Qoǵam • 13 Qańtar, 2020

Memleket qamqorlyǵy mindet júkteıdi

70 retkórsetildi

Árbir azamattyń óz eli, Otany aldynda mindeti, paryzy, jaýapkershiligi bar. Sol sııaqty memlekettiń de óz azamattary úshin atqarýy tıis aýqymdy mindetteri bolady. Olardyń ishinde, ásirese halyqtyń áleýmettik-turmystyq jaǵdaıyna qatysty máselelerdi ońtaıly sheshý óte mańyzdy. О́ıtkeni memlekettiń shynaıy qoldaýyn sezingen halyq óz eliniń yntymaǵy men birligin saqtap, ony qyzǵyshtaı qorǵaýdan ózge nıeti bolmaıdy. Al tatýlyq pen tynyshtyqtan ózge tilegi joq jurty bar memleket qashanda aldyńǵy qatardan kórineri anyq.

Qazirgi tańda Qazaqstan óz aza­mattaryn ýaqyt talabyna saı áleýmettik turǵyda qol­daý­dyń jańa baǵyttaryn qolǵa alyp, ony júıeli túrde iske asy­ra bastady. Bul qadamdar qazaq­standyq qoǵam tarapynan keńinen qoldaý taýyp otyr. Naqtylaı aıtqanda, jas­tar­dy jan-jaqty qoldaý, az qam­tamasyz etilgen otbasy­lar men kóp balaly sha­ńy­raq­tardy materıaldyq ja­ǵy­nan kótermeleý jáne basqa da sanattaǵy otandastarymyz­dy tolǵandyryp júrgen má­se­lelerdi ońtaıly sheshý maq­­satynda júzege asyrylyp jat­­qan sharalar kóńilge qýanysh uıalatady. Aınalyp kelgende munyń barlyǵy elimizdiń demo­grafııalyq ahýalyn jaqsartýǵa, adam kapıtalyn damytýǵa tike­leı áser etetin ıgilikter.

Máselen, men kóp balaly ana, «Kúmis alqa» ıegeri re­tinde óz mem­leketimniń qam­qor­­lyǵyn sezinip júrgen jan­dar­­dyń biri­min. Men úshin bi­rin­­shi kezekte elimdegi beı­bit ómir, tynyshtyq – basty ıgi­lik. Sondaı-aq kóp balaly ana retinde birqatar mem­lekettik qyz­metti tutynýda jeńil­dikter alyp otyrmyn. Ba­lamdy balabaqshaǵa ornalastyrýda, Nur-Sultan qalasyndaǵy qo­ǵamdyq kólikterdi paıda­la­nýda jáne memlekettik meke­melerdiń birqatar qyzmet­in qa­jetsingen kezde, basqa da máse­lelerimdi sheshý bary­synda álgi jeńildikter al­dym­nan shyǵady. Osy arada erekshe toqtala ke­tetin jaıt, áleýmettik az qam­tyl­ǵan ot­ba­sylar qataryna jat­pasa da, árbir shańyraqqa kele­tin kiristi esepke almaı-aq áleý­mettik járdemaqy tóleý jolǵa qoıyldy. Osy jyldyń qańtar aıynan bas­tap ár balama on myń teńgeden astam qarjy tólene bastady. Buryn kóp balaly ana retinde balalaryma jalpy 10 500 teńge ǵana alatynmyn. Endi onyń ornyna 63 myń teńge berilýde. Bul – túsine bilgenge ájeptáýir qoldaý.

Qalaı desek te óz memle­ketiń­niń jylýyn seziný, qam­qorlyǵyn kórý adamǵa kúsh-jiger beredi. Sen de sol qol­daý­ǵa laıyqty jaýap berýge ty­rysasyń. Bul óz kezeginde mem­­leket pen halyqtyń bir-birine jaqyndap, ortaq múd­dege um­tylýǵa jol ashady. Qoǵam­dyq keli­sim nyǵaıady.

Árıne, memleket áleýmettiń barlyq máselesin bir sátte she­ship tastaı almaıdy. Bári ýaqy­tymen, óz oraıymen, óz keze­gimen sheshiledi. Osy arada bir aıta ketetin jaıt, elimizde bas­panamen qamtylmaǵan kóp balaly otbasylardyń qatary qalyń. Osy jaıtqa ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdar jiti nazar aýdarsa, quba qup bolar edi. О́ıtkeni elimizdiń demografııalyq jaǵdaıyn jaq­sartý, memleketimizdiń erteńine qyzmet eter urpaq tárbıeleý  –Ota­nymyzdyń basty strategııasy. Al osy strategııanyń tabys­ty júzege asýy analarǵa, olarǵa kórsetiler erekshe qam­qorlyqqa baı­lanysty. Sondyqtan ul-qyz ósirip otyr­ǵan analar eshkimniń esiginiń aldynda jaýtańdap júr­meýi tıis. Qazaqstandyq keleshek analar óziniń aldyndaǵy býynnyń memlekettiń qoldaýyn kórip otyrǵanyn bilip jetilse, elimizde naǵyz demografııalyq dúmpý bolatyny sózsiz.

 

Gúlbala QOShTAI,

«Kúmis alqa» ıegeri

Sońǵy jańalyqtar

Tiri maldy satý - tıimsiz

Aımaqtar • Keshe

Uly Abaı murasy Kereký elinde

Rýhanııat • Keshe

Abaıdy taný – asyl paryz

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar