Tarıh • 07 Qańtar, 2020

Batyrbek Datqanyń bolys uldary

156 retkórsetildi

Batyrbek Datqa babamyz týraly abaıtanýshy, akademık Mekemtas Myrzah­metov, áıgili kardıohırýrg Seıithan Joshybaev, aqyn Arǵynbaı Bekbosyn, jazýshy Kósemáli Sáttibaıuly, t.b. zııaly qaýym ókilderi kólemdi, derekti maqalalar jazyp, olar respýblıkalyq, oblystyq basylymdarda jarııalandy.

Datqanyń tórt áıelinen segiz ul, on bes qyz taraıdy. Uldarynyń ishinen Ysa, Tastanbek, nemeresi Belqoja ár­qaısysy 30-40 jyl bolystyq qyzmet at­qa­r­ǵan. Olar ákeleriniń jolymen júrip ha­lyqty bólip-jarmaı, týra joldan taı­maı adal basqarǵan. El ishindegi ury-qa­rylardy, qylmyskerlerdi qatań jazalap otyrǵan. Sondyqtan da qarapaıym halyq arasynda abyroı-bedelderi óte zor bolǵan. El qarııalary osy kisilerdiń ádilettiligin, jomarttyǵyn, iskerlikterin áli kúnge deıin ańyz etip aıtady. Kezin­de syrttan kóship kelgenderge jer bó­lip berip, qonystandyryp, aldaryna mal salyp bergenin Jýaly aýdany, Qońyr­tóbe aýylyndaǵy naıman, arǵyn, Kól­bastaýdaǵy qypshaq aǵaıyndardyń úlken­deri razylyqpen eske alyp otyrady.

Sondaı-aq olar alty birdeı eldi mekende meshit-medrese saldyrtyp, halyq arasynan dinı bilimi jetik shákirtter daıyndaý jumys­taryna erekshe kóńil bólip otyrǵan. Onyń ber jaǵynda, qarapaıym halyqty egin sharýashylyǵyna uıymdastyryp, iri-iri toǵandar qazdyrtyp, sol kezdiń ózinde-aq qoldan sýarý júıesin jolǵa qoıa bilgen.

Bul kisilerdiń jomarttyǵy jaıly da úl­kenderden jetken áńgimeler kóp. Shym­kentte otyrǵan oıaz jınalysqa shaqyra qalsa, nókerlerimen baryp, qaıtarda kerýenmen birge aýylǵa mata, qant-shaı, órik-meıiz ala qaıtady eken. Jomarttyǵy sol, aýylǵa jetkenshe, álgi taýardyń jartysynan kóbin joldaǵy kezdesken eldi mekenniń halqy taratyp alyp, aýylǵa azǵana bóligi zorǵa jetetin kórinedi.

Úsheýi de sózge sheshen, maqaldap-má­tel­dep sóıleıtin, qıyn-qystaý kezeńde sóz taýyp, jol taýyp ketetin erekshe qa­sıetteri bolǵan. Birde Ysa bolys­ty oıaz bastyǵy ózine shaqyryp alyp: «Ús­tińiz­den aryz bar, qatal kórinesiz, ne is­teımiz?» dese kerek. Bul aryzdy áldebir bále­qorlarǵa oıazdyń ózi ádeıi jazdyrtyp, uıym­dastyryp otyrǵanyn seze qoıǵan Ysa álgi jerde bógelmesten: «Oı, taqsyr ol báleqorlarǵa senbeńiz, ótkende ǵana sizdi «orystyń araq ishkish mujyǵy», meni «qazaqtyń buzyǵy» dep: «Oıaz araqishkish, halyqty basqara almaıdy, Táshkendegi gýbernatorǵa ústinen aryz jazamyz» degende, men siz úshin olarǵa az ǵana mal, aqsha berip, áreń toqtattym», dep oıazdy ornyna qoıǵan eken.

Belqoja datqa da 1925 jylǵa sheıin bolys bolǵan, Táshkendegi medreseni, orys-qazaq mektebin bitirgen, arab, orys tilderine óte saýatty adam bolypty. Ro­manovtar áýletiniń taqqa otyrǵandaryna 300 jyl tolýyna oraı ótken saltanatty jıynǵa jalpy Ortalyq Azııadan baratyn elý shaqty bolys, baılardy osy Belqoja bolys bastap, patsha aldynda quttyqtaý sóz sóıleý qurmetine de ıe bolǵan.

Oryssha saýatty sóılegenine qatty razy bolǵan patsha Belqojamen arnaıy birge sýretke túsip, kóptegen syı-syıapat jasaǵan. Belqoja bolys óziniń general-gýbernatordyń aldyndaǵy bedeliniń arqasynda 1916 jylǵy ııýn jarlyǵy kezinde Reseıdiń batysynda júrip jatqan soǵysqa, qazaq jastaryn tyl jumystaryna alý týraly buıryq bolǵanda, Ońtústik óńirden baratyn myńdaǵan jasty jibermeı alyp qalǵan. Táshkendegi general-gýbernatorǵa baryp, «aǵzamǵa jetkizińiz, egerde bizden jastardy alatyn bolsa, halyq arasynda tolqý bolyp kópshiligi Aýǵanstan, Iran aýyp ketedi, keıin olardy aǵylshyn tyńshylary uıymdastyryp ózimizge aıdap salmasyna kim kepil?» dep myńdaǵan qazaq jastaryn maıdanǵa jibermeı aman alyp qalady. Tarıhtan belgili, tyl jumystaryna alynǵan keıbir halyqtyń jastary qıyn jumystarǵa shydamaı, tamaqtyń azdyǵynan, ish aýrýynan kóbi qyrylyp qalǵan. Bul týraly tyl jumysyna alynyp, sol kezdegi qıyndyqty kózben kórip, elge áreń jetken jazýshy Saparǵalı Begalın óz ómirbaıanynda da jazyp qaldyrady. Belqoja bolystyń halyqqa istegen osy jaq­sylyǵyn el-jurt áli kúnge deıin ańyz etip aıtady. Odan bólek bolashaǵy bar degen jastardy qoldap, óz qarajatyna oqytyp otyrǵan. Solarmen birge óziniń balasy Jamalbekti te Táshkendegi medresege oqýǵa berip, odan keıin Shymkenttegi orys-qazaq shkolasyn bitirtedi. Bolystyń mundaı qamqorlyqtaryna T.Rysqulov, Q.Qoshmambetov, Q.Sarmoldaev, M.Ty­nysh­paev sııaqty oqyǵan qazaq jastary da ıe bolǵan.

T.Rysqulov keıin, Keńes ókimeti or­nap, bolys-baılardy kámpeskelep, tý­ǵan-týystaryn qýdalaǵanda, Datqanyń urpaqtaryna qamqorlyq kórsetip, kópshi­ligin О́zbekstan, Tájikstan, Qyrǵyzstan bas­shylarymen ke­li­sip, sol jaqtarǵa qonystandyryp, úl­ken náýbetten aman alyp qalady. Osy tarıhı derekterdiń barlyǵy bizge Jamal­bek atamyz arqyly jetkenin aıta ketýimiz kerek.

Jamalbekti aýdan basshylarynan bas­tap, kóptegen tanymal kisi qatty syılap ótipti. Ataqty batyr B.Momyshuly Ja­malbekti qatty qurmetteıtin, ákemiz Narymbekpen jas kezderinde qyzmettes, syılas kisiler bolǵan. Ákemiz kolhozda býhgalter, Baýkeń aýdandyq atqarý komıtetinde jaýapty hatshy qyzmetin atqaryp júrgende batyr bizdiń úıge jıi túsedi eken. Onyń ústine týǵan jezdemiz Qaldarbek batyrdyń jaqyn inisi bolyp keledi. 1960 jyldary medınstıtýtta oqyp júrgenimizde eki jyldaı Baýkeńniń úıinde jatyp ta oqydyq. Baýkeń kóńildengende, «Áı, Datqanyń urpaǵy, sary bala!» deıdi, el­ge barǵanda saýatty aǵamyz Jamalbekke sá­lem aıt, óz zamanynda ómir súrgende ol aǵań úlken qaıratker bolatyn edi» deı­tin. Baýkeńniń sálemin oqýdan kelgende Ja­malbek kókemizge aıtqanymyzda ún­demeı kóp otyryp, kúrsinip «esil er aman bol­syn!» dep estelikterin áńgimeleı bas­taı­tyn. Sol áńgimelerdiń ishindegi my­na bir estelik esimizde erekshe qalyp qoıyp­ty.

