Tarıh • 23 Qańtar, 2020

О́tkenniń sabaǵy esińde qalady

33 retkórsetildi

Týǵan jerdiń ár belesi, ár tóbesiniń astynda qanshama tarıh buǵyp jatyr deseńizshi. Ásirese jer-sý ataýlaryna baılanysty ańyz kóp. Báriniń soraby sabaqtasa kele, bir arnada toǵysady. Ol eldik pen erliktiń, kisilik pen adamgershiliktiń arqaýy.

Kókshetaýdan shyǵyp Zeren­di­ge bet alsańyz, qamshylar jaq qaptaldan toıǵan qozydaı tompaıyp jatqan, qysy-jazy jasyl óńin bir bermeıtin Qoshqarbaı taýy kóriner edi. Taý eteginen bastalǵan ıt tumsyǵy ótpeıtin ný orman ushar basyna deıin qaptaldasa qaýmalap, órleı túsip dál órkeshine jetkende sel­direı suıylady. Jalpaq jon­daǵy támam elge yq-pana bolsyn dep jaratqan ıeniń ózi qondyrǵan ispetti. Yq ekeni ras. Taý baýraıynda ósken taýdaı, marqasqa uldarynyń elge pana bolǵandyǵyn aıǵaqtaıtyn ańyz jelisi bylaıǵy jurtty sıqyrly sazymen elitip, baýraıtyny da bar. Erlikke úndeıdi, eldikti meńzeıdi.

Este joq eski kezeńde ataýy joq taý eken. Taý etegin qalyń qaraýyl jaılaǵan. Qoshqarbaı esimdi ári balýan, ári batyr jigit bolypty. Sandyqtaýdyń arǵy betindegi jalpaq jurt elge syıly, halyqqa qadirli aqsaqaldarynyń jylyn berip, úlken as ótkiziledi. Álgi asqa kileń saıdyń tasyndaı joldastaryn ertken Qoshqarbaı da barady. Áýeli alaman báıge ótkizildi deıdi. Aýzymen qus tistegen júz júırik jarys jolyna shyqsa kerek. Tulparlar oralǵansha, kúres ótkizilgen. Elinde talaı balýannyń qabyrǵasyn qaý­satqan Qoshqarbaı batyr da bel býypty. Túıe balýan ata­ǵyna úmitkerler mundaı kóp bolar ma? Kileń baltyry besikteı, keýdesi esikteı, som bilekti myqtylar. Eń sońynda talaı jyl boıy báıgesin shappaı alyp kelgen túıe balýan óz eliniń jastary qoǵadaı japyrylyp jeńilgen soń táýekel etse kerek. Namys qysqanda. Álgi qarsy jaqtyń balýanyn tórt jigit shynjyrlap ákelipti deıdi. Jýan moıynǵa qosqabattap oraı býyndyrǵan shynjyrǵa tórt balýan jigit áreń ıe bolǵandaı. Shamasy bul da qarsylastyń kúni buryn záresin ushyrýy úshin, mysyn basý úshin jasalatyn ádis bolýy ábden yqtımal. As basqarýshy tobylǵy sapty qamshysyn siltegen sátte aıqas bastalady. Qoshqarbaı batyr ishten shalǵan. Qapysyz. Ejelgi túıe balýan shań qaýyp qalypty. Álde kárilik, áıtpese, jas periniń kúshi kemel. Osy toıda meımanasy asqan Qoshqarbaı batyr as berip jatqan eldiń maqtanyshy Zeren sulýmen tilde­sedi. Kúndizgi beldesýde Qoshqar­baı­dyń surapyl kúshin kórgen, endi bir sát aqylyna, parasaty men kisiligine qulaǵan Zeren sulý jas júrektiń qalaýyn tap­qan­daı. Eki jas til tabysypty. Ǵashyqtardyń jolyna kóldeneń túsken kedergi az ba? Basy bos emes eken. Qyz ákesimen terezesi teń, shynjyr balaq, shubar tóstiń biri besik quda bolyp qoı­ǵan. Endigisi nar táýekel dep alyp qashý.

As tarqap, el entigi basylǵan kezde Qoshqarbaı batyr aýzymen qus tistegen qos kúreńmen Zeren sulýdy alyp qashady. Oqys oqıǵadan támam jurt ilezde habardar bolady. Qyz aǵasy Aıdabol batyr da qulaǵdar boldy.

Namys óltirip barady. Balýan bolsa qaıteıik, batyr bolsa qaıteıik, dál osylaı tize batyrýǵa bola ma?! Aıdabol batyr torǵaı kózdi aq saýytyn kıgen, bes qarýyn boıyna asynǵan. Qoshqarbaı batyrdyń barar jeri, panalar ortasy belgili. Iz sorabyna túsken, Aıdabol batyr bastaǵan qalyń top jaý qaıdalap jónep berdi deıdi.

Bul quba qalmaqtyń aýyq-aýyq Kóksheniń baýraıyndaǵy qalyń elge azýyn kórsetip turǵan ýaqyt eken. Eki ǵashyq elge bet alǵanda beıqam jatqan qazaqtyń aýyldaryn shaýyp, oljaǵa kene­lip qaıtyp kele jatqan qal­maq tobyna kezdesedi. Jaý qarasy kóringennen Qoshqarbaı batyr bastaǵan top tutqyndaǵy jan men maldy aıyryp almaq bolyp tós aıyldaryn qattyraq tartyp, tóskeıdi attandaǵan qıqýmen ti­tirentip jibergen. Onsyz da jı­naqy, bes qarýy boıynda kele jatqan quba qalmaq olja maldy tastaı qashýǵa kóz­de­ri qımaı, tutqıyldan tap bol­ǵan shaǵyn qolmen sharpysa ketedi. Bul shaqta ilezde kún eńkeıip, tóńirekti qoıý qarań­ǵy­lyq basqan. Tún ishinde qaıdan soǵyssyn, aıqastyń aqyrǵy demi erteń soǵylmaq. Iz indetken Aıdabol batyr da arqyraı jetipti. Mán-jaıdy uǵynǵan soń keshe ǵana týyndaǵan ashý-yza sap basylyp, ekeýi qosylyp quba qalmaqqa qarsy soǵyspaq. Tań bozaryp atysymen tulparlaryna er salǵan qos batyr basqynshy jaýdy túre qýady. Áp-sátte jý­satyp tastaıdy. Sóıtip jú­rip keıin qalǵan Zerenge qaraı­tyn da shama joq. Soǵys bas­tal­ǵanda qos kúreńniń birin mingen Zeren sulý áldekimniń silteýimen Qoshqarbaıdyń eline bet alǵan. Maldan kúder úzgen qalmaq qolynyń birazy maldy oljalamasaq ta jandy oljalaıyq dep, arýdyń sońynan qýyp berse kerek. Jaraý at jetkizbegen. Sútpisirim ýaqyttan soń kól shetinde tizgin tartqan. On shaqty qalmaq oq boıy taıap qaldy deıdi. Qutylýdan kúder úzgen soń Zeren sulý aqbas tolqyndary aspanǵa atyp, ashýǵa býlyqqandaı keıip tanytyp, býyrqana teńselip jatqan kúmis kólge qoıyp ketse kerek. Artynan jetken alaman tolqyn shaıǵan bórkin ǵana kóripti. Kól beti qabara qaraýytyp jatty deıdi.

Qalmaq jaǵy jeńilis tapqan. Qazaqtyń mereıi ústem. Aja­ry­nan aı yqqan Zeren sulýdyń qazasy ǵana janǵa batady. Qosh­qar­baı men Aıdabol batyrlar budan bylaıǵy ýaqytta el qorǵany bolýǵa bátýalasady.

Kónekóz qarııalar Zerendi kóli­niń ataýyn Zeren sulýdyń opat bolýymen baılanystyrady. Áý bastaǵy túbiri «Zeren endi», ıakı «Zerendi» bolǵan desedi. Kólge Zeren sulý enip ketken. Qos batyr almaǵaıyp zamanda san márte jan alyp, jan berisken shaıqastarǵa qatysqan, el qorǵaǵan, erliktiń anyq, aı­qyn úlgisin kórsetken. Týǵan jer­di súıseń, menshe súı desken.

Al el qorǵany Qoshqarbaı batyrdyń esimi kólden qozykósh jerdegi taýǵa berilgen. Qazir taý etegin jaılaǵan Qoshqarbaı aýyly bar. Al Aıdabol batyrdyń aýyly Zerendiden tup-týra otyz shaqyrym jerde. Kózi tirisinde Kóksheniń baýraıyndaǵy qalyń eldiń joqtaýshysy, qamqorshysy bolǵan, týǵan topyraqtyń toqymdaıyn basqynshy jaýǵa bastyrmaǵan qos batyrdyń esimi keıingi urpaqqa eldik pen erlikti tý etý azamat paryzy ekendigin ańǵartyp turǵandaı.

 

Sońǵy jańalyqtar

Mańǵystaýda «ANTIKOR ORTALYGY» ashyldy

Rýhanııat • Búgin, 11:38

Tennıs: Elena Rybakına fınalda

Tennıs • Búgin, 08:52

Basty aqparat (21.02.2020)

Vıdeo • Keshe

Uqsas jańalyqtar