Aımaqtar • 17 Qańtar, 2020

Tekeli – eńbekshiler mekeni

37 retkórsetildi

Kezindegi ońtaılandyrýdan keıin toqyraýǵa ushyraǵan Tekeli qalasy búginde jańa turpattaǵy damý jolyna tústi. Qazir shaǵyn shahar «kenshiler qalasy» degen ataýyna laıyq órkendep keledi.

Tekelide sapasy joǵary shoıyn óndiriletininen jurt habardar. 2016 jyldan beri qaıta jandanǵan bul óndiriste jyl saıyn qosymsha qorytý sehtary ashylyp, irgesi ke­ńeıýde. Bıyl shoıyn balqytý óndi­risinde jumys isteıtin ken­shiler sany 1000 adamǵa jetti. Kórigi qyzǵan domna pesh­terinde balqyp, qalypqa quıyl­ǵan ónim ishki jáne syrtqy na­ryqqa shyǵarylýda. Tekeli ken­shileri bıyl 7200 tonna shoıyn óndiripti. Aldaǵy jy­ly óndiriste ekinshi domna pe­shi iske qosylyp, jumys yr­ǵaǵy arta túsedi dep kútilýde. Jumysshylar sany da kóbeıip, metallýrgter qatary 1500 adam­ǵa deıin tolyqpaq.

О́ndiriske jan bitken jerde turǵyn-úı kommýnaldyq sharýashylyq salasy da damıtyny belgili. Adamdarǵa jaıly úı, jaǵymdy orta qajet. In­­fraqurylym da zamanǵa saı bolýǵa tıis. Bul baǵytta shaǵyn qalada biraz sharýa istelipti.

– «О́ńirlerdi damytý» baǵ­darlamasy sheńberinde qaladaǵy «Metallýrg» shaǵyn aýdanynyń káriz jelileri men magıstral­dy jylý jelileri qaıta jań­ǵyrtyldy. Nátıjesinde bar­lyǵy 23,3 shaqyrym káriz je­lisi men 5,02 shaqyrym jylý je­lileri tolyq jańardy. Qa­la­da baspana máselesi de oń sheshimin tabýda. «Nurly jer» baǵdarlamasy aıasynda 40 pá­terli turǵyn úı salynýda, ony ja­qynda paıdalanýǵa beremiz. Taǵy eki 40 páterli turǵyn úı­diń qurylysyn qolǵa aldyq, – deıdi Tekeli qalasynyń ákimi Baqtııar О́nerbaev.

Shaǵyn qalada sharýa­shy­lyq ta órken jaıyp kele­di. Te­keliniń sharýalary et, sút, kókónis óndirýden al­dyń­ǵy orynda. О́tken 10 aıda jer­gi­likti kásipkerler óndirgen ónim 6,5 mlrd teńgeni qurapty. Osy Tekelide aımaqty tabı­ǵı kó- k­ónis­pen qamtyp otyr­ǵan «Green House» jyly­jaı kesheni bar. Osy keshen­niń ónimine suranys kó­beıip, bir ǵana qııardyń 452 myń tonnasy naryqqa shyǵa­ryldy. Suranystyń artýy ká­sipkerliktiń de damýyna yqpal etedi. Iаǵnı, qaladaǵy shaǵyn jáne orta bıznes salasyndaǵy nysandar sany 311 birlikke artyp, 2800 adam eńbekpen qamtylǵan. Onyń ishinde bes birdeı saýda jáne qyzmet kór­setý nysany jańadan ashylyp, 14 adam turaqty jumys taýypty.

Ekonomıkanyń ózegi óndiris qoı. Tekeliniń jandanǵan óner­kásibi ótken 10 aıda 17,2 mlrd teńgeni quraıtyn ónim óndir­gen eken. О́sý kórsetkishi 104,4 paıyz­dy qurap otyr. Aldaǵy jyly damý qadamy qaryshtaı bermek. Ol úshin birneshe ın­vestısııalyq joba jasalǵan. Buıyrsa, ishki naryqtyń qajetin óteıtin bolat pishindi quımalar shyǵaratyn «Elektromarganes» zaýyty iske qosylmaq. Jobanyń quny 433 mln teńge shamasynda, 20 adam­ǵa turaqty jumys orny ashylady. Ák daıyndaıtyn «AkAltunProducts» seriktestigi de Tekeliden óndiris ornyn ash­paq, buǵan ınvestor­lar 135 mln teńge qarjy sa­lýǵa daıyn. 30 adamdy jumys­pen qamtymaq. Taǵy bir 5 mln teń­geniń ınvestısııasyn «Tasun» JShS mıkrokalsıt óndi­risin keńeıtýge salyp otyr eken, munda da 20 jumysshyǵa sura­nys bar.

Jalpy, búginge deıin Tekeli ekonomıkasyn damytýǵa 4,7 mlrd teńge ınvestısııa tartylypty. Naqty kólem ındeksi 96,1 paıyzdy qurady. Onyń ishin­de bıýdjet qarjysynan bó­lek, jeke kózderden quıylǵan qarjynyń úlesi 77,9 pa­ıyz eken, aqshaǵa shaqqanda 3,7 mlrd teńge shamasynda. Al ke­ler jyly ıgeriletin ınvestı­sııa kólemi 6,2 mlrd teńge kóleminde boljanǵan.

Árıne, áleýmettik salada qordalanǵan másele bar. Jumys­syzdyq deńgeıin tómendetýdiń túrli joldary qarastyrylǵan. Ol úshin aldaǵy jyly 470 jańa jumys orny qurylmaq. Bul qaladaǵy jumyssyzdyq deńgeıin 4,7 paıyzǵa deıin azaıtady.

– Tekelide 415 kóp balaly otbasy turady. Olardyń deni baspana máselesin sheshýdi ótinedi. Bıyl áleýmettik jaǵy­nan qorǵalmaǵan otbasylardy turǵyn úımen qamtamasyz etý úshin 25 páter satyp alyndy. Demeýshiler esebinen 5 kóp balaly otbasy baspanaly boldy. 7 otbasy «Baqytty otbasy» baǵ­darlamasy aıasynda qonys toıy­n toılady, – deıdi qala ákimi B.О́nerbaev.

 

Almaty oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Kitaphana kóbeıgen elde qylmys azaıady

Ádebıet • Búgin, 15:14

Zańsyz qarý-jaraq satqandar sottaldy

Qoǵam • Búgin, 12:50

Igerilgen ınvestısııanyń ıgiligi

Aımaqtar • Búgin, 12:37

Taraz: Bilim oshaǵyndaǵy zańsyzdyqtar

Aımaqtar • Búgin, 11:20

Abaıdyń dombyrasy qandaı bolǵan?

Abaı • Búgin, 11:09

Halyqaralyq jıynǵa qatysty

Saıasat • Búgin, 08:15

Jańa kodeks jobasyn talqylady

Saıasat • Búgin, 08:12

Shetelge shyqpaýǵa keńes berdi

Qoǵam • Búgin, 08:04

Saýdakenttiń sharýalary saqadaı saı

Ekonomıka • Búgin, 08:02

«Qarjy pıramıdalary» qaıtyp keldi me?

Ekonomıka • Búgin, 08:01

Depýtattar on bir usynys ázirledi

Parlament • Búgin, 07:56

«Qutty qonaq» – Birjan elinde

Abaı • Búgin, 07:51

Uqsas jańalyqtar