Medısına • 08 Qarasha, 2019

Máms – mańyzdy reforma, durys baǵyt

22 retkórsetildi

Elimizde mindetti áleýmettik medısınalyq saqtandyrý júıesi 2020 jyldyń 1 qańtarynan bastap iske qosylady. Bul týraly Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstan halqyna Joldaýynda arnaıy toqtalǵan bolatyn. Medısınalyq saqtandyrý qory – tegin medısınalyq kepildendirilgen kómek kólemi (TMKKK) jáne mindetti áleýmettik medısınalyq saqtandyrý (MÁMS) paketteriniń qarjylyq operatory. Qor halyqqa kórsetiletin medısınalyq qyzmetterdi Úkimet bekitken tártip boıynsha satyp alady. Medısınalyq saqtandyrý qorynyń Nur-Sultan qalasy boıynsha fılıa­lymen kelisimshartqa otyrǵan medısınalyq qyzmet usynýshylardyń biri – Nur-Sultan qalasy ákimdiginiń «№6 qalalyq emhanasy». Biz osy emhananyń emdeý-profılaktıkalyq qyzmetiniń basshysy Esjan QALIEVKE mindetti áleýmettik medısınalyq saqtandyrý júıesine qatysty turǵyndardy mazalap júrgen máselelerdi saýal retinde qoıǵan edik.

–Esjan Qanapııauly, 2020 jyldyń 1 qańtarynan bas­tap elimizdiń densaýlyq saqtaý sa­la­­­syna medısınalyq saq­tan­­dyrý júıesi engiziledi. Siz­der­­diń emhanalaryńyz bul ózge­riske daıyn ba?

– Mindetti áleýmettik medı­sı­nalyq saqtandyrý júıesi – mańyzdy reforma, durys baǵyt. Bizdiń emhanamyz bul júıege tolyǵymen daıyn. Búgingi tańda barlyq qyzmetkerler bul reformadan habardar.

– 2020 jyldyń 1 qańta­ry­nan bastap emhanaǵa kelgen pa­sıentter ózderiniń sanatta­ryn, mártebelerin qalaı biledi?

– Qazirgi ýaqytta emhana qyz­­metkerleri, dárigerler men me­ıir­bıkeler, ásirese ýchaskelik dárigerler óz ýchaskesine tir­kel­gen, qabyldaýyna kelgen pası­entterge medısınalyq saq­tan­dy­rý júıesiniń erekshelikteri, medısınalyq saqtandyrý paketi, azamattardyń sanaty, mártebesi týraly, t.b. tolyq aqparat berip otyrady.

– Jumys berýshiler tara­py­nan jarna aýdarylyp jat­qan jumyskerlerden, memle­ket qamqorlyǵyndaǵy 15 sa­nat­­tan bólek, bizde tirkeýge, esepke alynbaǵan tulǵalar da bar. Aldaǵy jyly MÁMS júıesi iske qosylǵanda jarna aýdar­maǵan bul azamattar tegin medı­sınalyq kepildendirilgen kó­mekten tys medısınalyq saq­tandyrý paketi boıynsha me­dısınalyq qyzmet qajet bol­ǵanda qaıtpek? Álde olarǵa bel­gili bir aralyqqa ýaqyt be­ri­le me?

− Mundaı sanattaǵy aza­mat­tar­ǵa 2020 jyldyń sáýir aıyna deıin ýaqyt beriledi. Iаǵnı, 2020 jyldyń 1 qańtarynan MÁMS júıesi iske qosylǵan kezde, sá­ýir aıyna deıin medısınalyq saq­­­tandyrý paketi boıynsha da kómek alady, biraq osy ara­lyqta ol jarna aýdarýy tıis. Al tegin medısınalyq kepil­den­dirilgen kómek kóleminde alǵashqy medı­sı­nalyq kómek, jedel járdem, shuǵyl jaǵ­daı­­daǵy medısınalyq kómek saq­tan­dyrylǵan, saqtan­dy­ryl­ma­ǵanyna qaramastan, kez kelgen naýqasqa kórsetiledi. Eskeretin jaıt, naýqas emhanaǵa mindetti túrde tirkelýi kerek. Sebebi qazir medısınalyq aq­parattyq júıe jasaq­talǵan. Ol júıede ár pa­sıenttiń aty-jóni, syr­qat tarıhy, dıagnozy, qandaı tekserýlerden ótkeni týraly derekter elektrondy densaýlyq qujatynda jınaqtalady.

– Iаǵnı, medısınalyq qyz­metker pasıenttiń márte­be­sin, sanatyn anyqtap ýaqyt ketirmeıdi, onyq bári derek­qorda bolady, jeke sáıkes­ten­dirý nómirin (IIN) engizse jet­ki­likti deısiz ǵoı?

– Árıne.

– Jalpy, medısınalyq saq­tandyrý júıesi týraly óz pikirińiz qandaı?

