Ádebıet • 14 Qańtar, 2020

Túrki áleminiń uly oıshyly

263 retkórsetildi

Abaı Qunanbaıuly – zamanaýı qazaq ádebıetiniń negizin qalaýshy retinde qazaq mádenıeti úshin de, búkil túrik álemi mádenıeti úshin de mańyzdy tulǵa. Ol qazaq tiline, jalpy rýhanııatyna, sondaı-aq búkil túrki áleminiń ádebıeti men mádenıetine jańashyldyq pen baılyq ákeldi, qalamynyń kúshimen álemdi tańǵaldyrdy. О́leńderinde de, qara sózderinde de qazaq mádenıeti men túrik mádenıetin ár qyrynan tanytty.

Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezı­denti Qasym-Jomart Toqaevtyń Abaıdyń 175 jyldyǵyn atap ótý týraly sheshimi barsha qazaq halqy men túrik álemin qýantyp, jazýshylar men aqyndardyń kóńilinen shyqqany belgili.

Qazaq ádebıetiniń jetekshi ókili retinde aqyn ári oıshyl Abaı Shyǵys jáne Batys klassıkterimen jete tanys bolǵan. Ol – shyǵystan shyqqan Naýaı, Hafız, Nızamı, Fýzýlı sııaq­ty aqyndardyń shyǵarmalarynan nár alyp, orys ádebıetiniń aldyńǵy qatar­ly tulǵalarynyń eńbekterin oqyp, sol arqyly batys ádebıe­tin túsi­nip, ony eline jetkizgen uly tul­ǵa.

Abaı arab jáne parsy ádebıetimen de jaqsy tanys. Osman ádebıetin de biledi. О́negeli otbasy men dástúrli mektepte bilim alýy jetistiginiń basty kilti. Kóptegen shyǵarmasynda Shyǵys pen Batysty, ásirese poezııa men rıtorıkany jaqsy úılestirdi. Ultynyń qundylyqtaryn beınelep, olardy álemniń basqa mádenıetteri men qundylyqtaryna salystyrýdy maqsat etti. Onyń eńbekteri orys tili sekildi shetel tilderine aýdarylǵan.

Abaı on úsh jasynda ákesi Qunan­baıdan ákimshilik pen basqarý táji­rıbesin úırenip, ákimshi jáne memleket qaıratkeri bolýǵa qadam jasady. Halqynyń jáne qoǵamnyń máse­lelerin erte ańǵardy. Tipti sol kezeń­de de jurtshylyqqa utymdy, shynaıy kózqarasy jáne ádildigimen tanyldy. Onyń óleńderinde halyq­tyń ult­tyq jáne rýhanı qundy­lyqtary, dúnıetanymy, qoǵamnyń problemalary naqty kózqaraspen jazylǵan.

Abaı – aqyn jáne oıshyl ǵana emes, ádebıettanýshy da. Ol Qazaq­stannyń tarıhı kezeńderindegi qoǵam men ádebıet taqyrybynda ǵylymı zertteýler júrgizgen ǵalym. Qara sózderi men óleńderinde halyqtyń qatelik­terin synaıtyn synshy fılo­sofııa­lyq ıdeıalaryn ádilet pen ádilet­siz­dik, adamgershilik, óner, ádebıet, rıtorıka jáne ǵylymı sala­lar­da usynatyn qoǵam ınjeneri sııaqty.

Abaıdyń aqyly, qoǵamdy aǵartý, keńes berýi tek qazaq halqy úshin jazylmaǵan. Ol búkil túrik álemine jol kórsetetin tulǵa desek artyq aıtqandyq emes. Hakimniń tatý túrki álemin qurý ıdealdaryn iske asyrýymyz kerek. Ol – búkil túrik álemi mo­ıyndaıtyn, ustanatyn jáne túsinetin uly jáne bilimdi tulǵa.

Túrki áleminiń tutastyǵy turǵy­synan qarastyrsaq, Abaıdy abyz jáne biriktirýshi element, baǵyt berýshi desek qatelespeımiz. Osy oraıda, Abaıdyń ıdealdy tulǵasyn túrki álemine odan ári tanytý mańyz­dy másele sanalady. Abaı Qunan­baıulyn Túrkııada nasıhattaý maq­­satynda 2020 jyly Eýrazııa Jazýshy­lar odaǵy túrli is-shara ótkizý­di josparlap otyr. Solardyń biri retinde Abaı týraly ǵalymdar men zertteýshilerdiń eńbekteri jınaqtalǵan kitap shyǵarmaqpyz. Eki jyl boıy ázirlengen bul týyndyǵa Túrkııadaǵy ǵalymdardyń Abaı týraly jazǵan túrli maqalasymen qatar, Qazaqstanda zerttelgen taqy­ryp­tardyń túrikshe nusqasy da enbek.

Bul jınaq Pamýkkale ýnıver­sıte­ti­­niń professory Nergıs Bıraı­dyń jetek­shiligimen daıyndaldy.

Uly Abaıdyń 175 jyldyǵyna arnal­ǵan bul erekshe kitaptyń tusaýke­seri túrki álemi úshin mańyzdy qyzmet atqaratyn Halyqaralyq Túrik akademııasy men Qazaqstannyń Túrkııadaǵy elshiliginiń yntymaqtastyǵy nátı­jesinde oqyrmanǵa usynylmaq.

Uly Abaıdyń týǵanyna 175 jyl tolýyna oraı Túrkııanyń túrli ýnı­ver­sıtetterinde de tanystyrylý rásimi ótedi. Osylaısha, Túrkııanyń jastary Abaıdy etene tanı túspek.

Sonymen qatar Túrki áleminiń birlesken ádebı jýrnaly Kardeş Kalemler Abaıdyń týǵanyna 175 jyl tolýyna oraı arnaıy nómir daıyndaıdy.

 Túrik halqy Abaı týraly bile otyryp, uly oıshyldy da, ony týǵan qazaq halqyn da erekshe súıedi jáne qurmetteıdi. Uly oıshyl jáne aqyn Abaıǵa Allanyń izgiligi bolsyn.

 

Iаkýp О́MEROǴLÝ,

Eýrazııa Jazýshylar odaǵynyń basshysy arnaıy «Egemen Qazaqstan» úshin

 

Ankara

Sońǵy jańalyqtar

Aqtóbede dinı ahýal turaqty ma?

Aımaqtar • Búgin, 17:48

Mańyzdy maqsattarǵa basymdyq beriledi

Qazaqstan • Búgin, 16:46

Maqsat – jol sapasyn jaqsartý

Úkimet • Búgin, 11:45

Qoltańba

Aımaqtar • Búgin, 09:42

Jalpy otyrystyń kún tártibi naqtylandy

Parlament • Búgin, 08:42

Dárigerlerdi qoldaýǵa shaqyrdy

Qoǵam • Búgin, 08:36

Básekege qabilettilikti arttyrý mańyzdy

Parlament • Búgin, 08:28

Shekarashylar aldanbady

Qoǵam • Búgin, 08:22

Lısenzııasynan aıyrdy

Qoǵam • Búgin, 08:20

О́nerlige óris keń

Aımaqtar • Búgin, 08:16

Synaqtan saǵy synbaǵan

Aımaqtar • Búgin, 08:11

Býllıng qurbany – jasóspirimder

Qoǵam • Búgin, 08:10

Birneshe sıfrly joba iske qosyldy

Aımaqtar • Búgin, 08:08

Ýaqyty kelgen ıgilik

Tehnologııa • Búgin, 08:05

Sálemde bereke bar

Rýhanııat • Búgin, 08:03

Mysty qalada myltyq nege atyldy?

Aımaqtar • Búgin, 08:02

Uqsas jańalyqtar