niń «Aǵraf» súresiniń 31-aıa­tynda: «Ishińder, jeńder, biraq ysy­rap qyl­mań­dar. Shyndyǵynda, Alla Taǵala ysy­­­­rap qylýshylardy súımeıdi» dep ámir­ etilgen», dedi Baqytjan О́tkel­baev.

Iаǵnı, sharıǵattyń shartyna saı kelmeıtin ysyraptyń zııany men keler kesapatyn eskergen adamnyń tir­shiligi shýaqty bolary belgili. 

Al pavlodarlyq turǵyn Qýanysh Qazy­bekuly adam erkinen tys bola­tyn ysyraptyń qaptap ketkenine qapaly.

«Birinshiden, kúndelikti turmysta ta­maq ishýdi alatyn bolsaq, molshylyq, toq­shylyq zaman bolǵandyqtan kóp nárseni jańadan alyp ishkimiz ke­lip turady. Burynǵydaı qıyn-qys­taý kez bolmaǵasyn túngi tamaq­ty tańer­teń jegiń kelmeı, eriksiz ysy­rapqa jol berýge májbúr bolamyz. Odan keıin aıta­tynym, qalaly jer­­degi sý máselesi. Ásirese kópqabatty úıde jýynǵan kezde sýdy mólsherden tys paıdalanatynymyz, odan qalsa balalardyń sýmen oınaýyn qadaǵalamaýymyz qyn­jyltady. Kishkentaı dúnıe bolyp kó­ringenimen munyń ózi ysyrapqa alyp baratyn jol. Sonymen qatar kıim kııýde týyndaıtyn ysyraptar. Jumysqa barǵanda, kóshege shyq­qanda qatarlastaryń jarqyrap kıi­nip júrse, osy kıimimdi kıip júre bereıin, ysyrap etpeıin deseń de kósh­ten qalmaý úshin, aralasatyn adam­daryńnyń arasynda eńseń tús­peýi úshin, kıimiń bar bolyp tursa da, jańa kıim satyp alatyn sátterimiz jeterlik. Jáne biryńǵaı aýa raıy emes, bizde jyldyń tórt mezgili bolǵandyqtan únemi kıim aıyrbastap otyrý kerek. Muny erkińnen tys bolatyn ysyrap dep qaraımyn», deıdi Q.Sharmanov.

Qýanysh zamandasymyzdyń osy bir pikirine Shákárim Qudaıberdiulynyń myna bir óleńi jaýap bolatyn sekildi.

«Qaıter edi, jigitter,tym qymbat­ty kımesek. Maqtan úshin boryshty, ústi-ústine úımesek», dep tolǵaıdy aqyn «Sharýa men ysyrap» degen óle­ńinde.

Iá, qaı zamannan da jomarttyq pen sarańdyqtyń, qanaǵat pen ysyraptyń qatar júretini belgili ǵoı.

Erterek zamanda ózi jomart, me­ıirimdi bir baı kisi ómir súripti. Baı­dyń jaqsylyǵyn týǵan-týysy, kór­shi-qolańy ǵana emes, ótken-ketken jo­laýshylar da kóp kóredi eken. Bi­raq jurtqa qaıyrymdylyq jasaǵan saıyn, baıdyń dəýleti arta túsedi. Bireýge qoı berse, qorasyndaǵy qoıy egiz týady. Baıekeń bir kúni saparlap jolǵa shyǵady. Qas qaraıyp kele jatsa kerek. At ústindegi baıekeń qorjynynan nan alyp jeıdi. Sol kezde nannyń bir úzimi jerge túsip ketedi. Qumdaýyt jer eken. Baıekeń attan túse salyp, jerden nan úzimin izdeı bastaıdy. Qansha qarasa da taba almaıdy. Qarańǵy túsip ketkesin sol jerge belgi qoıyp ketedi. Erteńine kelip nan úzimin jaryqta qarap ta­ýyp almaqshy bolady. Erteńine kelip qarasa, belgi qoıylǵan jerde at basyndaı altyn jatyr eken. Baıekeń:

«Jasaǵan Alla, men onsyz da baımyn. Bul altynǵa muqtaj emespin. Nege maǵan berdińiz», degen eken.

Sonda: «Sen qansha baı bolsań da ysyrapshyl emessiń, sarań emessiń. Bir úzim nannyń qıqymyn obalsy­nyp qaıta kelip otyrsyń. Nan qıqymyn qumyr­sqa ıleýine əketti.  Ol qumyrsqa úshin bir jyldyq azyq. Al bul seniń peıi­lińe bergen alǵysym», degen eken Jasaǵan Ie.

Tarıhqa sál sheginis jasap kórsek. Baıaǵyda Qarqaraly ýezinde bir basyna 2600 jylqy bitken Jamanbala Qurmanovqa  1894 jyly berilgen as­ta 160 qoı, 100 jylqy soıylyp­ty.  Musa Shormanovtyń asynda 150 úı tigilip, 200 jylqy, 400 qoı so­ıyl­ǵan. At  báıgesine 100 jylqy tigi­lipti. Sy­rym batyrdyń asynda 2500 qoı, 200 jylqy soıylyp, 500 saba qymyz ishilgen. Ereımentaýda kereı Sa­ǵy­naıdyń asynda úsh júz túgel shaqy­ryl­ǵan. Osy asqa jumsalǵan qarjy áıgili Táj Mahal mavzoleıin salýǵa jumsalǵan qarjymen para-par túsken. Jazýshy Sabyr Sharıpovtyń aıtýy boıynsha, 1860 jyly Ulytaý óńirinde ataqty baı Erden Sandybaevqa  500 úı tigilip as berilgen eken. Oǵan Aq­mo­la, Syrdarııa, Torǵaı oblysynan adamdar shaqyrylǵan. Asqa 160 jyl­qy, 200 qoı soıylǵan. Birinshi kel­gen attyń báıgesine – 100 jylqy, ekin­shi atqa – 50, úshinshi atqa – 30, tórtinshige – 25, 5-9-shy orynǵa ilikken júırikterge – 20 jylqydan, 10-15-shi orynǵa turaqtaǵandarǵa – 7 jyl­qydan, odan keıingi 5 orynǵa – 5 jylqydan, as ústinde óleń-jyr aıt­­qan aqyn-ánshilerge – 25 jylqy, bar­­lyǵy – 620 jylqy, 200 qoı jum­salǵan.

Mundaıdy dáýleti tasyǵan jandar ǵana bere alady. Al Ahmet Baıtur­synuly: «Toı dep shashyldy, as dep sha­shyldy, ar, bilim dep dáýlet sha­sharǵa qaı qazaqtyń qaıraty jetedi?!» dep kúızelgen eken. Ǵumar Qarashtyń «artyq dúnıe tilep, artyq ysyrap qylmańdar – onyń óteýin tóleı al­maı qalasyńdar» deıtin sóziniń salmaǵy da zil-batpan. Ásili bizdiń qazaq­tyń ótken ómirine kóz tastasańyz, ysyrap pen qanaǵatqa, paryz ben qaryzǵa, qurmet pen mindetke qanshalyqty mán bergenine kýá bolasyz. «О́lgenin jyrmen joqtaǵan, tirisi sózge toqtaǵan» halqymyzdyń asylyna as berý, ulysyn ulyqtaý, umytpaý amaldary aıryqsha saltanatpen atalyp ótetinin ańǵarý qıyn emes. Burynǵylar «Barlyq jaqsylyq ataýly qanaǵatqa toqtaıdy. Barlyq jamandyq ataýly asqandyqtan, adas­qandyqtan bastalady» deıdi. Osy rette dástúrli ánshi, qazirgi qazaq toı­­­larynyń bel ortasynda júrgen bedeldi ónerpazdardyń biri Erlan Rys­qalıdyń biraýyz pikirin bilgen edik. 

«Baıyrǵy qazaq «sýdyń da suraýy bar» dep ysyrapqa, astamshyldyqqa jol bermegen. Al búgingi qazaq sol ba­balarymyzdyń ustanymdaryn umy­typ ketkendeı. Qaı jerge barsańyz da bos aqsha shashý, ysyrapqa boı al­dyrý kezdesedi. Sebebi kez kelgen adam únemdeýdi bilmeıdi. «Bes saýsaq bir­­deı emes» qoı, biraq men munyń syry mynada dep oılaımyn. Ortadan qal­maıyn dep amaldyń joqtyǵynan ty­rashtanyp, qarajaty jetpese de nesıe alyp toı jasaıtyndar bar. Osy barymdy jurtqa kórseteıin dep ataqqumar, maqtanqumarlyǵyn pash etkisi keletinder bar. Mysaly, toıǵa bir ánshi shaqyrý úshin on myń dollar beretinder joq emes. Ol ánshi toıdyń basynan sońyna deıin bolsa jaqsy ǵoı. Aınaldyrǵan 4-5 ánin aıtyp shyǵyp ketedi. Tipti shetelden ánshi de, asaba da aldyryp jatatyn toılardy kóremiz. Onyń bir ushy maqtanqumarlyq bolsa, ekinshi ushy ysyrapqa ákep soǵyp jatyr. Ysy­rapqa alyp keletin nárse osy – dańǵoılyq. «Toı – táńirdiń qazynasy» dep jatamyz. Qandaı toı táńirdiń qazynasy? Ol – ysyrapqa jol bermeı, mán-maǵynasy tereń, mazmundy bolsa ǵana táńirdiń qazy­nasy bolady. Búgingi kóp toılar bul ólshemge saı kelmeı jatqany aıdan anyq. О́z basym únemshildikti kez kelgen ortada ustaný kerek dep esep­teımin. Únemshildik adam­dy sarań­dyqqa alyp kelmeıdi. Bul adamdy ózgeniń eńbegin, kúsh-jigerin, ýaqy­tyn qurmetteýge jeteleıdi. Jal­­­­­­py ysyrap degen dúnıeni Qudaı da qup­tamaıdy, sharıǵatta da ty­ıym salynǵan jáne aqyl-esi durys, oılaýy qalypty adam da oǵan jol bermeýi kerek. О́z basym ysyrapty qup­tamaı­myn», deıdi E.Rysqalı.

Qalaı desek te ysyrap pen qanaǵat­tyń arasyn ajyratý kiná men kúnádan ara­shalaıtyn asyl qasıetterdiń qata­ry­nan bolmaq.

 

Sońǵy jańalyqtar

21 jyl boıy qujatsyz júrgen

Aımaqtar • Keshe

VII PR forýmy Almatyda ótti

Aımaqtar • Keshe

Bas basylymnyń baıtaq belesi

Aımaqtar • Keshe

Qaıta oralǵan qumarshyq

Aımaqtar • Keshe

Termeshiler tereńnen terbedi

Ádebıet • Keshe

Haziretter qazynasy

Rýhanııat • Keshe

«Speshranda» saqtalǵan...

Rýhanııat • Keshe

Zań kerek!

Ekologııa • Keshe

El qurmeti erekshe

100 • Keshe

It júgirtip, qus saldy

Aımaqtar • Keshe

Senim hám serpin

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar