Rýhanııat • 13 Qarasha, 2019

«Atyńnan aınalaıyn, Áýlıe ata»

339 retkórsetildi

Talaıly tarıhymyzda Taraz-Talastyń alar orny aıryqsha ekeni daýsyz. Eki myń jyl buryn negizi qalanǵan, Batys Túrik qaǵanaty saltanat qurǵan, kúlli túrki jurty ıslam dinin qabyldaǵan, ǵylym men mádenıettiń máıegi bolǵan, Fırdoýsı, Rýdakı syndy álemge áıgili Shyǵys shaıyrlary jyrlaryn tartý etken, áıgili Talas quryltaıy ótken, Qazaq handyǵynyń qutty qazyǵy qaǵylǵan qasıetti qalany halqymyz áspettep Áýlıe ata dep ataǵan.

Qazaq qashanda eldiń rýhanı ustyny bolǵan kemel kisilerdi áýlıe tutyp, olardy ardaqtaǵan. Árıne halyqtyń kez kelgen taqýany áýlıe tutpasy taǵy belgili. Áýlıe dep aqıqatqa qol jet­kiz­gen, pendelikten baz keship, kúná­dan arylyp, halyq arasynda júrip Haqpen qaýyshýǵa talap qylǵan, ǵu­my­ryn taqýalyqpen ótkizgen izgi jandy aıtsa kerek. Sondyqtan Qoja Ahmet Iаsaýı babamyzdy halyqtyń qurmet tutyp, kóbine Áziret Sultan dep laqap atymen ataǵany sııaqty, Áýlıe atanyń da jurttyń júreginen erekshe oryn alǵan qasterli kisi ekeni anyq. Sonymen qatar Áýlıe ata Qarahan babanyń aty aıtyp turǵandaı, túrik dalasyndaǵy alǵashqy musylman el Qarahan memleketi tusynda ómir súrgen hám onyń tarıhyna yqpal etken erekshe tulǵa bolǵanyn boljaımyz.

Reseı armııasynyń podpolkovnıgi Lerhe 1864 jyly jazǵan jazbasynda qalanyń tarıhyn Áýlıe atamen tikeleı baılanystyrady, qalanyń kórkeıýinde onyń úlken úlesi bolǵanyn tilge tıek etedi. Lerheniń el aýzynan jazyp alǵan ańyzdaryna sensek, Áýlıe ata memleket basqarǵan uly patsha bolǵan. Al general-maıor Chernıaev 1864 jyly 2 maýsym kúni aıaqtaǵan jazbasynda Qarahan áýlıeniń 700 jyldaı buryn ómir súrgen musylman ámirshi ekenin aıtady. Áýlıe atanyń tarıhyna úńilgen orys tarıhshylary O.Prısak, akademık V.V.Bartold syndy ǵalymdar Qarahan áýlıeni shah Mahmud dep dáleldeýge tyrysady. So­nymen qatar halyq arasyndaǵy ańyz­darǵa súıenip jazylǵan muraǵat qujat­ta­rynyń birinde Qarahan áýlıe men shah-Mansur áýlıe ataýy qatar kezdesip qalady. Bul sóz negizsiz emes. О́ıtkeni Qarahan qojalardyń qolynda saqtalǵan shejirede shah-Mansurdyń Qarahan babanyń uly ekeni aıtylady. Al sonda shah-Mansur kim?

Shah-Mansur, dálirek aıtqanda, Qarahan áýletin tutastaı bılep, óz dáýirinde ádiletti patsha atanǵan Arslan Ilig (Elik?) Mansur han – Taraz, Balasaǵun, Shash (Tashkent), Ferǵana, О́zkent, Hojent jáne Buharaǵa tutas ámiri júrgen qudiretti qaǵan bolǵan. Onyń bıligin inileri Toǵan han Ahmed pen Muhammed bın Alı moıyndap, bılik tizginin Mansur hanǵa tolyq usynǵan. Sondyqtan Qarahan áýletiniń tarıhyn zertteýshiler biraýyzdan 1012/13 – 1024/1025 jyldary arasynda bılik qurǵan Mansurdy uly qaǵan dep dáripteıdi. О́ıtkeni áıgili Mahmud Ǵaznaýımen qatar ǵumyr keshken onyń patshalyǵy tusynda Qarahan memleketi kemeline kelip, tolysqan shaǵyn bas­tan ótkerdi. Shyǵys shaıyrlarynyń jyrǵa qosyp, ony túrli teńeýler retinde óz óleńderine arqaý etýi – sol kezderi aty shyǵyp, ádilettigimen áıgili bolǵan memlekettiń tek saıası, ekonomıkalyq, mádenı turǵydan ǵana emes, órkenıetke bastar ǵylym men bilimniń qaınar kózderiniń biri bolǵanyn kórsetse kerek. Máselen, Mahmýd ıbn Valıdıdiń deregine júginer bolsaq, Qarahan memleketiniń astanasy Balasaǵun qalasynyń ózinde 40 iri jámı-meshit jáne 200-den astam meshit, 20 hanaka, 10 medrese bolǵan eken. Bul  Qarahan memleketiniń qysqa ýaqytta ıslam órkenıetiniń iri ortalyqtarynyń birine aınalǵanyn kórsetedi.

Ádiletti, qudiretti qaǵan bolǵan Arslan Ilig Mansur hannyń uly­ly­ǵynyń taǵy bir aıǵaǵy – onyń eń qudi­retti shaǵynda taqtan bas tartyp, taqýalyq, dárýishtik joldy tań­da­ýy bolsa kerek. Bálkim, jalǵandy jal­paǵynan basyp turyp, jalǵyz Jara­tý­shymen jyraqqa ketken uly tulǵany halyq áýlıe tutyp, kesenesin erekshe qadirleıtini sondyqtan bolar. Abaısha aıtqanda «ǵadalet, marhamat, shapaǵat, rahymdy» hám taqýa patshalardy eldiń erekshe qurmettep, áýlıe tutqany taǵy anyq. Sondyqtan jurttan jyraq ketip, júrek syryn jalǵyz Jaratqanǵa arnaǵan shah-Mansurdy keıingi urpaqtyń áýlıe tutýy ábden múmkin.

Taraz qalasyndaǵy Qarahan baba – shah Mansur áýlıe kesenesiniń janynda jurt búginde Dáýitbek kesenesi dep ataıtyn tarıhı eskertkish ornalasqan. Kúıdirilgen kirpishten jasalǵan bul tórtburysh pishimdi keseneniń tóbesi kúmbezdelgen. Kesene ishi ortada aq tústi qos qabatty tiktórtburysh pishimdi mazar tasy bar. Eki qabattyń árqaısysynda da, tórt jaq buryshynda da arabsha sózder jazylǵan bul eskertkishti kezinde belgili shyǵystanýshy, akademık V.V.Bartold oqyp, orysshaǵa aýdarǵan. Osydan birneshe jyl buryn Halyqaralyq Túrki akademııasynyń ǵylymı qyzmet­ker­leri, professor Ǵ.Babaerov pen shyǵys­ta­nýshy-ǵalym A.Kýbatın osy kesenege arnaıy baryp, qabir jazýyn qaıta oqý arqyly V.V.Bartoldtyń oqýy men aýdarmasynyń tolyq emes ekenin anyqtaǵan edi.

Atalǵan kesenedegi jazýdy bizdiń ǵalymdarymyz túpnusqadan bylaı dep oqyp, aýdardy: «Bul baý bıleýshi, tekti qolbasshy, ǵalym, ádil, jomart, qy­lysh ári qalam ıesi, jomarttyq pen tektilik qaınarkózi, aqıqatty dańq­ta­ǵan, adamdarǵa járdem etken, ǵalym­dardyń qarnyn toıdyrǵan, álsiz­derge kúsh bergen, aqıqat pen din­niń dańqyn shyǵarýshy, ıslam men musylmandardyń qorǵany, qaǵandardyń tańdaýlysy, álemder rabbysynyń súıiktisi, erlik pen baqyttyń toǵysqan jeri, jomarttyq pen tektilik bastaýy, táńiri ámirlerine baǵynǵan, táńirine arqa súıegen, zamanynyń shoq juldyzy, jomarttyq pen qaıyrymdylyq otany, asyl ári jaqsy qasıetterdiń ıesi Qutlyǵ-Tonga Ulyǵ-Bilge Ilıkhan Dadbek Isfehsalar b. Ilııas ... Uǵyl bek ásh-Sháhıd Dadbek át-Tarazıdiki. «Bilińder! Rasynda Allanyń dostaryna qaýip-qater joq, ári olar qaıǵyrmaıdy» (Quran Kárim, 10:62). Ol 660 jyly jumadúl ýlá jumasynyń keshinde (1262 jyl, 31 naý­ryz) qaıtys boldy».

Demek, kesene 1262 jyly sháıit bolǵan Qutlyǵ-Tonga Ulyǵ-Bilge Ilig (Elik?) han Dadbek Isfehsalar b. Ilııas ... Uǵyl bek ásh-Sháhıd Dadbek át-Tarazı degen kisige arnap salynǵan eken. Mundaǵy Qutlyǵ-Tonǵa Ulyǵ-Bilge – marqumnyń laýazymy, ásh-Sháhıd – rýhanı mártebesi, Tarazı – tegi, óz aty – Dadbek Isfehsalar b. Ilııas bolyp shyǵady. Bul jazýdy kezinde Bartold «Balyq-Bulǵa Ulyǵ-Bilge Iqbalhan Dáýitbek Isfehsalar b.Ilııas-Uǵylbek Shahanshah» dep oqyǵan edi. Kórip otyrǵanymyzdaı, jazýdy oqýda biraz aıyrmashylyq bar. Shamasy akademıktiń oqýdaǵy qateligine mazar tasyn túsirgen fotolardaǵy kemshilikter sebep bolsa kerek, sondyqtan eskertkishte jazylǵan marqumnyń aty, laýazymy men tegine qatysty taldaýynda jańylysqanyn kóremiz. Bul qatelik qazirge deıin jalǵa­syp, jazýdaǵy Dadbek laýazymy ja­ńy­­lys oqylǵandyqtan, eskertkish el ara­synda Dáýitbek kesenesi dep atalyp ketti.

Jazbada eki ret qaıtalanǵan Dad­bek sóziniń maǵynasy parsy-túrik ara­las laýazymǵa keledi. Mundaǵy bek – túr­kiniń sózi, onyń maǵynasy túsinikti. Al dad – parsy sózi, ol jarlyq, buıryq degenge keledi. Qazaqtaǵy «Dat! Datyń bol­sa, aıt» degen sóz osydan shyqqan. Keıingi Qoqan tusyndaǵy datqa laýazymy da osy sózge baılanysty. Sonda Dadbek – jarlyq, buıryq beretin bek degen uǵymdy bildiredi. Bul ataý Sal­juq jáne Horezmshahtar tusynda kóbi­rek kezdesedi. Bul oraıda, Qoja Ahmet Iаsaýıdiń shákirti, áıgili aqyn Ahmet Iúginekıdiń «Hıbat úl-haqaıq» (Aqı­qat syıy) men «Atabat úl-haqaıq» (Aqı­qat­tar tartýy) atty eńbegin «túrk jáne parsy elderiniń bıleýshisi Uly ámir Muhammed Dad Sıpehsalar bekke arnaýy» bizdiń pikirimizdi qýattaı túsedi. Munda aıtylǵan Dad Sıpehsalar bek negizinde Dadbek Isfehsalar túrinde jazylǵan bolýy ábden yqtımal. Osy oraıda HII ǵasyrdyń sońy men HIII ǵasyrdyń basynda ómir súrgen Ahmet Iúginekıdiń eńbegin Qarahan bıleýshisi Dad Sıpehsalar bekke arnaýy, Dáýitbek kesenesinde jerlengen adamnyń aty Dadbek Isfehsalar bolýy, Qarahan tekti «nasapnamalarda» ordasy Otyrarda ornalasqan Qarahan bıleýshileriniń birine qatysty «Muhammet hannyń laqap aty Bilge han edi, onyń uly Dadbek han» túrinde jazylǵan derekterdiń kezdesýi – Dadbek Isfahsalarǵa qatysy máseleniń basyn asha túsedi. Osylaısha, Dáýitbek kesenesindegi Dadbek Isfehsalar men Ahmet Iúginekı eńbegin arnaǵan Muhammed Dad Sıpehsalar bir kisi degen boljam paıda bolady.

Jazýdaǵy taǵy bir eskeretin jaıt, Ilig (Elik?) han degen ataýdyń Arslan Ilig Mansur han men Dáýitbek kesene­sin­de jerlengen kiside birdeı kezdesýi. Jalpy, Qarahan memleketindegi ámir­shi­ler Buǵra han jáne Ilig han bolyp ekige bólinetin. Sondyqtan Qarahan men Dáýitbek kesenelerindegi kisilerdi bir tekten taraǵan týys bıleýshiler bolǵan deýge de negiz bar.

Qarahan uly han degen maǵyna bere­di. «Afrasıabtyń urpaǵymyz» dep sanaǵan, taza túrkilik tekten taraıtyn bul áýlet ózderin uly han – qara han áýletimiz dep eseptegen. Sondyqtan halyq arasynda aıtylatyn Qarahan ata jalpy áýlettiń ortaq ataýy bolyp sanalady.

Qarahan babanyń beıitine jaqyn, Talas ózeniniń ańǵaryna ornalasqan Tekturmas áýlıeniń mazary da – kóneden jetken jádigerlerdiń biri. Tekturmas áýlıe týraly jáne onyń mazarynyń jergilikti halyq tarapynan erekshe qurmetke ıe ekeni jóninde kezinde general-maıor Chernıaev óz jazbalarynda baıan etken. Keıbir derek kózderi Tekturmas áýlıeniń Qarahan áýletine kúıeý bolǵany jaıynda syr shertedi. Bul da aýyzsha aıtylyp, halyq jadynda saqtalyp qalǵan shejire-áńgimelerdiń biri bolsa kerek. Desek te, bizdiń oıymyzsha, Tekturmas áýlıeniń rasynda Qarahan áýleti tusynda ómir súrýi jáne qýatty otbasynan shyǵýy ábden múmkin. О́ıtkeni qazirgi mazar ornalasqan jer – Talas ózeniniń ańǵaryna jáne aımaqtyń eń kórikti jerleriniń birine ornalasqan. Bir kezderi bul jerde áýlıeniń qylýeti, ıaǵnı jurttan jyraq jalǵyz qalyp, Alla taǵalaǵa minájat jasaıtyn, qulshylyq etetin mekeni bolýy yqtımal. Al kesene sonyń ústine salynǵan bolýy múmkin. Bul jerde bizdiń aıtpaǵymyz – ózen jaǵasynda, tabıǵat aıasynda, tómendegi jazyq alaqanyńdaǵydaı kórinetin bıikte qylýet salyp, alańsyz qulshylyq jasaý, Jaratqanǵa jalbaryný – elde sopylyq dástúrdiń órken jaıyp turǵan jáne kisiniń de jaǵdaıy jetip turǵan kezde júzege asýy múmkin. О́ıtkeni qalanyń irgesinen jáne eń kórikti jerinen oryn alý – ár kezde árkimniń qolynan kele bermesi anyq. Ol úshin ámirshiniń qalaýlysy nemese halyqtyń qurmetine erekshe bólengen jan bolýy kerek shyǵar, sirá. Tekturmas áýlıeniń shyn aty belgisiz, halyq qoıǵan laqap aty Tekturmysh áýlıe bolsa kerek. Tekturmysh tek, jalǵyz, elden jyraq turǵan degen maǵyna beredi. Bizdińshe, jalǵyz ózi elden jyraq ketken taqýany el Tekturmysh áýlıe dep atap, ol ýaqyt óte kele dybystyq ózgeriske ushy­rap Tekturmas atala bastaǵan.

Osy oraıda oıǵa Júsip Balasaǵunıdiń «Qutadǵý bilik» atty kitaby oralady. Shy­ǵarmasyna arqaý etip qutty bilim men kemel adamdyq ustanymdy jyrlaǵan bala­saǵundyq babamyzdyń «Odǵurmysh» degen keıipkeri bar. Elden, shahardan jyraq ketken dárýish retinde berilip, qanaǵat pen oıatýshy beınesin somdaıtyn Odǵurmysh negizinde ýázirdiń inisi, ıaǵnı tekti, bilikti otbasynyń múshesi. Shyǵarma barysynda dárýish, eldi uıqydan oıatýshy Odǵurmyshtyń ádil patsha beınesindegi Kúntýdymen, qut, baqyt beınesindegi ýázir Aıtoldymen jáne aqyl, parasat beınesindegi ýázirdiń balasy О́gdilmishpen áńgimeleri baıandalady. Osy áńgimeleri barysynda Odǵurmysh óziniń elden ketý jáne baılyq pen bılikten bas tartý sebebin túsindire otyryp, el basyndaǵy ıgi jaqsy­larǵa nasıhat aıtady. Osylaısha, baýyr­laryna toqkózdi, qanaǵatshyl bolý­dy ósıet etip, ósek, ótirikten, qoma­ǵaı­lyq pen ashkózdikten, maqtan men beker mal shashpaqtan saqtandyrǵan Odǵurmysh taqýa taý basynda jantási­lim etedi. Ǵapyl­dardyń júrek kózin ashyp, tirshi­lik­tiń shynaıy maǵynasyn túsin­di­rip berip ketken Odǵurmysh ómirden ozǵanda jaqyndary aza tutyp, ádiletti, qaıyrymdy patsha qaıǵyryp, halqy qara jamylady. Árıne biz bul jerde Tekturmysh pen Odǵurmysh ataýlarynyń uqsastyǵyn ǵana alǵa tartqaly otyrǵan joqpyz. Tipti, shyǵarmaǵa arqaý bolǵan tulǵalardyń shynaıy ómirde bolmaǵan, beınelik ataýlar bolýy da ábden múmkin. Degenmen, uly qaǵan shah-Mansurdy aıtpaǵan kúnde, Táńiriniń quly Qulbaq pen Tekturmysh áýlıeniń ómir joly men dárýish Odǵurmyshtyń taǵdyry arasyndaǵy uqsastyq arnaıy zertteýge turarlyq taqyryp. Bul rette Qash­qar­ly Mahmutpen tustas ómir súrip, shyǵarmalaryn bir dáýirde jazǵan Júsip Balasaǵunıdiń alǵash ret sopylyq ilim­de­gi basty tulǵa – kemel adamnyń, Abaı­sha aıtqanda «tolyq adamnyń» obra­zyn ja­saýynyń ózi biraz jaıttan habar ber­gen­deı.

Ádiletti patsha Harýn Rashıd nemese taǵyn tárk etken taqýa Ibrahım bın Adham sııaqty áýlıe týraly ártúrli ańyz-áńgimeler musylman halyqtardyń jadynda saqtalyp, urpaqtan-urpaqqa aıtylyp kele jatqany belgili. Sol sııaqty áýeli halyqtyń qamyn jep, qan maıdanda shaıqasqan, eline ádil patsha bolǵan, keıin taqýa bolyp ómirden ótken Qarahan baba men onyń jary Aısha bıbi týraly ańyz-ápsanalar da ǵasyrdan-ǵasyrǵa jetip, úzilmeı keledi. Ańyzdyń aıǵaǵy, Qarahan memleketi tusynan qalǵan asqaq sáýlet týyndysy Aısha bıbi kesenesi – áıelge arnalǵan álemdegi alǵashqy eskertkishtiń biri. Keıinirek osy kesene úlgisimen Babyrdyń urpaǵy Jahanshah áıgili Táj-Mahaldy saldyr­ǵan.

Zaman zymyrap óte beredi. Dáýirdiń dońǵalaǵy dıirmen tasyndaı aınala túsedi. Al Áýlıe atanyń, Qarahan baba men Aısha bıbiniń, Dadbek pen Tek­tur­mas áýlıeniń eskertkishteri alystan mun­artyp, Balasaǵunı men Iúginekıdiń shy­ǵarmalary kún ótken saıyn jańa­ra beredi. Júz jasaǵan Jambyl baba­myz­dyń «Atyńnan aınalaıyn, Áýlıe ata» dep jyrǵa qosyp, taǵzym etkeni sodan bolar, sirá...

 

Sońǵy jańalyqtar

Kúlki kerýeni № 21

Rýhanııat • Keshe

Shaǵaman batyr

Tarıh • Keshe

361 lıft aýystyrylady

Aımaqtar • Keshe

О́ńirdegi ónegeli is

Qoǵam • Keshe

Iri eseppen basym tústi

Sport • Keshe

«Sýnamıdi» sulatyp saldy

Kásipqoı boks • Keshe

Astyń dámin keltirgen

Aımaqtar • Keshe

Saıraıdy bulbul...

Rýhanııat • Keshe

Izi aıqyn, isi myǵym

Qoǵam • Keshe

Qarapaıymdylyq hanǵa da jarasady

Rýhanııat • Keshe

Jekpe-jekte jerlestermiz des bermedi

Sport • 08 Jeltoqsan, 2019

Kiris kózi emes, ýaqytsha qarjylaı kómek

Qoǵam • 08 Jeltoqsan, 2019

Baǵa QR kodtar arqyly beriledi

Aımaqtar • 08 Jeltoqsan, 2019

Kardıoortalyq ujymy biriktirýge nege qarsy?..

Aımaqtar • 08 Jeltoqsan, 2019

«Jeltoqsanshy» jetkinshek eske alyndy

Rýhanııat • 08 Jeltoqsan, 2019

Uqsas jańalyqtar