Tarıh • 24 Qańtar, 2020

Qalmaqqyrylǵan ba, Qalmaqqyrǵan ba?..

1769 retkórsetildi

Osydan eki jyl buryn biz gazetimizde «Qalmaqqyrylǵan nege eleýsiz qalǵan?..», «Kókiregime kóshken Qalmaqqyrylǵan, Aqshıman» M.Áýezov» dep eki maqala jazdyq. Maqalada Qalmaqqyrylǵan tarıhy – ashylmaǵan aral sekildi ekenin, talaı jyl boıy oblystyq ishki saıasat, mádenıet, týrızm basqarmalary tarapynan «Mádenı mura» baǵdarlamasy kezinen bastap tarıhı-tanymdyq jumys júrgizilmegenin aıtqan edik.

Endi mine, eleýsiz qalǵan Qal­maq­qyrylǵan taýynyń syry ashyla bas­tady.

Osy jýyrda oblys orta­lyǵyndaǵy Toraighyrov University-­te «Qalmaq­qy­ryl­ǵan taý­­laryndaǵy arheologııalyq-etno­grafııalyq zertteýler» at­ty halyq­aralyq ǵylymı-táji­rı­belik konferensııa ótti. Jer­gilikti ǵalymdar tarıh­taǵy «Qal­maqqyrylǵan» degen ataý­men bel­gili qazaq-qalmaq shaıqasyna qatysty qundy málimettermen bólisti. Konferensııaǵa stýdentter, tarıh páni­niń muǵalimderi, zııa­­ly qaýym ókilderi qatysty.

Jergilikti ǵalymdardyń zertteý ju­mys­tarynyń barysynda shaıqastyń jyly, ýaqyty, orny anyqtalypty. Tip­ti shaıqas sátterin kórsetetin kartany qa­tysýshylar nazaryna usyndy.

Jıynda oqý ornynyń E.Bek­mahanov atyndaǵy Tarıh jáne etnografııa or­talyǵynyń dırektory Amantaı Quda­baev­tyń «Serektas shaıqasy» degen kita­by ta­nystyryldy.

– Sondyqtan, – deıdi oqý orny­nyń E.Bek­mahanov atyn­daǵy Tarıh jáne etno­gra­fııa or­ta­lyǵynyń dırektory Aman­taı Qudabaev, – shaıqas ótken jerdi «Qalmaqqyrylǵan» emes, «Qalmaq­qyr­ǵan» dep ataǵan durys. Shaıqas Maı aýdany, Aq­shıman aýylynyń mańynda 1741 jyly naýryz-sáýir aılarynda bol­ǵan. Ol jerdi «Qal­maqqyrǵan» desek, qazaqtyń qalmaqty qyrǵan jeri bolyp shyǵady. Bul tarıhı derektermen dáleldengen. Al eger «Qalmaqqyrylǵan» de­sek, onda qal­maqtar ózdiginen qyry­lyp qal­ǵan sııaqty kórinedi, – deıdi tarıhshy ǵalym.

Iаǵnı «Serektas shaıqasy» kita­byna tarıhshy, etnograf ǵalym­dardyń «Qal­maq­qyryl­ǵan» tarıhı shaıqasy týraly maqa­­lalaryn toptastyryp ber­gen. Ki­tapta qazaq-qalmaq shaıqas­ta­ryna baılanysty zertteýler, kónekóz qarııa­lardyń es­telikteri, ólketanýshylar men jýrnalıst qaýymnyń maqalalary bar.

Al Toraighyrov University Arheo­logııalyq zertteýler orta­lyǵynyń dırektory Vık­tor Merstiń aıtýynsha, qazir Qal­maq­qyrylǵan taýy túbegeıli zert­telýde. Taýdyń soltústik, sol­tústik-shyǵys aımaqtarynan qal­maqtardyń kóne turaqtary anyqtalǵan. Bul jerler kóship-qonýǵa asa yńǵaıly bolǵan. Sol sebepti olar osy jerlerge qyzy­ǵyp, jaýlap alǵysy kelgen.

Taý Maı aýdany, Aqshıman aýy­lynyń ońtústik jaǵyna qaraı or­nalasqan. Taýdyń eni – 10, uzyn­dyǵy 17 shaqyrym. Baıanaýyl taýlarymen jalǵasady. Aralyǵy 80 shaqyrymdaı.

Jıynǵa qatysqan Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ Dúnıejúzi tarıhy kafedrasynyń ǵylymı qyzmetkeri Irına Erofeeva ótken ǵasyrdyń 80-jyldary shy­ǵystanýshy Vla­dımır Moı­seev­tiń zertteýi ba­ry­synda Qal­maqqyrylǵan jaı­ly tarıhı oqıǵany alǵash bil­genderin aıtyp ótti.

– Aldaǵy ýaqytta Aqshıman jerin, Qalmaqqyrylǵan taýyn­ zert­teýdi josparlap otyrmyn. Shaıqas týraly materıal­dar or­talyq jáne aımaqtyq muraǵat­tarda saqtaýly. Derekterdiń bar­lyǵy tereń zertteýdi qajet etedi. Aldaǵy ýaqytta áriptesterimizben birlesip zerttemekpiz, – deıdi Re­seı ǵylym akademııasy Qalmaq ǵy­lymı ortalyǵynyń qyzmetkeri V. Tepkeev.

Qalmaqqyrylǵan taýy­na, Aq­shıman aýylyna jetý – alys­tyń alysy. Maı aýdanynyń or­talyǵy Kóktóbeden shyqqan kólik taýsylyp bitpeıtin uzaq jolǵa bas­taıdy.

Aýyldaǵy mektepte tehnologııa páninen sabaq beretin Nurbek Jumadilovtiń de Qalmaqqyrylǵan jaıly aıtary az emes. Oblys­tyq mýzeı qyzmetkerleri «Qal­­maq­qyrylǵan» joba­syn da qol­ǵa alypty. Bul joba­ǵa Er­mat Baıqurmanov, Ábil­qaq Tú­gel­baevtar bastaǵan belsen­diler úles qosýda.

Oblysta ákim bolǵan Erlan Arynnyń kezinde «Batyrlar joly» atty tarıhı-tanymdyq joba uıymdastyryldy. Jastar Baıanaýyldan Qalmaqqyrylǵan taýyna deıingi aralyqtaǵy 80 sha­qyrym jerdi jaıaý júrip ótse, «Qazaq handyǵynyń 550 jyl­dyǵyna» oraı «Uly dala eli» tarıhı-mádenı respýblıkalyq eks­pedısııasy da Qalmaqqyrylǵan taýyna kelip ketken.

Negizi osyndaı tarıhı taýly jer erekshe qorǵalatyn aımaqqa alynady. Qalmaqqyrylǵan ta­ýyndaǵy tastarǵa qalaı bolsa solaı jazylǵan beıbereket ja­zýlar, qoqystar kózge túsedi. Kútim ke­rek­tigi kó­rinip tur.

Muhtar Əýezov 1958 jyly Baıanaýylǵa keledi. Qasynda júr­gen serikteriniń biri:

– Muhtar aǵa, buryn Baıan­aýylda bolyp pa edińiz? – dep su­raq qoıady. Sonda Muhtar Áýe­zov:

– Baıanaýylda bolǵanym joq. Biraq Baıanaýyl únemi menimen bir­ge, meniń qasymda. Meniń dos­­ta­rym Əlkeı Marǵulan, Qa­nysh Sətbaev osy Baıanaýyldan shyqqan azamattar ǵoı. Olardyń aıtýy, sýretteýi boıynsha Aqbet taýy, Qalmaqqyrylǵan jotasy, Ja­sybaı, Sabyndy, Toraıǵyr kól­deri əli kartaǵa túspeı jatyp, meniń kókiregime kóshken. Endi, mine Baıanaýylǵa qumartyp kele jatqan jaıym bar, – degen eken.

Muhań aıtyp ketken «áli kar­taǵa túspeı jatyp» degen sóz­diń máni búginge jetti. Bizdiń ózi­miz Elbasynyń «Rýhanı jań­ǵyrý» baǵdarlamasy arqyly eli­mizdiń ár óńirindegi eleýsiz qalǵan Qal­maq­qyrylǵan sııaqty tarıhı jer­lerdi, olardyń ataýlaryn zert­tep-zerdelep jazyp, kartaǵa túsi­rý kerektigin endi qolǵa alýda­myz.

Amantaı Qudabaevtyń «Serektas shaıqasy» degen kita­bynyń bulaı atalýyna kelsek, 1756 jyly Oljabaı batyr bas­taǵan Baıanaýyl men Ertis ózeni aralyǵyndaǵy qazaq-jońǵar shaıqasyna kýá bolǵan Serektas taýlary – qalmaqty qyrǵan je­ńisten soń Qalmaqqyrǵan dep atal­ǵany tarıhta aıtylady.

Biraq ǵalym-tarıhshy Qal­maq­qyrǵan dep ataǵysy kelgen ataý Maı aýdany, Aq­shı­man aýyly mańyndaǵy Qal­maq­qyrylǵan ataýynan basqa, eli­miz­diń Ulytaý aýdanynda, Aq­tóbe ob­lysy Temir aýdanynda da bar, qazaq jeriniń táýelsizdigi úshin kúrestiń kýási bolǵan tarıhı jer­ler delinedi.

Jalpy, tarıhta bolǵan oqı­ǵany ata-babalarymyz «Qalmaq­qyrylǵan» dep beker atamaǵan bo­lar. Ańyraqaı, Bulanty, tipti, qalmaqtarmen bolǵan shaıqas­tardyń bárin de halqymyz «Qal­maqqyrylǵan» dep atap kelgen.

Árıne Ańyraqaı, Bulanty shaıqastarynyń qataryna endi qalmaqtardy qyrǵan «Serektas shaı­qasy» qosylsa – osy kúnge deıin eleýsiz qalyp kelgen bul shaıqas jaıly bári de biletini qýantady.

Bul shaıqas jaıly Máshhúr Júsip babamyz «Osy qyrǵynnan keıin qaıtyp qalmaqtyń tabany Saryarqaǵa tıgen emes» dep jazdy.

Serektastaǵy «Qalmaq­qyryl­ǵan shaıqasy» jaıynda Álıhan Bó­keıhan, Álkeı Marǵulan, basqa da tarıhshylar jazyp ketkenimen, Keńes kezinde bul másele jabyq kúıinde qala berdi.

Keı jerlerde, jyrlarda Se­rik­­tas bolyp ta atalyp júr. She­­ji­re­de árkim ártúrli taratady. Áıtse de erteden jergilikti ha­­lyq «Qalmaqqyrylǵan» atap ket­ken ataýdy, osy kúnge deıin sanasyna sińirgen tarı­hı oqı­ǵany, ótken tarıhty qas­terleıik. Ataýyn ózgertkimiz kel­se, Se­rek­t­astyń ózi de buryn jer­gi­likti qarttardyń aıtýlarynsha Qara­sıyr dep atalǵan eken. «Qara­sıyr­daǵy shaıqas» jaıly da ótken tarıhta málimetter bar.

Qazir bizge keregi: óńirdegi endi ǵa­na qupııaly tarıhy ashylǵan Qal­maqqyrylǵan taýyn tarıhı-tanymdyq maǵynasynda qorǵaýǵa alý qajet. Týrıster kelip tańdaı qaǵatyndaı-aq, tabıǵaty da, óziniń esh jerde joq ereksheligimen kózge túsetin úshkir, jartasty taýlardy qazaq jeriniń keremeti retinde tanystyrý qajet.

Bul jerge kelgende boıyńdy tylsym qubylys jeńip, basqasha áserde bolasyz. Aqshımanǵa keler jol boıynda «Qalmaqqyrylǵan taýy» dep jazylyp, nusqaý bel­gileri bolýy qajet. Sondaı-aq­ Qal­maqqyrylǵanda tarı­hı-ta­nym­dyq týrızm jasaý úshin bul jaqqa jol salýymyz qajet.

Osy kórinisterdi túsiretin kásibı fotograftardy, tipti, sha­­­ǵyn derekti kıno túsiretin ma­­mandardy da shaqyrý kerek. Ǵa­­lam­tordan Qalmaqqyrylǵan taý­larynyń dóńgelengen kóri­nisterin kórsetetin sýret tabýyń da qıyn.

Biz de Qalmaqqyrylǵan taýy, Aqshıman aýyly jaqqa birneshe ret baryp qaıttyq. Ár tasynda jaýgershilik zamannyń kúńgir kóne úni qalyp, jańǵyrady.

 

Pavlodar oblysy,

Maı aýdany

 

Sońǵy jańalyqtar

Basty aqparat (19.02.2020)

Vıdeo • Búgin, 18:52

Qyzylorda: Bıyl 10 iri joba júzege asady

Aımaqtar • Búgin, 18:52

Zańger kóp, kúzetshi joq

Qoǵam • Búgin, 17:49

Alysty jaqyndatatyn qurylǵy

Qoǵam • Búgin, 16:23

Qaıyrymdylyq – qasterli qasıet

Qoǵam • Búgin, 15:54

Almatydaǵy ıesiz jeliler qala balansyna beriledi

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 15:49

Almatyda 39 medısınalyq uıym ashylady

Medısına • Búgin, 15:31

Basylym basshylary - Nurlan ORAZALIN (1947)

Basylym basshylary • Búgin, 15:24

Memleket basshysy Dáýren Abaevty qabyldady

Prezıdent • Búgin, 15:08

Jaqsylyq júrek jylytady

Qazaqstan • Búgin, 15:07

Basylym basshylary - Ábish KEKILBAIULY (1939-2015)

Basylym basshylary • Búgin, 15:06

Mektep bitirýshi túlekter jol qurylysy salasymen tanysty

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 15:03

Jetistikke jetken jandardy dáripteıdi

Aımaqtar • Búgin, 12:42

Inklıýzıvti qoǵam qurý úshin...

Qoǵam • Búgin, 12:21

Erikti jastar erkin formatta pikir almasty

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 12:05

Almatyda qurylys qarqyndy júrip jatyr

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 11:33

Uqsas jańalyqtar