«Baýkeń anda-sanda K.Marks sovhozynda partorg qyzmetin atqaratyn nemere inisi Ábdilda Momynqulovtyń úıine ke­ledi eken. Sondaı-aq álgi sovhozda óte bilimdi, isker Maqulbek Qorǵanbaev esim­di azamat bas býhgalter qyzmetin at­qarypty. Sol jigit batyrdy da, meni de qo­naqqa shaqyryp Baýkeń ekeýmiz túni boıy áńgimelestik. Batyrdyń kóp saýaldaryna jaýap bergenim bar. Sonda kózim jet­keni tarıhty, salt-dástúrimizdi, dinı jo­ralǵylardy óte tereń biledi Baýkeń, ásirese, Batyrbek Datqa týraly kóp aıtyp, ony pir tutyp otyrdy.

«Jamake, Datqa babalaryńyz óte qa­sıetti, danyshpan, kóregen, ádiletti bol­ǵan kisi ǵoı. Jas kezimde aýdanda ja­ýap­ty hatshy bolyp, el aralaǵanymda Datqa sazǵa soǵyp, únemi duǵa baǵyshtap júr­dim, al 1931 jyly áskerge alynarda Momysh jákem ekeýmiz eki atqa minip, arnaıy Datqa sazǵa kelip qasıetti kisige Quran baǵyshtap, arýaǵyna syıynyp attanyp edim. Árıne, birinshi kóktegi Táńir, ekinshi Batyrbek Datqanyń arýaǵy jebegen shyǵar, 1938 jyly Qıyr shyǵysta áskerı qyzmette júrgenimde, dıvızııaaralyq áskerı jarys uıymdastyrylyp, sol jarysta úzdik daıyndyǵym úshin, birinshi oryn aldym. Osy jarysty kórýge Qıyr shyǵystaǵy áskerılerdiń bas qolbasshysy marshal Blıýher ózi qatysty. Jarys qorytyndysy boıynsha úzdikterge Blıýher óz qolymen syılyqtar tapsyryp, men sol kisiniń qolynan altyn saǵat alǵanmyn, keıin osy úshin jaýapqa tartyla jazdap, aman qalǵanym bar. Olaı bolǵan sebebi, V.K.Blıýher 1938 jyly repressııaǵa ushy­rap, onyń qaramaǵynda qyzmet istegen ko­mandırlerdiń kóbisi ustalyp ketti. Uly Otan soǵysynda, Máskeý túbindegi qııan-keski urystardan, qorshaýdan, jań­byr­sha jaýyp turǵan oqtan qalaı aman qal­ǵanyma tańmyn, sizden nesin jasyraıyn, únemi Allaǵa, ekinshi Batyrbek Datqanyń arýaǵyna syıynyp júrdim», dep edi er Baýkeń. Erteńine tańerteń partorg inisiniń mashınasymen Datqa sazdaǵy qasıetti baba mekenine kelip, men Quran baǵyshtap, bulaqtan sý iship, jýynyp attanyp edik. Men Quran oqyp otyrǵanda Baýkeń kúrsinip, kózine jas aldy», dep edi maǵan aıtqan áńgimesinde Jamalbek kókem.

Batyrbek Datqa esimin aıtqan kezde tekti áýlettiń urpaqtary, ózinen taraǵan myq­ty uldar da elge syıly áýlet retinde erekshe atalady. El bıleýde adaldyqtan, ádilettilikten taımaǵan, jomart jandar jaıly ǵasyrdan astam ýaqyt ótse de, qarapaıym halyq olardyń atqarǵan ıgilikti isterin esh umytpaq emes.

1928 jyldary qyzyl kommýnıster­ Batyrbek Datqanyń Datqa sazdaǵy kese­nesin qıratyp tastaıdy. Biraq qıraǵan kesene keıin qalpyna keltirilip, aýdan ortalyǵynda eskertkish ornatyldy. Aıtpaǵymyz, sol jumystarǵa jumsalǵan qarajattyń barlyǵyn qarpaıym halyq kóterip alǵan. Aldaǵy ýaqytta da sol halyq arasynan shyqqan zııaly qaýym ókilderi qasıetti kisiniń esimin mektepke, eldi mekenge bergizip, atalǵan eki nysandy memleket qorǵaýyna alyp, kıeli meken tizimine kirgizýdi qolǵa alǵylary keledi.

Jalpy, arýaqty baba jatqan Datqa saz kıeli meken ekeni ótirik emes. Kezinde qasıetti mekenge Kenesary han, Aǵybaı batyr, Qunanbaı qajy, Sypataı batyr, Maılyqoja, Mádeli qoja aqyndar, Shoqan Ýálıhanov, Baızaq, Sapaq Shoqaı sııaqty uly tulǵalar osy mekenge arnaıy atbasyn burǵan.

Sondaı-aq tarıhı mekenge kezin­de T.Rysqulov, B.Qoshmambetov, Q.Sarymol­daev, S.Seıfýllın, S.Begalın, M.Áýezov, B.Mo­myshuly, D.Qonaev, A.Asqarov sııaq­ty kóptegen qaıratker de kelip, qasıetti ki­siniń arýaǵyna taǵzym etken.

Osy rette aýdan basshylyǵy kesene men eskertkishti únemi nazarda ustap, jan-jaǵyn abattandyryp, kúrejoldan ke­senege deıingi 300 metrge tasjol tósep, týrıster, qonaqtar kelgende damyldaıtyn oryn retinde qaıta jańǵyrtsa degen tilegimiz bar.

Joǵaryda aıtyp ketkenimizdeı, Batyr­bek Datqa ońtústik óńirdiń alty birdeı eldi mekeninde meshit-medrese saldyrtqan. Qazirde onyń ekeýi Jýaly aýdanynda, ekeýi Talas aýdanynda, ekeýi Saıram aýdanynda ornalasqan. Odan bólek, Datqanyń qazdyrtqan kanaldary men saldyrtqan toǵandary da sol aýdandarda áli de el ıgi­ligine jarap keledi. Bul nysandarǵa da granıtten belgi qoıylyp, Datqa esimi ja­zylǵany durys.

Jýaly aýdanyndaǵy saldyrtqan eki meshittiń bireýi óziniń Datqa sazdaǵy me­keninde, ekinshisi Qyztoǵan aýylynyń shyǵysyndaǵy saıdyń ishinde ornalasqan. Jer­gilikti jurt áli de ol jerlerdi meshit ne­mese almaly baq dep ataıdy.

Talas aýdanynyń basshylary da Qyzyl­áýit, Kóktal eldi mekenderinde Dat­qa babanyń saldyrtqan meshit-medresesi men toǵandarynyń basyna belgi qoısa, tarıhı tulǵanyń aldyndaǵy urpaq paryzyn ótegendik bolar edi.

Qazirgi jastar tarıhymyzdy bilý kerek, tarıhı tulǵalardyń halqyna, eline sińirgen adal eńbekterin oqyp, tanýlary kerek. Ol úshin joǵary oqý oryndarynyń tarıhshy-ǵalymdary, oblystyq muraǵat mamandary, jýrnalıster Taraz, Shymkent, kerek bolsa Tashkenttegi arhıvterden tarıhı qujattardy izdestirip, merzimdi baspasóz betterinde derekti maqalalar jazyp, jarııalap turǵany jón.

Tarıhymyzdy tereń bilip, ondaǵy tuǵyrly tulǵalar týraly aqıqat áńgimeler aıtylǵanda ǵana elimizdiń erteńi jarqyn bolashaqqa nyq qadam basatynyn umyt­paıyq.

 

Nurmuhan ELEPAEV,

zeınetker, oblystyq stomatologtar qaýymdastyǵynyń vıse-prezıdenti  

         

Taraz

 

Sońǵy jańalyqtar

Teatrdyń onlaın tartýy

Rýhanııat • Keshe

Úı janýarynan vırýs juǵa ma?

Koronavırýs • Keshe

Aqmolada taǵy bir naýqas anyqtaldy

Koronavırýs • Keshe

Uqsas jańalyqtar