Endi mine, eleýsiz qalǵan Qalmaqqyrylǵan taýynyń syry ashyla bastady.
Osy jýyrda oblys ortalyǵyndaǵy Toraighyrov University-te «Qalmaqqyrylǵan taýlaryndaǵy arheologııalyq-etnografııalyq zertteýler» atty halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferensııa ótti. Jergilikti ǵalymdar tarıhtaǵy «Qalmaqqyrylǵan» degen ataýmen belgili qazaq-qalmaq shaıqasyna qatysty qundy málimettermen bólisti. Konferensııaǵa stýdentter, tarıh pániniń muǵalimderi, zııaly qaýym ókilderi qatysty.
Jergilikti ǵalymdardyń zertteý jumystarynyń barysynda shaıqastyń jyly, ýaqyty, orny anyqtalypty. Tipti shaıqas sátterin kórsetetin kartany qatysýshylar nazaryna usyndy.
Jıynda oqý ornynyń E.Bekmahanov atyndaǵy Tarıh jáne etnografııa ortalyǵynyń dırektory Amantaı Qudabaevtyń «Serektas shaıqasy» degen kitaby tanystyryldy.
– Sondyqtan, – deıdi oqý ornynyń E.Bekmahanov atyndaǵy Tarıh jáne etnografııa ortalyǵynyń dırektory Amantaı Qudabaev, – shaıqas ótken jerdi «Qalmaqqyrylǵan» emes, «Qalmaqqyrǵan» dep ataǵan durys. Shaıqas Maı aýdany, Aqshıman aýylynyń mańynda 1741 jyly naýryz-sáýir aılarynda bolǵan. Ol jerdi «Qalmaqqyrǵan» desek, qazaqtyń qalmaqty qyrǵan jeri bolyp shyǵady. Bul tarıhı derektermen dáleldengen. Al eger «Qalmaqqyrylǵan» desek, onda qalmaqtar ózdiginen qyrylyp qalǵan sııaqty kórinedi, – deıdi tarıhshy ǵalym.
Iаǵnı «Serektas shaıqasy» kitabyna tarıhshy, etnograf ǵalymdardyń «Qalmaqqyrylǵan» tarıhı shaıqasy týraly maqalalaryn toptastyryp bergen. Kitapta qazaq-qalmaq shaıqastaryna baılanysty zertteýler, kónekóz qarııalardyń estelikteri, ólketanýshylar men jýrnalıst qaýymnyń maqalalary bar.
Al Toraighyrov University Arheologııalyq zertteýler ortalyǵynyń dırektory Vıktor Merstiń aıtýynsha, qazir Qalmaqqyrylǵan taýy túbegeıli zerttelýde. Taýdyń soltústik, soltústik-shyǵys aımaqtarynan qalmaqtardyń kóne turaqtary anyqtalǵan. Bul jerler kóship-qonýǵa asa yńǵaıly bolǵan. Sol sebepti olar osy jerlerge qyzyǵyp, jaýlap alǵysy kelgen.
Taý Maı aýdany, Aqshıman aýylynyń ońtústik jaǵyna qaraı ornalasqan. Taýdyń eni – 10, uzyndyǵy 17 shaqyrym. Baıanaýyl taýlarymen jalǵasady. Aralyǵy 80 shaqyrymdaı.
Jıynǵa qatysqan Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ Dúnıejúzi tarıhy kafedrasynyń ǵylymı qyzmetkeri Irına Erofeeva ótken ǵasyrdyń 80-jyldary shyǵystanýshy Vladımır Moıseevtiń zertteýi barysynda Qalmaqqyrylǵan jaıly tarıhı oqıǵany alǵash bilgenderin aıtyp ótti.
– Aldaǵy ýaqytta Aqshıman jerin, Qalmaqqyrylǵan taýyn zertteýdi josparlap otyrmyn. Shaıqas týraly materıaldar ortalyq jáne aımaqtyq muraǵattarda saqtaýly. Derekterdiń barlyǵy tereń zertteýdi qajet etedi. Aldaǵy ýaqytta áriptesterimizben birlesip zerttemekpiz, – deıdi Reseı ǵylym akademııasy Qalmaq ǵylymı ortalyǵynyń qyzmetkeri V. Tepkeev.
Qalmaqqyrylǵan taýyna, Aqshıman aýylyna jetý – alystyń alysy. Maı aýdanynyń ortalyǵy Kóktóbeden shyqqan kólik taýsylyp bitpeıtin uzaq jolǵa bastaıdy.
Aýyldaǵy mektepte tehnologııa páninen sabaq beretin Nurbek Jumadilovtiń de Qalmaqqyrylǵan jaıly aıtary az emes. Oblystyq mýzeı qyzmetkerleri «Qalmaqqyrylǵan» jobasyn da qolǵa alypty. Bul jobaǵa Ermat Baıqurmanov, Ábilqaq Túgelbaevtar bastaǵan belsendiler úles qosýda.
Oblysta ákim bolǵan Erlan Arynnyń kezinde «Batyrlar joly» atty tarıhı-tanymdyq joba uıymdastyryldy. Jastar Baıanaýyldan Qalmaqqyrylǵan taýyna deıingi aralyqtaǵy 80 shaqyrym jerdi jaıaý júrip ótse, «Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyna» oraı «Uly dala eli» tarıhı-mádenı respýblıkalyq ekspedısııasy da Qalmaqqyrylǵan taýyna kelip ketken.
Negizi osyndaı tarıhı taýly jer erekshe qorǵalatyn aımaqqa alynady. Qalmaqqyrylǵan taýyndaǵy tastarǵa qalaı bolsa solaı jazylǵan beıbereket jazýlar, qoqystar kózge túsedi. Kútim kerektigi kórinip tur.
Muhtar Əýezov 1958 jyly Baıanaýylǵa keledi. Qasynda júrgen serikteriniń biri:
– Muhtar aǵa, buryn Baıanaýylda bolyp pa edińiz? – dep suraq qoıady. Sonda Muhtar Áýezov:
– Baıanaýylda bolǵanym joq. Biraq Baıanaýyl únemi menimen birge, meniń qasymda. Meniń dostarym Əlkeı Marǵulan, Qanysh Sətbaev osy Baıanaýyldan shyqqan azamattar ǵoı. Olardyń aıtýy, sýretteýi boıynsha Aqbet taýy, Qalmaqqyrylǵan jotasy, Jasybaı, Sabyndy, Toraıǵyr kólderi əli kartaǵa túspeı jatyp, meniń kókiregime kóshken. Endi, mine Baıanaýylǵa qumartyp kele jatqan jaıym bar, – degen eken.
Muhań aıtyp ketken «áli kartaǵa túspeı jatyp» degen sózdiń máni búginge jetti. Bizdiń ózimiz Elbasynyń «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy arqyly elimizdiń ár óńirindegi eleýsiz qalǵan Qalmaqqyrylǵan sııaqty tarıhı jerlerdi, olardyń ataýlaryn zerttep-zerdelep jazyp, kartaǵa túsirý kerektigin endi qolǵa alýdamyz.
Amantaı Qudabaevtyń «Serektas shaıqasy» degen kitabynyń bulaı atalýyna kelsek, 1756 jyly Oljabaı batyr bastaǵan Baıanaýyl men Ertis ózeni aralyǵyndaǵy qazaq-jońǵar shaıqasyna kýá bolǵan Serektas taýlary – qalmaqty qyrǵan jeńisten soń Qalmaqqyrǵan dep atalǵany tarıhta aıtylady.
Biraq ǵalym-tarıhshy Qalmaqqyrǵan dep ataǵysy kelgen ataý Maı aýdany, Aqshıman aýyly mańyndaǵy Qalmaqqyrylǵan ataýynan basqa, elimizdiń Ulytaý aýdanynda, Aqtóbe oblysy Temir aýdanynda da bar, qazaq jeriniń táýelsizdigi úshin kúrestiń kýási bolǵan tarıhı jerler delinedi.
Jalpy, tarıhta bolǵan oqıǵany ata-babalarymyz «Qalmaqqyrylǵan» dep beker atamaǵan bolar. Ańyraqaı, Bulanty, tipti, qalmaqtarmen bolǵan shaıqastardyń bárin de halqymyz «Qalmaqqyrylǵan» dep atap kelgen.
Árıne Ańyraqaı, Bulanty shaıqastarynyń qataryna endi qalmaqtardy qyrǵan «Serektas shaıqasy» qosylsa – osy kúnge deıin eleýsiz qalyp kelgen bul shaıqas jaıly bári de biletini qýantady.
Bul shaıqas jaıly Máshhúr Júsip babamyz «Osy qyrǵynnan keıin qaıtyp qalmaqtyń tabany Saryarqaǵa tıgen emes» dep jazdy.
Serektastaǵy «Qalmaqqyrylǵan shaıqasy» jaıynda Álıhan Bókeıhan, Álkeı Marǵulan, basqa da tarıhshylar jazyp ketkenimen, Keńes kezinde bul másele jabyq kúıinde qala berdi.
Keı jerlerde, jyrlarda Seriktas bolyp ta atalyp júr. Shejirede árkim ártúrli taratady. Áıtse de erteden jergilikti halyq «Qalmaqqyrylǵan» atap ketken ataýdy, osy kúnge deıin sanasyna sińirgen tarıhı oqıǵany, ótken tarıhty qasterleıik. Ataýyn ózgertkimiz kelse, Serektastyń ózi de buryn jergilikti qarttardyń aıtýlarynsha Qarasıyr dep atalǵan eken. «Qarasıyrdaǵy shaıqas» jaıly da ótken tarıhta málimetter bar.
Qazir bizge keregi: óńirdegi endi ǵana qupııaly tarıhy ashylǵan Qalmaqqyrylǵan taýyn tarıhı-tanymdyq maǵynasynda qorǵaýǵa alý qajet. Týrıster kelip tańdaı qaǵatyndaı-aq, tabıǵaty da, óziniń esh jerde joq ereksheligimen kózge túsetin úshkir, jartasty taýlardy qazaq jeriniń keremeti retinde tanystyrý qajet.
Bul jerge kelgende boıyńdy tylsym qubylys jeńip, basqasha áserde bolasyz. Aqshımanǵa keler jol boıynda «Qalmaqqyrylǵan taýy» dep jazylyp, nusqaý belgileri bolýy qajet. Sondaı-aq Qalmaqqyrylǵanda tarıhı-tanymdyq týrızm jasaý úshin bul jaqqa jol salýymyz qajet.
Osy kórinisterdi túsiretin kásibı fotograftardy, tipti, shaǵyn derekti kıno túsiretin mamandardy da shaqyrý kerek. Ǵalamtordan Qalmaqqyrylǵan taýlarynyń dóńgelengen kórinisterin kórsetetin sýret tabýyń da qıyn.
Biz de Qalmaqqyrylǵan taýy, Aqshıman aýyly jaqqa birneshe ret baryp qaıttyq. Ár tasynda jaýgershilik zamannyń kúńgir kóne úni qalyp, jańǵyrady.
Pavlodar oblysy,
Maı aýdany
