Tarıh • 26 Qarasha, 2019

Baýyrlas qala Túrkistan men Samarqan (Samarqan jurtyna izgilik hat)

532 retkórsetildi

Keńestik dáýirden qalǵan «goroda-pobratımy» uǵymy – Tumandy Albıon, Fransııa, Italııa elderinde «egiz qalalar», Qurama Shtattar men Ońtústik Azııa elderinde «apaly-sińlili qalalar» uǵymyna saısa, Germanııa, Polsha, Chehııa úshin «seriktester» sózi oń jambasqa keledi eken. Syrdyń arǵy jaǵynda sýdan shyqqan sulýdaı – Samarqan, bergi jaǵasynda túrkiniń jaýhary, qazaqtyń gaýhary – Túrkistan jatyr. Tonnyń ishki baýyndaı ejelden tatý jurt. Tek túpki nıettiń tarıhı taǵdyrlastyqtan, mádenı tamyrlastyqtan, dostyq yqylastan týǵanyn uǵyný lázim.

Kim ekenińdi tarıh aıtady. Barlastan shyǵyp bar ǵalamdy bolmasa da, jahannyń jartysyn tize búktirgen, qylyshpen qaqpa ashtyrǵan qatygez ári qaıyrymdy Ámir Temir – eki jurtqa ortaq tulǵa. Gúldendirgen Temir áýleti, gúldengen Samarqan sáýleti edi. Temirdiń izi tarıhta da, Túrkistanda da qaldy. Márt minezdi bolmasa, Qul Qoja Ahmetke arnap sáýleti asqan, qupııaly, kóz tartar kesene saldyrar ma edi? Aqsaq Temir dep kemdigin aıtqanda, Ámir Temir dep keńdigin nege aıtpasqa? О́zbek eli oǵan laıyq qurmetin jasap keledi. Bizde, Túrkistan shaharynda ózi bolmasa da, kózindeı bolyp, Temirdiń shóberesi, Ulyqbektiń qyzy, Ábilqaıyrdyń jary Rábııa Sultan Begimniń beıiti Áziret Sultan kesenesi aldynda tur. Kúmbezi kók, kesene kóp dep kóz juma qaraı almaspyz, erteden Uly dalanyń qyz-kelinshegi táý etetin qasıetti oryn. Ámir Temir Otyrar dalasynda, qazirde bes myń turǵyny bar Temir aýylynda baqıǵa attandy. Arystan bab kesenesiniń tarıhyn tarqatyp jatpaı-aq tireler tusy Ámir Temirge bas­tap barary anyq. Otyrar Farab boldy, Farabta álemniń ekinshi ustazy ál-Farabı dúnıege keldi. Onyń esimi aıtylǵanda shyǵystyń bar juldyzy bir Ulyqbektiń Samarqandaǵy observatorııasynyń aspany­nan tizbektele jarqyraı bere­tin­deı. Saharaly saıyn dalada kim-kimmen jaýlaspady, kim-kimmen daýlaspady. Syr boıy qalalary bólip bılegen túrki halyqtarynyń ámirleri men sultandary bir-birimen dos ta boldy, dushpan da boldy. Alaıda tarıhtyń syn saǵatynda órkenıettiń ortaq jaýyna birige qarsy turdy. Jetisýǵa engen 50 myń oıratqa Orbulaqta Salqam Jáńgirdiń 600 sarbazy men Jalańtós bahadúr bastap kelgen 20 myń atty ásker qarsy turdy. Iran shahtarymen Horasan, Balh úshin bolǵan soǵysta Samarqan – Buhara jurtyna 100 myń áskerimen kómekke kelgen Salqam Jáńgir edi ǵoı. Rasynda tarıh pen ádebıet paraqtarynda turǵan ortaq tulǵalar tańdaıǵa túspeı júrgeni joq, jetilip, júıelenip pispeı júrgeni bar.

Diniń – dińgegiń. Samarqanda – ál-Buharı, Túrkistanda – Iаsaýı. Biri Qurannyń qasıetin sezinip, onyń hadısterin haqtyń tilinen tanbaı jınaqtap jazsa, biri sopylyq ilimniń irgesin qalap, qaıyrymdylyqtyń izin sanada, júrekterde qaldyrdy. Qudaıy jalǵyz, qubylasy bir, bolmysy jaqyn, buqarasy týys. Odan keıin bilimniń oshaǵyn qalap, shyraǵyn jaǵýdy buıyrǵan eki jurtqa ortaq qaıratker – Jalańtós bahadúr. Syrly Samarqandy 40 jyl bılep, qala ortalyǵy Regıstanda «Ulyqbek» medresesiniń janynan «Sheri-Dar» (Arystan medresesi), «Tillá Qarı» medreselerin saldyrdy. Sol ortalyqtarda túrki jurtynyń talaı-talaı dindary men dúldúli taǵylym alsa, búginde sol ǵımarattardyń mańyzy men ásemdigin IýNESKO baǵalap otyr. Samarqannyń shyraqty da shýaqty shejiresi, saltanat symbaty, úzilmegen sáýleti jarqyraı kórinse, Turannyń tósindegi Túrkistan da alty Alashtyń ekinshi Mekkesi ispetti.

О́rkenıet ózińdegi mádenıet­ten bastalyp, ózgedegi máde­nıet­ti qurmettegende ǵana mánge ıe bolady. Túrkistan – kúlli kók túrikke kóneniń kózi, tarıhy tunǵan, shejire nurdan shomylǵan keshegi – Shaýǵar, Iаssy, Qazaq handyǵynyń astanasy. Qazaqqa – altyn taq, qut meken. Qarataýdyń etegi, Qarashyqtyń qabyrǵasy, Syrdyń syrly saǵasy. Samarqan – «Shyǵystyń marjany», О́zbekstannyń ońtústik shyǵysyndaǵy Zaraf­shan ózeniniń alqabyndaǵy altyn alqa, ertegiden estelikke qaldyrylǵan sıpattar tilge sóz jetpes, kórkine kóz jetpes qala. Qos janarǵa laıyq qos qalaǵa ortaq sıpat jipke tizseń jeterlik. Qudaıdyń kózi týra bolyp, kúmbezdi Túrkistan túlep «jańa shahar» boı kóterip keledi. Uly Jibek jolyndaǵy qos qalanyń mańyzy taǵy artyp, dańǵyl joldyń jalǵanǵany – Samarqannyń kók tasy jibigeni emes pe?! Samarqanǵa kelgen qonaq, Túrkistanǵa nege at izin salmasyn, tarıhtyń izimen júrgenge jol aýyr bolmaǵany lázim. Osy rette úshinshi memleketter úshin aımaqtyq týrıstik vızany qabyldaý men «Túrkistan – Tashkent – Samarqan – Buhara» týrızmniń «altyn sharshysyn» damytý bastamalary da qos taraptan keń qoldaý tabýda. Aldaǵy jyldary Túrkistanda áýejaı qurylysy aıaqtalǵannan keıin jol qysqartyp, jeń uzartýǵa kóp múmkindikter ashylmaq. Qazirdiń ózinde túriktiń «Turkish Airlines» áýe kompanııasy «Ystanbul – Túrkistan» áýe jolyn ashýǵa da­ıyn ekendigin málimdedi. Qııadan qyzyq izdegen mıllıondaǵan kelýshilerge Jibek jolynyń orta tusyndaǵy Ejelgi shyǵys órkenıeti baı tarıhy men boıaýly mádenıetin, ǵylymy men ónerin óristeter kún alys emes.

Yntymaǵy jarasqan el ozady. Sońǵy jyldary Qazaqstan men О́zbekstan arasyndaǵy ekonomıkalyq qarym-qatynastar tereńdep, aldaǵy birneshe jylda ózara saýda aınalymyn 5 mlrd AQSh dollaryna deıin jetkizý mejelengen. Eki el arasyndaǵy ta­ýarlar men qyzmetter saýdasy kún sanap artyp, ózara óndiristik, kólik-logıs­tıkalyq baılanystar qar­qyndy damý jaǵdaıynda. She­ka­ralyq ótkizý pýnktteriniń ju­mys­tary ońtaılandyrylyp, olar­dyń ótkizý múmkindikterin arttyrý boıynsha qurylys-jóndeý jumystary aıaqtalyp keledi. Sonymen qatar qazirgi tańda alpaýyt Azııa damý banki «Shymkent –Tashkent – Hodjant» ekonomıkalyq dálizin qalyptastyrýǵa tehnıkalyq qoldaý kórsetý jumystaryn bastady. Bul ekonomıkalyq dálizdegi Túrkistan, Tashkent, Soǵdy oblystarynyń ekonomı­ka­lyq, ınvestısııalyq áleýetin ortaq damytýǵa úlken múmkindik týdyrmaq.

Elimizdiń aýmaqtyq da­mýyn­­daǵy jańa tásilder. Búgin­de óziniń ekonomıkalyq qýatymen bútin elderden ataǵy asyp ketken baı qalalar bar. «Human» – adamzat ekonomıkasy taqyryby eskirip, «urban» – qalalar ekonomıkasy álemdegi ǵylymı keńistikte óte kóp talqylanatyn taqyrypqa aınaldy. О́ıtkeni jetekshi elderdiń ekonomıkasy, kóbine jahandyq qalalar nemese megapolıster arqyly tanylady. Mine sol «qalalyq damý» tájirıbesinde elýden astam qalalarmen seriktes, baýyrlas bolǵan megapolıster barshylyq. Sany kóp sapasy joǵy da bar bolar, biraq paıdasy shash etekten bolmasa, zııany kemshin. Tipti tarıhtary qanmen de, janmen de qosylmaıtyny bar, Qudaı kórshi etip qospaǵany taǵy bar. Alaıda, sol baılanystyń aıasynda ekonomıka, ǵylym-bilim, tehnologııa, ınvestısııa, týrızm jáne t.b. túrli salalar boıynsha álemdik tájirıbede qalaaralyq yntymaqtastyqtyń myń mysaly kezdesedi eken. Alysqa barmaı-aq Taraz ben aıyr qalpaqty aǵaıynnyń Osh qalasy, Shymkent pen tájik aǵaıynnyń Hodjanttyń baýyr­las­tyǵy da ortaq ıgilik, kópke úlgi. Bárin býyp osylaısha «baýyrlas» bolýdyń sebebin beske toltyrdyq. О́zbek aǵaıynǵa salsam alty bolar, jumylsaq jetige jetkizermiz. Qazaqqa «jeti» qashanda qut!

 

Amalbek О́mirtaı,

halyqaralyq ekonomıka PhD doktoranty

 

Sońǵy jańalyqtar

Táýelsizdik – tuǵyrym

Aımaqtar • Keshe

Jas otbasylar baspanaly boldy

Aımaqtar • Keshe

Kúlki kerýeni № 25

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar