Rýhanııat • 19 Qarasha, 2019

Er Edige jáne eldik múdde

352 retkórsetildi

Bıyl Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń tapsyrmasy boıynsha Ulyq Ulys – Altyn Ordanyń 750 jyldyǵy jer-jerde atalyp, taǵylymdy sharalar ótýde. Sonymen qatar Eýrazııa keńistigindegi osy alyp memlekettiń irgesi sógilgenine de 600 jyl bolypty. Munyń bir aıǵaǵy – áıgili Edige dastany.

Altyn Orda memleketiniń sońǵy kezeńi aýyr bulǵaqqa tap bolyp, alyp ım­perııa áleýmettik-saıası iri kúızeliske ushy­raǵany belgili. Jarty álemdi ýysynda ustap, Ertisten Dýnaıǵa, Syrdan Sibirge deıingi Uly dalany en jaılaǵan Ulyq ulys urpaqtarynyń basynan baǵy, astynan taǵy shaıqalǵan alasapyran zaman týǵan. Qazaq eskiliginde bul kezeńdi «Nar moıyny Berdibekte kesil­di» dep túıindegen. Álbette, bul áýeze­niń shyndyǵy tarıhı derekter arqy­ly da naqtyly dáleldenip otyr. Baqtalas­tyqtan bastalyp, aqyry taqtalastyqqa ulasqan Berdibekten Mamaıǵa deıingi (1360-1380) jıyrma jyl ishinde ordada on tórt han tóńkeriledi.

Qolbasy Mamaıdyń 1380 jyly áıgili Kýlıkovo shaıqasynda Dmıtrıı Donskoı tarapynan jeńilýi jahandyq tarıhtyń tarazy basyn ózgeshe aýdarǵan, álemniń geosaıası júıesin basqasha arnaǵa burǵan Alash balasy úshin alapat oqıǵa bolady. Altyn Ordanyń qulaýymen birge onyń shyǵys tarapynda Ámir Temir bılik etken jańa derjava boı túzeı bastaıdy. Dál osyndaı aýyr kezeńde ulys bıligine halqy «El qamyn jegen Edige», «Edigeniń maıly jurty», «Jalǵyzǵa taıaq, jaıaýǵa at bolǵan Edi­g­e» dep ardaqtaǵan kórnekti memle­ket qaıratkeri, áskerı iri qolbasshy Edi­ge keledi. Aqmańǵyt rýynan shyqqan Edi­ge bı saıasat sahnasyna jaı kelmeı, aqsúıek kókjal Toqtamys hanmen teke­tiresip, sol kezeńde Orta Azııada jara­ly jol­barysqa aınalǵan Ámir Temir­men ymyralasyp, tar zamanda taq-aýdaryspaq oınap keledi.

Bul máseleniń ekonomıkalyq-saıası kúrdeli syry bar ekeni týraly qazaq­tyń belgili memleket qaıratkeri Názir Tórequlov qaraqalpaq arasynan jınal­ǵan «Edige» dastanyn alǵash ret 1936 jyly Máskeýde jarııalaǵanda jazǵan alǵysózinde bylaı dep toqtalady: «HIV ǵasyrda saýda joldary ózgerip, dúnııa­nyń aýdarylyp-tóńkerilip jatqan kezi edi. Ámir Temir Úndistan, Iran, Kavkaz, Anadoly jurttaryn qolǵa alyp, kúnshy­ǵys pen kúnbatys elderiniń saýdasyn bir-birine baılady. Biraq kúnshyǵys pen kúnbatys arasynda Edil boıynda Ámir Temirge moıynsynbaıtyn Toq­tamys han bar edi. Bul bógetti joıý kerek boldy. Bul maqsatqa jetý úshin eki jol bar edi: Toqtamys óz erkimen moıynsynsa jaraıdy, óıtpese Temir ony kúshpenen baǵyndyrý sharasyn oılar boldy. Dáshti qypshaq saltanatynyń hany Toqtamys han men Orta Azııa hany Ámir Temir arasynda bolǵan soǵys­tyń asyl sebebi osy bolsa kerek dep sha­ma­laımyn. «Edige» dastanynda Toq­ta­mysqa qarsy bolǵan «partııa» han­nyń saıasatyn jamandaǵanda «Saýda aza­­ıyp, jurt kedeılenip bara jatyr» de­gen mánde sózder bar. Bul sózder án­she­ıin aıtylǵan sóz emes. Bunyń menen jo­­ǵary­da baıandalǵandaı sol ǵasyr­dyń jalpy ekonomıka, jalpy saıasat aǵymdaryna Edige máselesiniń baılaýly ekenine bir dálel dep bilmekshimin».

Osylaısha Eýrazııa qurlyǵy aıaǵyna tar­lyq etip, bir-birimen tiresken túrik jurty­nyń úsh daraboz syrttanynyń taǵ­dyr joly ártúrli kezeńde qasıetti Uly­taýda keıde naızanyń ushymen, keıde dám-tuzdyń kúshimen túıisip-qıylysyp otyrady. Ámir Temir Qytaıǵa joryqqa attanar aldynda Toqtamysqa uly jo­ryq­tan keıin ordanyń taǵyna ony ıe etýge ýáde beredi, áıtkenmen amana­tyn oryn­­daı almaı syrttandardyń talaı­ǵy sy­ry­na kýá Syǵanaq aımaǵynda, Oty­rar shárinde 1405 jyly kenetten kóz juma­dy. Toqtamys han Edigeniń kúıeý bala­sy Shádibektiń qosyny tarapynan Aqmola dalasynda, Esil ózeni saǵasynda qolǵa túsip, 1406 jyly ómirden ozady. Edige bı 1419 jyly Toqtamystyń ba­la­s­y Qadyrberdi sultan tarapynan Saraı­­shyq tóńireginde mert bolady, aqy­ry tiride syıyspaǵan Toqtamyspen birge Ulytaýda máńgilikke jer besikke bólenedi. Seksenge taqaǵan jasynda Edige qaza tapqanda Altyn Orda memle­keti­niń saıası ǵumyry sarqylyp, Ulyq ulys ydyrap bitedi. Endi onyń ornyna Qazan, Qyrym, Astrahan sekildi usaq han­dyq­tar paıda bola bastaıdy. Tutas bir dáýir aýnap, gúrs etip qulaǵan qart báı­te­rektiń sýalmaǵan tamyrynan nár alǵan jas shilikter óne bastaıdy. Árıne, sonyń tamyrly da ǵumyrly, kógendi bir óskini – qara shańyraq Qazaq ordasynyń bolashaq kelbeti edi.

Shejireli qazaq elinde saqtalǵan «Edige batyr» epopeıasy – halyq poezııa­synyń jaýharyna aınalǵan asyl mura. Ol týraly akademık Álkeı Marǵulan: «Dúnıejúzilik batyrlar jyrlaryndaǵy eń tamasha keıipkerdiń biri – HIV ǵasyr­dyń ekinshi jartysynan HV ǵasyr­d­yń basyna deıin ómir súrgen danyshpan Edige. Ol ejelden beri erkindikti súı­gen, batyr bolyp kelgen, jaýynan taı­sap qoryqpaǵan qazaq halqynyń qa­har­man­dyq sıpatyn boıyna jınaǵan mar­ǵas­qa tulǵa boldy», dep baǵa bergen bolatyn.

«Edige batyr» epopeıasy Altyn Orda­nyń alyp rýhynyń synyǵyndaı Altaı­dan Ana­dolyǵa, Qyrym boıynan qıyr soltús­tikte Sibirge deıingi baıtaq ólkeni meken­degen baýyrlas halyqtardyń bar­sha­syna taralady. Onyń qazaq, qara­qalpaq, noǵaı, tatar, bashqurt, ózbek, qyrym tatary, altaı, teleýit halyq­tary­na de­ıin taralǵan otyzdan astam nusqasy ta­b­y­lyp otyr. Eń alǵashqy nus­qany jazý­shy G.I.Spaskıı 1820 jyly qazaq ara­sy­nan jazyp alyp jarııa­lasa, sońǵy nus­qa­lardyń birin túrik ǵa­lymy Saadet Chaga­taı 1957 jyly An­kara qalasynda Qy­rym­nan kel­gen aq­sa­qaldyń aýzynan jazyp alyp, kitap etip bastyrady. Naý­shadaı Shoqan­nyń ákesi Shyńǵyspen birge 1841-1842 jyl­dary jazyp alǵan nusqany ǵylym­da «Sh.Ýálıhanovtyń klassı­kalyq nus­qasy» dep atap, bul teń­dessiz mura­ny zert­­teý­shiler Altyn Ordanyń saıası ómiri­­niń aqyrǵy kezeńindegi shym-shyty­ryq oqıǵanyń kórkemdik shejiresi retin­de baǵalaıdy. Rasynda jyrdaǵy keıip­ke­r­lerdiń áreketi men tarıhı jyl­nama­lar­daǵy derekter birin-biri tolyq­ty­ryp, sabaqtastyq quraıdy.

 Bul týraly birtýar ǵalym Beısenbaı Kenjebaev: «Edige batyr» jyrynyń bir tamasha jeri – onda tarıh, tarıhı oqıǵa, tarıhı adamdar attary ári kóp ushy­raıdy, ári azdy-kópti durys saqtal­ǵan. Tarıh, tarıhı oqıǵa, tarıhı adamdar attary qazaq halqy batyrlarynyń basqa eshqaısysynda da «Edige batyr» jyryndaı kóp, durys kórsetilmegen deýge bolady. О́ıtkeni «Edige batyr» jy­ryn­daǵy Edige, Toqtamys, Sátemir, Nuráli, Qadyrberdi, taǵy basqa adamdar bolsyn, osylardyń arasyndaǵy qarym-qatynas, áńgime, soǵys, aýdaryspaq bolsyn, bári de shyn bolǵan, tarıhı adamdar, tarıhı oqıǵalar», dep túıindeıdi.

Jalpy, eposta kezdesetin keıipkerler sanaýly. Olar: Edige, Toqtamys, Sátemir (Shah Temir – Ámir Temir), Sypyra jyraý, Keńestiń uly Keńjanbaı, Edigeniń dosy – Ańǵy­syn (Tyńǵysyn), Qabantyn alyp, Nura­lyn, Qadyrberdi. Barsha baýyrlas ha­lyq­tardaǵy nusqada epostaǵy oqıǵa­lar­­dyń asyl arqaýy men sıýjettik túzi­lis arnasy, keıipkerlerdiń taǵdyry, jyr­daǵy obrazdardyń somdalý úlgisi, qahar­man­dardyń monologtary men jyr túı­dekt­eri ortaq sıpat tanytady, eleýli aıyr­mashylyq joqqa tán dep qorytyn­dy jasaýǵa ábden bolady.

Epostyń eń bir kórkem, shyraıly da shuraıly, kólemdi de kóne aıshyqtary asa mol ajarly nusqasy qazaq halqynda saqtalǵanyn zertteýshiler tańdanyp jazady. Jyrdyń túrki halyqtaryna túgel taralǵan nusqalaryn ózara salystyryp zerttegen aqyn Sáken Seıfýllın «Edige batyr» áńgimesi túrik-mońǵol rýlary­nyń kóbinde bar. Biraq qazaq bol­ǵan rýlardyń jyr qylyp kelgen «Edige batyr» jyrynan báriniki qysqa, sholaq, tipti keıbireýleriniń jóndi jyrlary da joq» degen qorytyndy jasaıdy.

Aqynnyń sóziniń shyndyǵyna basqa halyqtarda búginderi belgili bolǵan nu­s­qa­lardy salystyrǵanda taǵy da kóz jete­di. Bir sózben aıtqanda, «Edige batyr» jy­ry­­nyń túpki sıýjeti, alǵashqy altyn ar­qaýy qazaq dalasynda ómir súr­gen kóne jyraýdyń kókireginen týyp basqa aı­maq­tarǵa taralǵanyn baıqaýǵa bolady.

Qaraqalpaq halqynda taralǵan kólem­di nusqany jyrlaýshy Erpolat jyraýdyń aıtqan pikiri bul sózimizdiń tipti negizsiz emestigin kórsetedi. Baýyr­las halyqtar arasyndaǵy jyrshy­lyq dástúrdiń berik sabaqtastyǵyn, aýyz­sha shejireniń tarıhı derektermen úıle­sip ketetindigin, ha­lyq jadynyń jańyl­maıtyn alǵyrly­ǵyn Erpolat jyraýdyń sózi tanytyp turǵandaı.

Erpolat jyraý jyrdy jazyp alýshy folklortanýshy Qally Aıymbetovke bylaı deıdi: «Shejireshilerden estýim boıynsha, Edigeniń dáýren súrgen ýaǵyna bıyl 1934 jyly 558 jyl boldy. Osy bizdiń jurtymyz Sátemirdiń jurty eseptelinedi. Edil-Jaıyqtan kóship kelgen. Nuradınniń balasy Musa, Musanyń balasy Oraq pen Mamaı. Mamaı ulsyz. Oraqtan eki bala bar: Qarasaı men Qazı. Edigeniń tuqymyn Qarasaı-Qazı dep qazaq jyrshylary jyrlaıdy».

«Edige» jyrynyń qaharmandyq dás­túrli epostan tabıǵaty bólek, kerisin­she tarıhı jyrmen ózektes ekenin keıingi kez­­­degi zertteýshiler anyqtaı tústi. О́ıt­­­keni bul jyrda syrtqy jaý joq, bir el­­diń ishindegi eki myqtynyń birin-biri mú­­ıiz­dep súzip, alyp eldi búldirgen dúr­­­­be­­­leńi kórinis tabady. Álbette, bul – Altyn Orda memleketiniń aqyrynda bol­­ǵan el bıleýshi elıtanyń birligine sy­­zat túsken apatty daǵdarystyń kóri­nisi. Jyr tarıhı oqıǵamen úndes bol­ǵan­­dyq­­tan, onda syrtqy jaý joq, tek Otan ishin­­degi eki baýyrdyń birin-biri tis­te­lep shaı­nasqany áńgime bola­tyn­dyq­tan bas­qa epostardaǵydaı keıip­ker­ler qu­ra­my jaǵymdy nemese jaǵymsyz bo­lyp jik­telmeıdi. Epos basynda Edi­geni bala bı retinde somdap, ony Baba túk­ti Shashty Ázız ben periniń qyzynan tý­ǵan ja­ra­tylysy erek danyshpan beı­ne­­sin­de sýret­teıdi. Áıtkenmen onyń el ıesi Toq­tamys­pen jaýlasyp, óz Ota­ny­­nan be­zinip bóten elge, Sátemir (Ámir Temir) pat­sha­ǵa qash­qysy kelgenin jyr­laý­shy aq­tamaı­dy, kerisinshe aıyptaıdy. Osy­laı­sha tý­­my­sy bólek, jurttan as­qan dana, ot til­di, oraq aýyzdy sheshen bı dep ma­daq­tal­­ǵan Edigeniń elden qashý nıeti bi­lin­gen­­de aıaýsyz synalyp, epos pat­­rıo­t­ızmdi tý etip kóterip, el birligi men mem­­leketshil sanany túbe­geıli qýattaıdy.

Álbette, Edigeniń óz elinen qashý oqıǵasy 1391-1394 jyldary oryn alady, bul týraly Batys Eýropadan kelip Toqtamys pen Temir ordasynda bolǵan tyńshy Klavıho: «Edige atty qolbasy Toq­tamysqa jaýlasyp, ordada búlik shyǵaryp, bılikti tartyp alǵysy keldi. Bul týraly bilgen Toqtamys ony ustap óltirgisi kelgenimen ol qashyp ketti», degen málimetti jazady.

Bul shıelenisti oqıǵa eposta shıyr­shyq atqan dramalyq tartyspen beıne­lenedi. Rasynda jurt arasyna jik túsip, taq shaıqalyp, memlekettiń tutas­tyǵyna qaýip tónip, Shyńǵys tuqy­my aqsúıek Toqtamystyń taǵyna «qara­dan» shyqqan tulǵanyń dástúrli Uly jasaq zańyn óres­kel buzyp talas qylýy – Altyn Orda­nyń saıası elıtasyn daǵ­da­rysqa túsi­rip, Otannyń taǵdyryn tyǵy­ryq­qa tiregen, sheshimi qıyn, el ıelerin jol­aıyryq baǵytty tańdaýǵa táýekel etýge májbúrlegen tosyn oqıǵa bolǵany anyq.

Buryn-sońdy tarıhta bolmaǵan bul tótenshe jaǵdaıdan týra jol taba almaı eldiń ıgi jaqsylary qınalady. Epos bul kúrmeýdi sheshýdi, ıaǵnı Altyn Orda jurty tap bolǵan taǵdyrsheshti túıindi tarqatýdy «júz seksen bes jasa­ǵan, qazdyń etin asaǵan, aýzynda otyz tisi bosaǵan, jaǵyn sháıi jibekpen tart­tyrǵan, saltanatyn úlde-búldemen art­tyr­ǵan» qart baba Sypyra jyraý Surǵyl­taıulyna tapsyrady. Jyraý bylaı dep tolǵaıdy:

– Men qartyńmyn, qartyńmyn,

Ne kórmegen qartyńmyn!

On eki tutam oq tartqan

Onan sońǵy er Shyńǵys,

Ony da kórgen qartyńmyn.

Uly babań Dombaýyl,

Sony kórgen qartyńmyn.

Jas ta bolsa Toǵym han,

Men seni kórgen qartyńmyn!

Osylaısha Sypyra jyraý talaı dáýirdegi handardy kórgen, dúıim zamandarmen qurdas mıftik abyz qarııa beınesinde kórinedi. Ádette túrki jurty men ony bıleýshi handar el taǵdyry aýmaly-tókpeli bolyp synǵa túsip, bul­dyr kezeńge tap bolǵanda abyz jyraý­dan aqyl surap, bolashaǵyn boljatyp, muratyn ońdatyp kelgen. Altyn Orda­daı alyp memlekettiń taǵdyryna qatys­ty jyraý aýyr úkim, qatal sheshim qabyldaıdy. О́zgeshe sóılep máımóń­keleýge, bolashaq urpaqtyń aldynda jaýapkershilikten jaltarýǵa ar-ujdany jibermeıdi. Altyn taqtyń myzǵymaı baıandy bolýyn tilegen Sypyra jyraý eldi sendeltip, jurtty teńseltken aýyr saýaldyń jaýabyn eki-aq aýyz sózben qaıtarady. Toqtamysqa qarata aıtqan uly jyraýdyń baılaýy mynaý boldy: «Edigeni aldap-sýlap qasyńa al, qasyńa al da basyn al!»

Tereń astarly mátelge aınalǵan bul sóz eldiń esinde talaı ańyz ben jyrǵa, nebir oqıǵalarǵa tamyzyq bolyp jań­ǵy­ryp keledi. Osy arqyly jyr Otanǵa opasyzdyq, elge iritki búlik salýdy qatań aıyptap, memlekettiń irgesi berik bolý­dy, oǵan urpaqtar árdaıym adal bolý­dy dáripteıdi. Jyraý hannyń myzǵy­mas taǵy­nan, memlekettiń irgesiniń bútin­di­gi­nen artyq eshteńe joqtyǵyn, tipti Altyn Ordanyń áskeriniń sol qana­tyn bı­legen, ardaqty Edige bıdiń de áz jany odan artyq emes ekenin jarııa etedi. Sony­men birge jyr Edigeniń bóten eldiń patsha­sy Sátemirmen aýyz jalasyp ordaǵa ásker ákelgen sátinen bastap degdar han Toq­ta­mysty jaqtap, kerisinshe bas keıipker Edigeniń minin ashyp jyrlaıdy. Toqtamys han ordasyna on úsh jyldan keıin oralatynyn aıtyp, halqymen qoshtasady.

Toqtamys hannyń el-jerimen qosh­tasýy qazaq jyraýlar poezııasynyń injý-mar­janyna ózgeshe órnek qaldy­ryp, arnaly úlgi bolǵan lırıkalyq tolǵanystan týǵan nárli shýmaqtardan turady. Jyrdyń basynda madaqtalǵan Edigeniń ordaǵa jat jurttan ásker engizgen soń pendeshilik syry ashyla túsedi. Aqyry ol týǵan uly Nuralynnyń qaharynan kózi shy­ǵyp, qoly synǵan soqyr shalǵa aınala­dy. Toqtamys ólgenimen, onyń uly Qadyr­berdi sultan qaıta kelip ataly-balaly soqyr Edige men onyń uly Nuralyndy sózben qorlap, keýdesine qarǵyp minedi. Osy qorlyqqa shydamaǵan ataly-balaly ekeýi namys­tan qusalanyp jarylyp óledi. Tarıhı derekterde Qadyrberdiniń Edigeni mert etken oqıǵasy 1419 jyly bolǵan dep topshylanady.

Álbette, epos tikeleı tarıhı oqıǵany aıǵaqtaıtyn túbirtek kóshirme emes. Ol – tarıhqa bergen halyqtyń baǵasy, iri oqıǵanyń kórkemdikpen tutastanǵan jıyn­tyq shejiresi. Máselen, jyrda Toq­ta­mystyń, Edigeniń Máskeýge jasaǵan jory­ǵy, Sátemirdiń (Ámir Temirdiń) Turan­nyń dańqty ámiri bolǵan saltanaty tý­ra­ly eshqandaı sýretteý kezdespeıdi. Jyr­da Edige negizinen jaý túsirgen batyr emes, tek qana dana bı beınesinde somdalady.

Tarıhı epos Temir men Edigeniń 1395 jyly Toqtamysty oısyrata jeńip, Saraı qalasyn kúıretkeni, Edigeniń 1399 jyly Vorskla ózeni boıynda uly knıaz Vıtovt basqarǵan Lıtva-Pol­sha áskerin talqandap jeńgeni, Kıevti órtep, 3000 rýbl salyq alǵany, 1403 jyly Máskeýge joryq jasaǵany, 1406 jyly Ámir Temir dúnıeden ótken soń bir jyl ishinde Horezmdi qaı­taryp alǵany týraly eshqandaı málimet bermeıdi. Árıne, bul kórkem epostyń muratyna da, shartyna da jatpaıdy.

Edigeniń qaıratkerlik qyry týraly V.M.Jırmýnskıı bylaı dep baǵa beredi: «Ol hannyń ózimen kúrese júrip feodal sultandardyń turaqty qarsylyǵyna tap bolǵanymen, Mamaıdyń qoly jetpegen bıikti baǵyndyra aldy. Altyn Ordanyń saıası tutastyǵyn qalpyna keltirip, Vı­tovtty kúırete jeńý arqyly bıligin beki­te tústi, Horezmdi ózine qaratyp, Más­­keý­ge joryq jasaý aqyly onyń áske­­rı jáne halyqaralyq mártebesi arta tústi».

Halyqtyń júreginen týǵan ǵajaıyp «Edige» eposyna 1944 jyly kenetten stalındik-totalıtarlyq júıeniń qara bulty úıiriledi. Jyrda Edigeniń bóten halyqtardy, sonyń ishinde Máskeýdi shap­qany týraly bir aýyz sóz aıtylmasa da qyraǵy kommýnıster tarıhı Altyn Orda bıleýshileri Toqtamys pen Edi­geniń Máskeýge jasaǵan joryǵyn alǵa tartyp, halyq murasyna tosqaýyl ja­sap, jarııalaýǵa tyıym saldyryp, ony jaryqqa shyǵarǵan ǵalymdardy qatań jazalady. Qaraqalpaqstanda jyraý Erpolat Ramberdıulyn 1938 jyly túrmege qamap, qarııany 76 jasyn­da azaptap óltirgeni «Edige» eposy­nyń joly asa shyrǵalań bolǵanyn kórse­tedi. SOKP Ortalyq Komıtetiniń Tatar hal­qynyń «Idegáı» eposyn «han­dyq-feo­dal­dyq muranyń» qara tizi­mine qos­qan daýyldy qaýlysyna Qazaq­stan KP OK ún qosyp, 1947 jyly «Qazaq SSR Ǵylym akademııasynyń Til jáne áde­bıet ınstıtýtynyń saıası óres­kel qa­te­lik­teri» týraly qaýly qabyl­daıdy. Osy qujat­tar arqyly qazaq rýha­nııa­t­y­nyń ejel­gi jaýharlary men eli­miz­diń ót­ken tarı­hyn­daǵy dańqty qahar­man­dary­na tolyǵymen qara kúıe jaǵy­lyp, sonyń ishinde «Edige» eposy qara túnek­ke ba­ty­rylady. Arada elý jyldan soń Qazaq­standa «Edige» eposy 1989 jyly ǵana «Juldyz» jýrna­lyn­da jarııalanyp, táýel­sizdiktiń jarshysyndaı eline oralady.

Búgingi urpaq úshin azattyqtyń arqa­synda oralǵan ata muralarymyzdy kóziniń qarashyǵyndaı aıalap, zeıinine toqyp, álemge áıgili Edigedeı iri qaırat­ker tulǵamyzdy óz dárejesinde ulyqtaý paryz, ári qaryz.

Bıyl túrki halyqtarynyń erligi men eldiginiń tamasha kórinisi bolǵan «Edige» eposyna 600 jyl tolyp otyr. Álbette, zertteýshiler Edige týraly jyr-ańyzdar, túrli daqpyrt-ápsanalar onyń kózi tirisinde elge keń tarala basta­ǵanyn aıtady. Akademık Álkeı Mar­ǵulan 1940 jyly «Edige» eposyna 560 jyl bolǵandyǵy týraly máli­met keltiredi, shamasy ǵalym epos áıgili qol­basynyń qyryq jasqa tolyp, ataǵy qaýlap turǵan tusynda paıda bolǵan­dy­ǵyn joramaldap, eldiń esine salýdy jón kórgen syndy. Álbette qandaı bir epostyń týǵan merzimin tap basyp anyqtaý kúrdeli másele, óıt­keni epıkalyq súıekti týyndynyń sıýjet­tik jelisi qalyptasyp, odan keıin jy­raý­lardyń qulaǵyna shalynyp, to­ly­syp-pisip, jınaqtalyp-topta­lýy­ bir jylda nemese bir kúnde bola qala­tyn sharýa emes, uzaq jyldar men zaman­dardy qamtıtyn kúrdeli qubylys. Alaı­da, irgeli ǵalymdar epostyń týýyna «Joq­taý» jyrynyń baspaldaq bolatynyn, onyń bir dáleli áıgili – Kúltegindi jyr­­laǵan Iolyq Tegin jyraýdyń tol­ǵaýy eken­digin alǵa tartady. Olaı bolsa, bıyl túr­kiniń uly memleket qaı­rat­keri, áıgi­li áskerı qolbasy, Edige bıdiń qaıtys bol­ǵanyna, sonymen birge ol týraly «Edige» eposynyń týyp qalyptas­qany­na 600 jyl toldy dep esepteýge negiz bar.

Demek, Altyn Ordanyń 750 jyldyǵy qarsańynda alyp ımperııanyń sol qanatynyń qolbasshysy bolǵan, Ulyq Ulystyń bıligin 20 jyldaı ýysynda ustaǵan «el qamyn jegen Edige» atanǵan uly tulǵanyń murasyn zerdeleý – tamyrlas túrki jurtynyń rýhanı murasyn túgendeıtin, urpaqty eldik sanaǵa bastaıtyn ulaǵatty  da taǵylymdy is bolmaq dep paıymdaımyz.

Sońǵy jańalyqtar

Ýrbanıstik ortalyqqa aınalýdyń bir tutqasy

Aımaqtar • 07 Jeltoqsan, 2019

Qaraǵandyda Antikor Ortalygy mekemesi ashyldy

Aımaqtar • 07 Jeltoqsan, 2019

Qazalyda retro-festıval ótti

Aımaqtar • 07 Jeltoqsan, 2019

Almatylyq dızaınerdiń Stokgolmde kórmesi ashyldy

Rýhanııat • 07 Jeltoqsan, 2019

Almatyda jas órenderdiń jarysy aıaqtaldy

Sport • 07 Jeltoqsan, 2019

Qarqaraly aýdanyna jańa ákim taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • 07 Jeltoqsan, 2019

«El birligi – 2019» marapattaý saltanaty ótti

Rýhanııat • 07 Jeltoqsan, 2019

Asyq oıyny balalardy ómirlik tájirıbege baýlıdy

Rýhanııat • 07 Jeltoqsan, 2019

Kúlki kerýeni № 20

Rýhanııat • 06 Jeltoqsan, 2019

Uqsas jańalyqtar