Rýhanııat • 13 Jeltoqsan, 2019

Súıispenshiliktiń anasy – yqylas

180 ret kórsetildi

Súıispenshilik kúlli jaraty­lys ataýlynyń – sebepkeri. О́ıt­keni, Alla adamdy Abaı atamyz aıt­­­qandaı súıispenshilikpen jarat­qan. Sondyqtan da súıispenshilik uıala­ǵan qoǵam, otbasy tynyshtyq pen berekeniń bastaýy. «Otbasy ne­mese shańyraq súıispenshilikke toly bolsa – izgiliktiń kórkem sa­raı­larynyń biri, al berekesiz bolsa – azaptyń tereń shuńqyrlarynyń biri» dep, jazady mysyrlyq tanymal oqymysty Ata ás-Synbatı.

Demek, shańyraqty izgilik saraıyna aınaldyratyn amal, ol – ot­ba­sylyq súıispenshilik. Al, azap shuń­qyryna túsirtetin is, ol – otbasy mú­­sheleri birin-biri jekkórýshilik. Súıis­­penshiliktiń otyna jylynyp ósken urpaq ómirde meıirimdi, qa­ıy­rym­dy, sypaıy, shynaıy bolady. Sol sebepti, súıispenshilik degenimiz – tek otbasynyń ǵana emes, áýlettiń, tuqym-juraǵattyń muraty. Ondaı áýlet júz­degen jyldar ótse de qurymaıdy, ósip-órkendeıdi, tálimdi-tártipti bala-sha­ǵa ósiredi. Ol balalar ulystyń tiregine aınalady.

Eger áýletim óssin, tuqymym qu­rymasyn, shańyraǵym shirimesin deseńiz – úı ishińizde súıispenshilik ornatyńyz. Otbasyndaǵy súıispen­shilik shartsyz bolýy kerek. «Osylaı isteseń seni súıemin, óıtpeseń súı­meımin» deý shartty súıispenshilik belgisi. Bul baıandy, berekeli bolmaıdy. Yqylasqa emes, esepke quryl­ǵan­dyqtan bir kúni bir jerden jarylady. О́ıtkeni adamnyń bolmys-bitimi men jaratylysynda taǵdyrdyń úle­si bar. Al taǵdyrdyń ıesi – Alla. Aqyldy adam óz taǵdyrynyń bolmysyn baǵalaı otyryp, keıbir keleńsiz oqıǵaǵa tap kelse, oǵan kóne otyryp, sabyrlyqpen súıispenshilik tanytýy kerek. Qasıetti kitapta: «Ra­synda, jaq­sy kórgenderińdi durys jolǵa sala almaısyń. Biraq Alla kimdi qalasa ony týra jolǵa salady» deıtin ashyq maǵynaly aıat bar. Osy aıatqa tápsir jasaǵan ǵalymdar bireýdi jaqsy kórý úshin odan tek jaqsylyq talap etý durys emes ekenin aıtady.

Al erli-zaıyptylar arasyndaǵy súıispenshiliktiń belgisin, aralaryn­da qyzǵanysh bar ma, joq pa, sodan baı­qaýǵa bolady. Biraq ta nadan qyz­ǵanyshtan súıispenshilik iz­deýge bolmaıdy. Qyzǵanysh shekten shyqsa, jıirkenishke ulasady. Keıde súıispenshiliktiń ózi qyzǵanyshqa ulasyp ketetin jaǵdaılar bar. Ondaı jaǵdaı – súıispenshiliktiń otyn óshiredi. Sondyqtan saq bolý kerek. Qyzǵanyshtyń eń jamany – súıgen nársesin jaqsylyq jolynan qyzǵaný. Ondaı jaǵdaıda sol qyzǵanǵan nársesi pendeniń óz basyna pále bop jabysady. Odan qutyla almaı álekke túsedi.

Súıispenshiliktiń quny – shynaıy yqylas. Yqylassyz jasalǵan árbir amal qabyl emes. Paıǵambarymyzdan jetken «Amaldyń qabyl bolýy – yqylasqa baılanysty» degen ósıetti, ǵulamalar biraýyzdan «ósıetterdiń atasy» dep baǵa bergen.

Demek, súıispenshiliktiń anasy – yqy­­las. Yqylas ta ynta bolmasa, súıispenshilik tolyq emes. Ol jylt etpe, áńgúdik súıispenshilikke ula­sady. Jaryńa «seni súıemin» dep qoıyp, yqylas-ynta tanytpasańyz, ol adam – súıispenshiliktiń qunyn bilmeıtin, ony tóleýden bas tartqan pende bolǵany. Qunsyz súıispenshilik – kóldeneń tabysqa jatady.

Eger súıispenshilik kórsoqyrlyqqa jeteleıtin bolsa, ol – jaı qumarlyq. Mundaı juptardyń súıispenshiligi bir-birin tanyǵanǵa deıin nemese kez­deskenge deıin ǵana jalǵasady. О́ıt­keni mundaı súıispenshilikte tamyr bolmaıdy.

Otbasylyq qarym-qatynasy súıis­penshilikke qurylmaǵan shańyraq – tek otaǵasynyń aıǵaıymen amalsyz ómir súrip júredi de otaǵasynyń bedeli álsiregen nemese ol dúnıeden ótken jaǵdaıda byt-shyt bop tarap ketedi.

Osyndaı dıktatorlyq shańyraqta ósken balanyń rýhy ezilip-janshylyp, sanasy zalymdyqqa beıimdeledi. Mú­láıim, pasyq bolyp ósedi. Musa kelmeı turǵanda, perǵaýynnyń qol astyndaǵy Israıl urpaqtarynyń jaǵdaıy osyndaı edi. Osy bir tulaboıyna qul­dyq úreı sińgen adamdardy Musa ja­ryq­tyq 40 jyl boıy (keıbir derek­ter­de 60 jyl) qý mekıen dalada ertip jú­rip, quldyqtyń qara tańbasy súıe­gi­ne sińgen urpaq almasqansha (ólip taý­sylǵansha) tárbıeledi.

Jalpy alǵanda otbasy múshelerine erkindik súıispenshilik arqyly be­riledi. О́ıtkeni súıspenshilik arqyly beriletin bul nyǵymet – otbasylyq birlik-berekeni arttyra túsedi. Osy­laı qoǵamda erikti erkin tulǵalar paı­da bolady. Erikti tulǵalar – erik­­ti qoǵamdy túzeıdi. Qoǵamda bir-birin súıip, súıispenshilikpen otaý qu­ra­tyndar kóbeıedi. Sóıtip eldiń, mem­lekettiń irgetasy bekıdi. Bizdiń aıtyp júr­gen zaıyrly qoǵam degenimiz osy.

 

Sońǵy jańalyqtar

Almaty qalasynda jer silkindi

Ekologııa • Búgin, 11:00

Sora ekken turǵyn tergelýde

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar