Qoǵam • 01 Qańtar, 2020

Kóksaý kásip

192 retkórsetildi

О́z basym qazirgi kásibime birjola ynty-shynty kirgizdirtken sol bir kúnge rızamyn. Sol kúni, ıaǵnı jyldyń sońǵy kúni unatyp qalǵan qyzymdy qydyrtyp júrip táýir dámhananyń tórinen bir-aq shyǵardym. Sodan tapsyrys berip taltaıyp otyryp, qyzyma nebir qyzyq-shyjyqty aıtyp ezý jıǵyzbaı otyr edim, bir mylqaý kelip bir japyraq qaǵaz ben bir-eki zat ákep, ústelimizdiń shetine qoıyp ketti.

Álgige qyzym kóz júgirtip ótken soń alyp qarasam, múgedek jan músápirli­gi­nen habar berip Jańa jyl qarsańynda qaıy­rymdylyq ótinipti. Ondaǵysy – qa­ǵaz ústindegi qalam men shyrpyny satyp alsaq boldy eken… Oılanbas­tan qaǵaz ústine eki ese qunyn qoıyp – qa­lamdy qyzyma, shyrpyny ózime buıyrttym.

Mylqaýym ıilip-búgilip rızashyly­ǵyn bildirip kete baryp edi, bir kóksaqal kókem kelip qarsy otyrdy da, áıda kep qolyndaǵy oıyn kartasymen bal ashyp baqyldasyn kep. Aıtqandaryna aýyz ashyp, kóńilimizge kóktem ornap, kóldeı asyp-tasyppyz…

Kóksaqal kókemniń kóripkeldigine bererimdi berip, «e, jaraıdy» dep jel­pingen shaqta qolynda «ázir-mázir»­ fotoapparaty bar balań jigit «Qalaı-syzdar?» dep qarsy kep tur…

Ile balań jigit jiti qımyldap jary­ǵyn­ eki-úsh márte jarq-jurq etkizip edi, ázir-mázir sýretimiz aldymyzda jatty…

Ishimnen «páleketter-aı-á!» dep, olarǵa ketkenniń esebin bir tııanaqtap, munymdy yldym-jyldym umytyp, bıkeshimdi bıge shaqyrdym.

Bıdiń túbin túsirip jelp etip jaı­ǵas­qanymyz sol, ortamyzǵa qaýǵa sa­qal taǵy bir kókem kelip otyrdy da­ basyndaǵy taqııasyn túzep, qolyn­daǵy taspıyǵyn tartqylaǵan kúıi: «Ba­qyt­tyń baǵy aldaryńda. Baqyt qusy búgin-erteń qonady!» deı kelip, sońyn et júrek eńireter batamen bitirdi… El­jiregeni sonsha, qyz qapshyǵyn qar­manyp jatyr eken, dereý aldyn orap elgezektik tanyttym.

Ne kerek, bıden býyn bosap, ishimdik «syrdyń sýyn sıraǵymnan keltirmeı» otyrǵanymda, bir bıkesh býma gúlin kóterip kele qalmas pa. Alyp berip arqa-jarqa boldyq…

О́stip otyryp qyzdy-qyzdymen orkestrge tapsyrys berip edim, qy­zym­nyń atyn atap oınap kep bersin. Sóıtip kóldeı kósilip otyr edik, bir apaı balasymen kelip janymyzda turyp sybyzǵysyn syzyltsyn-aı kep… Bireýin bitirip kelesisin kúıleı bastaǵanda, es jınap esep aıyrysa qoıdym…

Ne kerek, osyndaılardyń taǵy eki-úsheýi emis-emis esimde, bárin bazarly etip, jyldyń sońǵy kúni dámhananyń «qurmetti qonaǵy» bop kete baryppyn.

Ertesinde eseńgirep jatyp keshe­gi­ni kóz aldyma kólbeńdete eseptep kórsem, kóldeneń kelip «qyzmet kórset­kenderge» dámhanaǵa tólegenimnen kóp ese shyǵyndanyppyn.

Sodan keshegi qıly-qıly «qyzmet­ter» otyrsam oıymnan, tursam tula-boıymnan ketpeı, «satyp alǵan» aýrý bolyp jabysqany…

Sóıtip aýrýdan aıyǵý kerek, ári oılap, beri oılap, men de jyldyń al­ǵashqy kúni dámhanadan kásip taptym…

Kásibim – kóńili kóktem ústelge baryp «Júz bir anekdot» atty juqa kitabymdy usyna qoıam da kóńilderi qosh kórgenderge tańdaǵan taqyrybyna oraı anekdotty maıyn tamyza sýsha sa­pyramyn…

 

Maǵjan DANIIаR

Taldyqorǵan

Sońǵy jańalyqtar

Tiri maldy satý - tıimsiz

Aımaqtar • Keshe

Uly Abaı murasy Kereký elinde

Rýhanııat • Keshe

Abaıdy taný – asyl paryz

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar