Altyn Orda memleketiniń sońǵy kezeńi aýyr bulǵaqqa tap bolyp, alyp ımperııa áleýmettik-saıası iri kúızeliske ushyraǵany belgili. Jarty álemdi ýysynda ustap, Ertisten Dýnaıǵa, Syrdan Sibirge deıingi Uly dalany en jaılaǵan Ulyq ulys urpaqtarynyń basynan baǵy, astynan taǵy shaıqalǵan alasapyran zaman týǵan. Qazaq eskiliginde bul kezeńdi «Nar moıyny Berdibekte kesildi» dep túıindegen. Álbette, bul áýezeniń shyndyǵy tarıhı derekter arqyly da naqtyly dáleldenip otyr. Baqtalastyqtan bastalyp, aqyry taqtalastyqqa ulasqan Berdibekten Mamaıǵa deıingi (1360-1380) jıyrma jyl ishinde ordada on tórt han tóńkeriledi.
Qolbasy Mamaıdyń 1380 jyly áıgili Kýlıkovo shaıqasynda Dmıtrıı Donskoı tarapynan jeńilýi jahandyq tarıhtyń tarazy basyn ózgeshe aýdarǵan, álemniń geosaıası júıesin basqasha arnaǵa burǵan Alash balasy úshin alapat oqıǵa bolady. Altyn Ordanyń qulaýymen birge onyń shyǵys tarapynda Ámir Temir bılik etken jańa derjava boı túzeı bastaıdy. Dál osyndaı aýyr kezeńde ulys bıligine halqy «El qamyn jegen Edige», «Edigeniń maıly jurty», «Jalǵyzǵa taıaq, jaıaýǵa at bolǵan Edige» dep ardaqtaǵan kórnekti memleket qaıratkeri, áskerı iri qolbasshy Edige keledi. Aqmańǵyt rýynan shyqqan Edige bı saıasat sahnasyna jaı kelmeı, aqsúıek kókjal Toqtamys hanmen teketiresip, sol kezeńde Orta Azııada jaraly jolbarysqa aınalǵan Ámir Temirmen ymyralasyp, tar zamanda taq-aýdaryspaq oınap keledi.
Bul máseleniń ekonomıkalyq-saıası kúrdeli syry bar ekeni týraly qazaqtyń belgili memleket qaıratkeri Názir Tórequlov qaraqalpaq arasynan jınalǵan «Edige» dastanyn alǵash ret 1936 jyly Máskeýde jarııalaǵanda jazǵan alǵysózinde bylaı dep toqtalady: «HIV ǵasyrda saýda joldary ózgerip, dúnııanyń aýdarylyp-tóńkerilip jatqan kezi edi. Ámir Temir Úndistan, Iran, Kavkaz, Anadoly jurttaryn qolǵa alyp, kúnshyǵys pen kúnbatys elderiniń saýdasyn bir-birine baılady. Biraq kúnshyǵys pen kúnbatys arasynda Edil boıynda Ámir Temirge moıynsynbaıtyn Toqtamys han bar edi. Bul bógetti joıý kerek boldy. Bul maqsatqa jetý úshin eki jol bar edi: Toqtamys óz erkimen moıynsynsa jaraıdy, óıtpese Temir ony kúshpenen baǵyndyrý sharasyn oılar boldy. Dáshti qypshaq saltanatynyń hany Toqtamys han men Orta Azııa hany Ámir Temir arasynda bolǵan soǵystyń asyl sebebi osy bolsa kerek dep shamalaımyn. «Edige» dastanynda Toqtamysqa qarsy bolǵan «partııa» hannyń saıasatyn jamandaǵanda «Saýda azaıyp, jurt kedeılenip bara jatyr» degen mánde sózder bar. Bul sózder ánsheıin aıtylǵan sóz emes. Bunyń menen joǵaryda baıandalǵandaı sol ǵasyrdyń jalpy ekonomıka, jalpy saıasat aǵymdaryna Edige máselesiniń baılaýly ekenine bir dálel dep bilmekshimin».
Osylaısha Eýrazııa qurlyǵy aıaǵyna tarlyq etip, bir-birimen tiresken túrik jurtynyń úsh daraboz syrttanynyń taǵdyr joly ártúrli kezeńde qasıetti Ulytaýda keıde naızanyń ushymen, keıde dám-tuzdyń kúshimen túıisip-qıylysyp otyrady. Ámir Temir Qytaıǵa joryqqa attanar aldynda Toqtamysqa uly joryqtan keıin ordanyń taǵyna ony ıe etýge ýáde beredi, áıtkenmen amanatyn oryndaı almaı syrttandardyń talaıǵy syryna kýá Syǵanaq aımaǵynda, Otyrar shárinde 1405 jyly kenetten kóz jumady. Toqtamys han Edigeniń kúıeý balasy Shádibektiń qosyny tarapynan Aqmola dalasynda, Esil ózeni saǵasynda qolǵa túsip, 1406 jyly ómirden ozady. Edige bı 1419 jyly Toqtamystyń balasy Qadyrberdi sultan tarapynan Saraıshyq tóńireginde mert bolady, aqyry tiride syıyspaǵan Toqtamyspen birge Ulytaýda máńgilikke jer besikke bólenedi. Seksenge taqaǵan jasynda Edige qaza tapqanda Altyn Orda memleketiniń saıası ǵumyry sarqylyp, Ulyq ulys ydyrap bitedi. Endi onyń ornyna Qazan, Qyrym, Astrahan sekildi usaq handyqtar paıda bola bastaıdy. Tutas bir dáýir aýnap, gúrs etip qulaǵan qart báıterektiń sýalmaǵan tamyrynan nár alǵan jas shilikter óne bastaıdy. Árıne, sonyń tamyrly da ǵumyrly, kógendi bir óskini – qara shańyraq Qazaq ordasynyń bolashaq kelbeti edi.
Shejireli qazaq elinde saqtalǵan «Edige batyr» epopeıasy – halyq poezııasynyń jaýharyna aınalǵan asyl mura. Ol týraly akademık Álkeı Marǵulan: «Dúnıejúzilik batyrlar jyrlaryndaǵy eń tamasha keıipkerdiń biri – HIV ǵasyrdyń ekinshi jartysynan HV ǵasyrdyń basyna deıin ómir súrgen danyshpan Edige. Ol ejelden beri erkindikti súıgen, batyr bolyp kelgen, jaýynan taısap qoryqpaǵan qazaq halqynyń qaharmandyq sıpatyn boıyna jınaǵan marǵasqa tulǵa boldy», dep baǵa bergen bolatyn.
«Edige batyr» epopeıasy Altyn Ordanyń alyp rýhynyń synyǵyndaı Altaıdan Anadolyǵa, Qyrym boıynan qıyr soltústikte Sibirge deıingi baıtaq ólkeni mekendegen baýyrlas halyqtardyń barshasyna taralady. Onyń qazaq, qaraqalpaq, noǵaı, tatar, bashqurt, ózbek, qyrym tatary, altaı, teleýit halyqtaryna deıin taralǵan otyzdan astam nusqasy tabylyp otyr. Eń alǵashqy nusqany jazýshy G.I.Spaskıı 1820 jyly qazaq arasynan jazyp alyp jarııalasa, sońǵy nusqalardyń birin túrik ǵalymy Saadet Chagataı 1957 jyly Ankara qalasynda Qyrymnan kelgen aqsaqaldyń aýzynan jazyp alyp, kitap etip bastyrady. Naýshadaı Shoqannyń ákesi Shyńǵyspen birge 1841-1842 jyldary jazyp alǵan nusqany ǵylymda «Sh.Ýálıhanovtyń klassıkalyq nusqasy» dep atap, bul teńdessiz murany zertteýshiler Altyn Ordanyń saıası ómiriniń aqyrǵy kezeńindegi shym-shytyryq oqıǵanyń kórkemdik shejiresi retinde baǵalaıdy. Rasynda jyrdaǵy keıipkerlerdiń áreketi men tarıhı jylnamalardaǵy derekter birin-biri tolyqtyryp, sabaqtastyq quraıdy.
Bul týraly birtýar ǵalym Beısenbaı Kenjebaev: «Edige batyr» jyrynyń bir tamasha jeri – onda tarıh, tarıhı oqıǵa, tarıhı adamdar attary ári kóp ushyraıdy, ári azdy-kópti durys saqtalǵan. Tarıh, tarıhı oqıǵa, tarıhı adamdar attary qazaq halqy batyrlarynyń basqa eshqaısysynda da «Edige batyr» jyryndaı kóp, durys kórsetilmegen deýge bolady. О́ıtkeni «Edige batyr» jyryndaǵy Edige, Toqtamys, Sátemir, Nuráli, Qadyrberdi, taǵy basqa adamdar bolsyn, osylardyń arasyndaǵy qarym-qatynas, áńgime, soǵys, aýdaryspaq bolsyn, bári de shyn bolǵan, tarıhı adamdar, tarıhı oqıǵalar», dep túıindeıdi.
Jalpy, eposta kezdesetin keıipkerler sanaýly. Olar: Edige, Toqtamys, Sátemir (Shah Temir – Ámir Temir), Sypyra jyraý, Keńestiń uly Keńjanbaı, Edigeniń dosy – Ańǵysyn (Tyńǵysyn), Qabantyn alyp, Nuralyn, Qadyrberdi. Barsha baýyrlas halyqtardaǵy nusqada epostaǵy oqıǵalardyń asyl arqaýy men sıýjettik túzilis arnasy, keıipkerlerdiń taǵdyry, jyrdaǵy obrazdardyń somdalý úlgisi, qaharmandardyń monologtary men jyr túıdekteri ortaq sıpat tanytady, eleýli aıyrmashylyq joqqa tán dep qorytyndy jasaýǵa ábden bolady.
Epostyń eń bir kórkem, shyraıly da shuraıly, kólemdi de kóne aıshyqtary asa mol ajarly nusqasy qazaq halqynda saqtalǵanyn zertteýshiler tańdanyp jazady. Jyrdyń túrki halyqtaryna túgel taralǵan nusqalaryn ózara salystyryp zerttegen aqyn Sáken Seıfýllın «Edige batyr» áńgimesi túrik-mońǵol rýlarynyń kóbinde bar. Biraq qazaq bolǵan rýlardyń jyr qylyp kelgen «Edige batyr» jyrynan báriniki qysqa, sholaq, tipti keıbireýleriniń jóndi jyrlary da joq» degen qorytyndy jasaıdy.
Aqynnyń sóziniń shyndyǵyna basqa halyqtarda búginderi belgili bolǵan nusqalardy salystyrǵanda taǵy da kóz jetedi. Bir sózben aıtqanda, «Edige batyr» jyrynyń túpki sıýjeti, alǵashqy altyn arqaýy qazaq dalasynda ómir súrgen kóne jyraýdyń kókireginen týyp basqa aımaqtarǵa taralǵanyn baıqaýǵa bolady.
Qaraqalpaq halqynda taralǵan kólemdi nusqany jyrlaýshy Erpolat jyraýdyń aıtqan pikiri bul sózimizdiń tipti negizsiz emestigin kórsetedi. Baýyrlas halyqtar arasyndaǵy jyrshylyq dástúrdiń berik sabaqtastyǵyn, aýyzsha shejireniń tarıhı derektermen úılesip ketetindigin, halyq jadynyń jańylmaıtyn alǵyrlyǵyn Erpolat jyraýdyń sózi tanytyp turǵandaı.
Erpolat jyraý jyrdy jazyp alýshy folklortanýshy Qally Aıymbetovke bylaı deıdi: «Shejireshilerden estýim boıynsha, Edigeniń dáýren súrgen ýaǵyna bıyl 1934 jyly 558 jyl boldy. Osy bizdiń jurtymyz Sátemirdiń jurty eseptelinedi. Edil-Jaıyqtan kóship kelgen. Nuradınniń balasy Musa, Musanyń balasy Oraq pen Mamaı. Mamaı ulsyz. Oraqtan eki bala bar: Qarasaı men Qazı. Edigeniń tuqymyn Qarasaı-Qazı dep qazaq jyrshylary jyrlaıdy».
«Edige» jyrynyń qaharmandyq dástúrli epostan tabıǵaty bólek, kerisinshe tarıhı jyrmen ózektes ekenin keıingi kezdegi zertteýshiler anyqtaı tústi. О́ıtkeni bul jyrda syrtqy jaý joq, bir eldiń ishindegi eki myqtynyń birin-biri múıizdep súzip, alyp eldi búldirgen dúrbeleńi kórinis tabady. Álbette, bul – Altyn Orda memleketiniń aqyrynda bolǵan el bıleýshi elıtanyń birligine syzat túsken apatty daǵdarystyń kórinisi. Jyr tarıhı oqıǵamen úndes bolǵandyqtan, onda syrtqy jaý joq, tek Otan ishindegi eki baýyrdyń birin-biri tistelep shaınasqany áńgime bolatyndyqtan basqa epostardaǵydaı keıipkerler quramy jaǵymdy nemese jaǵymsyz bolyp jiktelmeıdi. Epos basynda Edigeni bala bı retinde somdap, ony Baba túkti Shashty Ázız ben periniń qyzynan týǵan jaratylysy erek danyshpan beınesinde sýretteıdi. Áıtkenmen onyń el ıesi Toqtamyspen jaýlasyp, óz Otanynan bezinip bóten elge, Sátemir (Ámir Temir) patshaǵa qashqysy kelgenin jyrlaýshy aqtamaıdy, kerisinshe aıyptaıdy. Osylaısha týmysy bólek, jurttan asqan dana, ot tildi, oraq aýyzdy sheshen bı dep madaqtalǵan Edigeniń elden qashý nıeti bilingende aıaýsyz synalyp, epos patrıotızmdi tý etip kóterip, el birligi men memleketshil sanany túbegeıli qýattaıdy.
Álbette, Edigeniń óz elinen qashý oqıǵasy 1391-1394 jyldary oryn alady, bul týraly Batys Eýropadan kelip Toqtamys pen Temir ordasynda bolǵan tyńshy Klavıho: «Edige atty qolbasy Toqtamysqa jaýlasyp, ordada búlik shyǵaryp, bılikti tartyp alǵysy keldi. Bul týraly bilgen Toqtamys ony ustap óltirgisi kelgenimen ol qashyp ketti», degen málimetti jazady.
Bul shıelenisti oqıǵa eposta shıyrshyq atqan dramalyq tartyspen beınelenedi. Rasynda jurt arasyna jik túsip, taq shaıqalyp, memlekettiń tutastyǵyna qaýip tónip, Shyńǵys tuqymy aqsúıek Toqtamystyń taǵyna «qaradan» shyqqan tulǵanyń dástúrli Uly jasaq zańyn óreskel buzyp talas qylýy – Altyn Ordanyń saıası elıtasyn daǵdarysqa túsirip, Otannyń taǵdyryn tyǵyryqqa tiregen, sheshimi qıyn, el ıelerin jolaıyryq baǵytty tańdaýǵa táýekel etýge májbúrlegen tosyn oqıǵa bolǵany anyq.
Buryn-sońdy tarıhta bolmaǵan bul tótenshe jaǵdaıdan týra jol taba almaı eldiń ıgi jaqsylary qınalady. Epos bul kúrmeýdi sheshýdi, ıaǵnı Altyn Orda jurty tap bolǵan taǵdyrsheshti túıindi tarqatýdy «júz seksen bes jasaǵan, qazdyń etin asaǵan, aýzynda otyz tisi bosaǵan, jaǵyn sháıi jibekpen tarttyrǵan, saltanatyn úlde-búldemen arttyrǵan» qart baba Sypyra jyraý Surǵyltaıulyna tapsyrady. Jyraý bylaı dep tolǵaıdy:
– Men qartyńmyn, qartyńmyn,
Ne kórmegen qartyńmyn!
On eki tutam oq tartqan
Onan sońǵy er Shyńǵys,
Ony da kórgen qartyńmyn.
Uly babań Dombaýyl,
Sony kórgen qartyńmyn.
Jas ta bolsa Toǵym han,
Men seni kórgen qartyńmyn!
Osylaısha Sypyra jyraý talaı dáýirdegi handardy kórgen, dúıim zamandarmen qurdas mıftik abyz qarııa beınesinde kórinedi. Ádette túrki jurty men ony bıleýshi handar el taǵdyry aýmaly-tókpeli bolyp synǵa túsip, buldyr kezeńge tap bolǵanda abyz jyraýdan aqyl surap, bolashaǵyn boljatyp, muratyn ońdatyp kelgen. Altyn Ordadaı alyp memlekettiń taǵdyryna qatysty jyraý aýyr úkim, qatal sheshim qabyldaıdy. О́zgeshe sóılep máımóńkeleýge, bolashaq urpaqtyń aldynda jaýapkershilikten jaltarýǵa ar-ujdany jibermeıdi. Altyn taqtyń myzǵymaı baıandy bolýyn tilegen Sypyra jyraý eldi sendeltip, jurtty teńseltken aýyr saýaldyń jaýabyn eki-aq aýyz sózben qaıtarady. Toqtamysqa qarata aıtqan uly jyraýdyń baılaýy mynaý boldy: «Edigeni aldap-sýlap qasyńa al, qasyńa al da basyn al!»
Tereń astarly mátelge aınalǵan bul sóz eldiń esinde talaı ańyz ben jyrǵa, nebir oqıǵalarǵa tamyzyq bolyp jańǵyryp keledi. Osy arqyly jyr Otanǵa opasyzdyq, elge iritki búlik salýdy qatań aıyptap, memlekettiń irgesi berik bolýdy, oǵan urpaqtar árdaıym adal bolýdy dáripteıdi. Jyraý hannyń myzǵymas taǵynan, memlekettiń irgesiniń bútindiginen artyq eshteńe joqtyǵyn, tipti Altyn Ordanyń áskeriniń sol qanatyn bılegen, ardaqty Edige bıdiń de áz jany odan artyq emes ekenin jarııa etedi. Sonymen birge jyr Edigeniń bóten eldiń patshasy Sátemirmen aýyz jalasyp ordaǵa ásker ákelgen sátinen bastap degdar han Toqtamysty jaqtap, kerisinshe bas keıipker Edigeniń minin ashyp jyrlaıdy. Toqtamys han ordasyna on úsh jyldan keıin oralatynyn aıtyp, halqymen qoshtasady.
Toqtamys hannyń el-jerimen qoshtasýy qazaq jyraýlar poezııasynyń injý-marjanyna ózgeshe órnek qaldyryp, arnaly úlgi bolǵan lırıkalyq tolǵanystan týǵan nárli shýmaqtardan turady. Jyrdyń basynda madaqtalǵan Edigeniń ordaǵa jat jurttan ásker engizgen soń pendeshilik syry ashyla túsedi. Aqyry ol týǵan uly Nuralynnyń qaharynan kózi shyǵyp, qoly synǵan soqyr shalǵa aınalady. Toqtamys ólgenimen, onyń uly Qadyrberdi sultan qaıta kelip ataly-balaly soqyr Edige men onyń uly Nuralyndy sózben qorlap, keýdesine qarǵyp minedi. Osy qorlyqqa shydamaǵan ataly-balaly ekeýi namystan qusalanyp jarylyp óledi. Tarıhı derekterde Qadyrberdiniń Edigeni mert etken oqıǵasy 1419 jyly bolǵan dep topshylanady.
Álbette, epos tikeleı tarıhı oqıǵany aıǵaqtaıtyn túbirtek kóshirme emes. Ol – tarıhqa bergen halyqtyń baǵasy, iri oqıǵanyń kórkemdikpen tutastanǵan jıyntyq shejiresi. Máselen, jyrda Toqtamystyń, Edigeniń Máskeýge jasaǵan joryǵy, Sátemirdiń (Ámir Temirdiń) Turannyń dańqty ámiri bolǵan saltanaty týraly eshqandaı sýretteý kezdespeıdi. Jyrda Edige negizinen jaý túsirgen batyr emes, tek qana dana bı beınesinde somdalady.
Tarıhı epos Temir men Edigeniń 1395 jyly Toqtamysty oısyrata jeńip, Saraı qalasyn kúıretkeni, Edigeniń 1399 jyly Vorskla ózeni boıynda uly knıaz Vıtovt basqarǵan Lıtva-Polsha áskerin talqandap jeńgeni, Kıevti órtep, 3000 rýbl salyq alǵany, 1403 jyly Máskeýge joryq jasaǵany, 1406 jyly Ámir Temir dúnıeden ótken soń bir jyl ishinde Horezmdi qaıtaryp alǵany týraly eshqandaı málimet bermeıdi. Árıne, bul kórkem epostyń muratyna da, shartyna da jatpaıdy.
Edigeniń qaıratkerlik qyry týraly V.M.Jırmýnskıı bylaı dep baǵa beredi: «Ol hannyń ózimen kúrese júrip feodal sultandardyń turaqty qarsylyǵyna tap bolǵanymen, Mamaıdyń qoly jetpegen bıikti baǵyndyra aldy. Altyn Ordanyń saıası tutastyǵyn qalpyna keltirip, Vıtovtty kúırete jeńý arqyly bıligin bekite tústi, Horezmdi ózine qaratyp, Máskeýge joryq jasaý aqyly onyń áskerı jáne halyqaralyq mártebesi arta tústi».
Halyqtyń júreginen týǵan ǵajaıyp «Edige» eposyna 1944 jyly kenetten stalındik-totalıtarlyq júıeniń qara bulty úıiriledi. Jyrda Edigeniń bóten halyqtardy, sonyń ishinde Máskeýdi shapqany týraly bir aýyz sóz aıtylmasa da qyraǵy kommýnıster tarıhı Altyn Orda bıleýshileri Toqtamys pen Edigeniń Máskeýge jasaǵan joryǵyn alǵa tartyp, halyq murasyna tosqaýyl jasap, jarııalaýǵa tyıym saldyryp, ony jaryqqa shyǵarǵan ǵalymdardy qatań jazalady. Qaraqalpaqstanda jyraý Erpolat Ramberdıulyn 1938 jyly túrmege qamap, qarııany 76 jasynda azaptap óltirgeni «Edige» eposynyń joly asa shyrǵalań bolǵanyn kórsetedi. SOKP Ortalyq Komıtetiniń Tatar halqynyń «Idegáı» eposyn «handyq-feodaldyq muranyń» qara tizimine qosqan daýyldy qaýlysyna Qazaqstan KP OK ún qosyp, 1947 jyly «Qazaq SSR Ǵylym akademııasynyń Til jáne ádebıet ınstıtýtynyń saıası óreskel qatelikteri» týraly qaýly qabyldaıdy. Osy qujattar arqyly qazaq rýhanııatynyń ejelgi jaýharlary men elimizdiń ótken tarıhyndaǵy dańqty qaharmandaryna tolyǵymen qara kúıe jaǵylyp, sonyń ishinde «Edige» eposy qara túnekke batyrylady. Arada elý jyldan soń Qazaqstanda «Edige» eposy 1989 jyly ǵana «Juldyz» jýrnalynda jarııalanyp, táýelsizdiktiń jarshysyndaı eline oralady.
Búgingi urpaq úshin azattyqtyń arqasynda oralǵan ata muralarymyzdy kóziniń qarashyǵyndaı aıalap, zeıinine toqyp, álemge áıgili Edigedeı iri qaıratker tulǵamyzdy óz dárejesinde ulyqtaý paryz, ári qaryz.
Bıyl túrki halyqtarynyń erligi men eldiginiń tamasha kórinisi bolǵan «Edige» eposyna 600 jyl tolyp otyr. Álbette, zertteýshiler Edige týraly jyr-ańyzdar, túrli daqpyrt-ápsanalar onyń kózi tirisinde elge keń tarala bastaǵanyn aıtady. Akademık Álkeı Marǵulan 1940 jyly «Edige» eposyna 560 jyl bolǵandyǵy týraly málimet keltiredi, shamasy ǵalym epos áıgili qolbasynyń qyryq jasqa tolyp, ataǵy qaýlap turǵan tusynda paıda bolǵandyǵyn joramaldap, eldiń esine salýdy jón kórgen syndy. Álbette qandaı bir epostyń týǵan merzimin tap basyp anyqtaý kúrdeli másele, óıtkeni epıkalyq súıekti týyndynyń sıýjettik jelisi qalyptasyp, odan keıin jyraýlardyń qulaǵyna shalynyp, tolysyp-pisip, jınaqtalyp-toptalýy bir jylda nemese bir kúnde bola qalatyn sharýa emes, uzaq jyldar men zamandardy qamtıtyn kúrdeli qubylys. Alaıda, irgeli ǵalymdar epostyń týýyna «Joqtaý» jyrynyń baspaldaq bolatynyn, onyń bir dáleli áıgili – Kúltegindi jyrlaǵan Iolyq Tegin jyraýdyń tolǵaýy ekendigin alǵa tartady. Olaı bolsa, bıyl túrkiniń uly memleket qaıratkeri, áıgili áskerı qolbasy, Edige bıdiń qaıtys bolǵanyna, sonymen birge ol týraly «Edige» eposynyń týyp qalyptasqanyna 600 jyl toldy dep esepteýge negiz bar.
Demek, Altyn Ordanyń 750 jyldyǵy qarsańynda alyp ımperııanyń sol qanatynyń qolbasshysy bolǵan, Ulyq Ulystyń bıligin 20 jyldaı ýysynda ustaǵan «el qamyn jegen Edige» atanǵan uly tulǵanyń murasyn zerdeleý – tamyrlas túrki jurtynyń rýhanı murasyn túgendeıtin, urpaqty eldik sanaǵa bastaıtyn ulaǵatty da taǵylymdy is bolmaq dep paıymdaımyz.