– Mindetti áleýmettik medı­sı­nalyq saqtandyrý júıesi – densaýlyq saqtaý salasyn alǵa damytatyn reforma. Damyǵan elderdiń kópshiligi áldeqashan medısınalyq saqtan­dyrý júıe­si boıynsha jumys isteıdi. Mysa­ly, Ońtús­tik Koreıany ala­­ıyq. Medı­sına salasy jaqsy da­my­ǵan. Saqtandyrý júıesinde birte-birte básekelestik kú­sheıe­di. Básekelestik bolǵan jerde medısınalyq qyzmettiń sapasy da artady. Medısınalyq saqtandyrý júıesin engizýdegi eń basty maqsat ta, baǵyt ta osy – medısınalyq qyzmettiń sapasyn jaqsartý, naýqastarǵa qol­je­timdi jáne joǵary dárejede medısınalyq kómek berý.

– «Medısınalyq saq­tan­dy­rý júıesi en­gi­zilse sheshimin tabar edi» degende qandaı dıag­nos­tıkalaý-emdeý tásil­derin, kezek kút­ken em-sharalardy atar edińiz? Qandaı artyq­shylyq, tıim­di­lik kútesiz?

– Meniń oıymsha, medı­sı­na­lyq saq­tandyrý júıesi engi­zil­­gennen keıin, pasıent­­tiń densaýlyq kór­­set­­kishterine qa­raı jibe­riletin, qymbat tura­tyn kompıý­ter­lik tomografııa, magnıtti-rezo­nans­ty tomografııa sekil­di tekserýler, ýltra­dy­bystyq zertteýler múmkindiginshe qol­je­timdi bolady.

– Alǵash habar­las­qanymyzda siz­diń operasııa jasap jatqanyńyzdy jetkizdi. Túsinýim­she, qazir emhana jaǵ­da­ıyn­da da kishi­girim otalar jasalady, so­laı ma?

– Iá, solaı. Naýqas­tar sta­sıo­nar­ǵa jatý úshin kezek kútedi. Birinshiden, osy kezekti azaıtý úshin, ekin­shi­den, naýqastarǵa jyldam, ýaqtyly kómek kór­se­tý úshin, emha­nalarda ambý­la­torııalyq hırýrgııalyq orta­lyqtar ashyldy. Búginde aýyz-muryn qýysy (LOR), teri isigi, shap jaryǵy, t.b. sekil­di birqatar dıagnozdar boı­ynsha laporoskopııalyq, endos­kopııalyq otalar osy orta­lyqta jasalady. Bul – aýqym­dy jumys, úlken eńbek, medı­sınalyq saqtandyrý júıesiniń alǵysharttarynyń biri.

– Turǵyndar arasynda aq­pa­rattyq-túsindirý jumys­ta­ryn júrgizgen kezde «2020 jyldyń 1 qańtarynan bastap MÁMS júıesi engizilgennen keıin kezek bolmaı ma?, «Dá­rigerlerge jazylý kóp kút­tirmeı me?» degen saýaldar jıi qoıylady...

– Kez kelgen bastama, jańa reforma kedergisiz bolmaıdy. Qazir turǵyndarǵa medısınalyq saqtandyrý júıesi bo­ıynsha túsindirý jumystary júr­gi­zilip jatqanyna qara­mas­tan, pasıentter tarapynan túsi­nis­peý­shilikter de, qıyn­shy­lyq­tar bolýy múmkin. Oǵan biz daıynbyz. Bári birte-birte jolǵa qoıylady.

– Turǵyndar tarapynan ne istelýi kerek?

– Ár adam densaýlyǵyna, eń aldymen, ózi jaýapty. Son­dyqtan jurtshylyq medısı­na­lyq saqtandyrý júıe­si­niń qajettiligin túsinip, birge atsalysýy kerek. Elimiz, qaı salada bolmasyn, damýy úshin bir orynda turmaýy kerek, alǵa jyljýy qajet. Medısınalyq saqtandyrý júıesi – osy baǵyttaǵy mańyzdy qadam. Qazirdiń ózinde birshama qural-jabdyqtar jańartylyp, tolyǵýda. Mamandarymyz da medısınalyq qyzmet kórsetýdiń zamanaýı sońǵy tásilderin ıgerýde. «Jumyla kótergen júk – jeńil» deıdi qazaq, MÁMS óz júıesin taýyp, elimizdiń medısına salasy jetekshi oryndardan kórinetinine senemin.

 

Áńgimelesken

Janargúl ÚMBETOVA,

arnaıy «Egemen Qazaqstan» úshin

Sońǵy jańalyqtar

Egemendikter elge shyqty

Qazaqstan • Keshe

Fýtzal: «Qaırat» ese qaıtardy

Sport • 16 Qarasha, 2019

Fýtzal: «Qaırat» utyldy

Sport • 16 Qarasha, 2019

Jetisýdan kelgen jeteý

16 Qarasha, 2019

Sapasyz úılerdiń kóbi apattyq jaǵdaıda

Aımaqtar • 16 Qarasha, 2019

Elorda ortalyǵynda avtokólik órtendi

Qazaqstan • 15 Qarasha, 2019

MMA: Jastardyń Bahreınde baǵy jandy

Sport • 15 Qarasha, 2019

Baspasóz róli – basty másele

Ádebıet • 15 Qarasha, 2019

Elordada Farıza Ońǵarsynova kóshesi ashyldy

Qazaqstan • 15 Qarasha, 2019

Qazaqstanǵa sheteldik bankter keledi

Ekonomıka • 15 Qarasha, 2019

Qostanaı fılarmonııasyna 75 jyl toldy

Rýhanııat • 15 Qarasha, 2019

Uqsas jańalyqtar