Aımaqtar • 05 Qańtar, 2020

Qyzylorda oblysynda qylmys deńgeıi 18% tómendedi

190 retkórsetildi

2019 jyly Qyzylorda oblystyq prokýratýrasymen basymdyq berilgen negizgi jumys – qylmyspen kúres. Quqyq buzýshylyqty azaıtý jáne olardyń aldyn-alý. Osy maqsatta oblysta birqatar naqty jumystar atqaryldy.

Eń áýeli qylmysqa beıim 3 myńnan astam adamnyń tizimi daıyndaldy. Olar buryn sottalǵandar, maskúnemder, nashaqorlar jáne otbasynyń jıi shyrqyn buzatyndar. Osylardy baqylaýǵa alý nátıjesinde óńirdegi qylmystylyq jyl qorytyndysymen 18% tómendedi. Onyń ishinde kisi óltirý 28%, tonaý 43%, urlyq 22%.     

Áleýmettik, ákimshilik baǵyttaǵy jumystar boıynsha da birqatar zań buzýshylyqtar anyqtaldy. Nátıjesinde 1075 tulǵa túrli jaýaptylyqqa tartylyp,  memleketke 2,4 mlrd teńge óndirildi.

Sonyń ishinde eń qomaqtysy retinde Jańaqorǵan aýdandyq ambýlatorııalyq emhananyń bas esepshisimen talan-tarajǵa túsken 19,6 mln tg jáne 615 mln teńgege salyq mólsherin azaıtyp kórsetken Qyzylorda qalasyndaǵy eki kommýnaldyq mekemeni atap ótýge bolady.  

Oblysta múgedekterdiń quqyqtary boıynsha da biraqatar zań buzýshylyqtardyń oryn alǵany belgili boldy.  Máselen, sotpen áreketke qabiletsiz dep tanylǵan 300 múgedektiń esepshotyndaǵy qarjylary tegin beriletin dári-dármek alýǵa negizsiz jumsalǵan. Qadaǵalaý aktisimen olardyń baqylaý shottaryna 92 myń teńge keri qaıtaryldy.  

Aımaǵymyzda elimizdiń kóshi-qon zańyn buzǵan jáne jalǵan qujattarmen jumysqa ornalasqan shetel azamattary anyqtaldy.

Jumys kúshin tartýǵa zańsyz ruqsat alǵan sheteldik kompanııa 120 qytaı azamatynyń jalǵan dıplommen jumys isteýine jol bergen.

Tekserý qorytyndysymen olardyń barlyǵy respýblıka aýmaǵynan shyǵaryldy.  

Al zańdy jolmen jumysyn istep, mańdaı terin tógip sońynda jalaqysyn ala almaı júrgen jerlesterimizdiń máselesi de nazardan tys qalǵan joq.

Jyl basyndaǵy esep boıynsha túrli mekemelermen jumysshylarǵa 150 mln teńge qaryz qalyptasqan. Prokýrorlardyń aralasýynan keıin myńdaǵan azamattyń jalaqysy óndirildi. Osy kúni bereshek qaryz on esege tómendedi.  

Alıment boıynsha jyl boıy atqarylǵan jumystardyń nátıjesinde 12 myń balaǵa qatysty 407 mln teńge bereshek qaryz óteldi.

Elbasymyzdyń jáne Prezıdentimizdiń tapsyrmasyna sáıkes ıgerýsiz qalǵan jerlerdi anyqtaý jáne olardy aınalymǵa engizý maqsatynda naqty jumystar atqaryldy. Jalpy quny 2,5 mıllıard teńgeniń 84 jer ýchaskesi memleketke qaıtaryldy.

Jyl boıy ákimshilik aıyppuldardy óndirý jumysy qarqyn alyp, 72%-ǵa artyp, respýblıkada alǵashqy oryndardyń birine shyqty.

Qyzylorda oblysynyń prokýratýrasymen 2019 jyldyń tamyz aıynan bastap «Zań kerýeni» aksııasy bastalyp, oblystaǵy barlyq  eldi mekenge baryp, halyqpen kezdesip, saýaldaryn tyńdady. Aksııa aıasynda oblys kólemindegi 135 eldi meken men aýdan ortalyqtary qamtyldy.

Nátıjesinde árbir aýyl aımaqtyń turǵyndary tarapynan kóterilgen eń ózekti máseleler boıynsha aryz-shaǵymdary qabyldandy. Shara barysyndaǵy kezdesýlermen barlyǵy 6027 adam qamtylyp, onda barlyǵy 556 problemalyq másele kóterilgen.

Halyq ortasynda kóterilgen negizgi problemalar: aýyz sý, mal urlyǵy, jaramsyz joldar, aýdan ortalyǵyna qatynaıtyn qoǵamdyq kólik, ınternet, jol belgilerin qoıý, dárigerlerdiń jetispeýi, jedel járdem kóliginiń bolmaýy jáne taǵy basqalar.

«Zań kerýeni» aksııasy kezinde qalyptasqan barlyq problemalyq máseleler tizimi jasaqtalyp, tıisti jumystar júrgizý úshin oblys ákimdigine jáne tıisti departamentterge hat joldanyp, baqylaýǵa alyndy.

Budan bólek Qyzylorda oblystyq prokýratýrasynyń bastamasymen «NurOtan» partııasy fılıaly jáne kásipkerler palatasymen birlesip   «Kásipkerge qyzmet» aksııasy bastaldy.

Atalǵan aksııaǵa «Damý qory», «KazAgrofınans», «Agrarly nesıe korporasııasy», «Baıqońyr ÁKK» jáne «Aýyl sharýashylyǵyn qarjylaı qoldaý qory» uıymdarynyń ókilderi qatysyp, qarjylyq qoldaý túrleri men sharttary týraly túsindirý jumystaryn júrgizdi.

Igi sharaǵa qatysqan barlyq kásipkerler nemese osy baǵytqa qyzyǵýshylyq tanytýshylar sala mamandarynan ózderin alańdatqan saýaldar boıynsha jaýaptaryn alyp, qarjylandyrý jáne quqyqtyq sıpattaǵy jaǵdaılar boıynsha jan-jaqty aqparatpen qamtyldy.  Aksııa búgingi kúnge deıin Jańaqorǵan, Shıeli aýdanynda ótkizildi aldaǵy ýaqytta oblys prokýrorynyń uıymdastyrýymen basqa aýdandarda da uıymdastyrylady.

Qyzylorda oblystyq prokýratýrasymen qylmystyń aldyn-alý, azamattardyń aryz shaǵymdaryn qaraý jumystary tıisti deńgeıde oryndalýda.

Sońǵy jańalyqtar

Bul – jańa ekonomıkalyq baǵyt

Qoǵam • Búgin, 07:12

Ýhandaǵy 61 stýdent elge qaıtady

Qoǵam • Búgin, 07:04

Traktormen kelgen feldsher

Aımaqtar • Búgin, 07:00

Tolǵaq qyssa, qarly boranǵa qaraı ma?!.

Aımaqtar • Búgin, 06:55

Sabaq toqtady, joldar jabyldy

Aımaqtar • Búgin, 06:53

Qar qalyń, qaýip kóp

Aımaqtar • Búgin, 06:51

Yrǵyn qar yryq berer emes

Aımaqtar • Búgin, 06:50

143 jolaýshy qutqaryldy

Aımaqtar • Búgin, 06:47

Máselelerdi birigip talqylady

Qoǵam • Búgin, 06:45

Jyraqtaǵy juldyzdar

Qoǵam • Búgin, 06:43

qolań kúńkili

Rýhanııat • Búgin, 06:41

Ázİl-ospaq, syn-syqaq

Qoǵam • Búgin, 06:39

Tońazytqyshtyń topalańy

Rýhanııat • Búgin, 06:38

Qojanasyr hıkaıalary

Rýhanııat • Búgin, 06:35

Shaıtannyń kókesi

Rýhanııat • Búgin, 06:34

Shyǵystaný ǵylymynyń jańa jetistigi

Rýhanııat • Búgin, 06:31

Tarbaǵataıda dárilik shópter kóp

Qoǵam • Búgin, 06:29

Elektiń sory – alty valentti hrom

Qoǵam • Búgin, 06:27

Taksı jáne toıymsyzdyq

Qoǵam • Búgin, 06:14

Hakim tutynǵan jádigerler

Abaı • Búgin, 06:10

Balabaqsha bos tur

Qoǵam • Búgin, 06:00

AÁK: jańa tártip tıimdi me?

Medısına • Búgin, 05:56

Árbir tapsyrma oryndalýymen qundy

Úkimet • Búgin, 05:54

Uqsas jańalyqtar