Rýhanııat • 30 Qańtar, 2020

Tonykók – dańǵaıyr jyraý, danyshpan bilge, daraboz qolbasshy

984 retkórsetildi

Turanǵa tolqyndap jaıylǵan túgel túrkiniń tunyq tili men dástúrli dilin, aıshyqty bitik-jazýy men jazba ádebıetiniń, joraly jarǵy-túzimi men memlekettik bıliktiń jón-josyǵyn jasap, baǵzy babalardyń baıraqty birliginiń bastaýynda turǵan tuǵyrly tulǵanyń dala danyshpany, joryqshy jyraý Bilge Tonykók ekeni belgili. Bul turǵydan alǵanda, bizdiń jazba ádebıetimizdiń negizin qalaýshy da alyp abyz babamyz bolyp shyǵady. Bilge Tonykóktiń bádizdep tasqa qashap qaldyrǵan máńgilik eskertkishiniń 1300 jyldyǵyn Halyqaralyq Túrki akademııasynyń bastamashyldyǵymen, Ázerbaıjan, Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Túrkııa jáne Mońǵolııa memleketteriniń ortaq usynysymen 2020 jyly IýNESKO aıasynda atap ótýge resmı sheshimniń qabyldanýy – tamyrlas jurttyń mereıi ǵana emes, álemdik mádenıettegi eleýli jańalyqqa aınalyp otyr.

Túrk elin túletýshi – Boıla Baǵa tarhan

О́túkendi jıektep aǵatyn talaı tarıhqa kýá bolǵan Toǵyla ózeniniń toǵaıly alqabyna jaqyn jasyl jazırada ornalasqan Tonykók eskert­kishinde kemeńger babamyz túgel túrkige ózegin jaryp shyqqan ósıetin aıta kele, «Biliktisi, sóz ıesi men bol­dym» deıdi. Áýeli eskertkish «Men Bilge Tonykók tabǵash elinde tár­bıelendim» degen sózben bastalady. Osy sóılemde qanshama qatparly maǵyna, qamyryqty ún, zamannyń sazy bar deseńizshi?! Orhon boıyndaǵy ordaly qaǵandar Bilge, Kúlteginderdiń jyry «Úste kók aspan, astyda qara jer jaralǵanda» degen qudiretti uranmen bastalyp, túrk memleketiniń aıbyndy tarıhynyń qıly kezeńin baıandaıdy, jalpaq jurttyń qamyn tolǵaıdy. Al Tonykók jyry «Men» dep jeke óziniń atynan bastalyp, jyraýlyq sarynda aqynnyń dara dabysy, ór úni batyrlyq jyrdyń qulaqkúıine aınalǵandaı áser etedi. Bilge qaǵan men Kúltegin bahadúr qaıtys bolǵan soń onyń urpaqtary marqumdarǵa arnalǵan ǵuryptyq keshen soqsa, kerisinshe abyz, jyraý Tonykók óziniń kózi tirisinde eńseli eskertkish soǵyp, oǵan eline arnaǵan tolǵaýyn shekitedi. Qaı zamanda da osylaısha jyraýdyń daýysy qaǵandardan buryn halyqqa jetýge haqyly bolýy, úsh alyp qaǵandy taqqa otyrǵyzyp, dana keńesshi, uly joryqtarǵa uranshy bolǵan abyzdyń ór úniniń búginge ulasýy tereń dástúr sabaqtastyǵyn tanytady. Orhon boıyndaǵy qaǵandar ordasynan alty júz shaqyrym alysta qalyń eliniń ortasynda ornalasýy jyraýdyń elmen etene, jurtymen irgeles ómir súrgen iri beınesin kór­setedi. Teginde Tonykóktiń bul dástúri Ketbuǵa, Sypyra jyraý, Maıqy bılerden Buqar men Abaıǵa deıin arnaly joraǵa, buljymas kádege aınalǵany anyq.

Kloýson, Bazın, Sertkaıa syndy ǵa­lymdardyń sózine súıensek, shamamen 646-647 jyldary dúnıege kelgen Tonykóktiń balalyq shaǵy taǵdyrdyń aıdaýy, zamannyń tarpymen tabǵash eliniń astanasy – Chananda ótedi. Birinshi Túrk qaǵanaty ydyrap, el-jurt tabǵashqa baǵynyshty bolǵan bul alapat kezeńde ımperator saraıynda tek amanattaǵy túrk qaǵandary men aqsúıek balalary bilim alatyn. Tonykók jat jurtta bilim ala júrip ar-namysy almas qylyshtaı qaıralyp, azattyqtyń joqshysyna aınalady. Aqyry bodandyqtyń buǵaýyn talqandap, bostandyqtyń tańyn qarsy alǵan ol Qutylyq qaǵanmen birge Ekinshi Túrk qaǵanatynyń týyn tigip, irgesin qalaıdy, memlekettegi bedeldi laýazym – Boıla Baǵa tarhan degen joǵary ataqty ıemdenedi.

Ol óz qolymen irgesin qalaǵan elinde atalyq, qaǵan keńesshisi, uly tarhan, bas qolbasshy qyzmetterin atqarady. Tonykókti bir derekterde ashıde rýynan shyqqan dese, keıbir málimetter oǵyz taıpasyna jatqyzady.  Qutylyqpen tize qosyp, Ekinshi Shy­ǵys Túrk qaǵanatynyń irgesin qa­lasýy, keıinnen Qapaǵan men Bilge qaǵannyń janashyr jaqyny, kemeńger keńesshisi bolýy onyń zamananyń aýyr júgin talmaı arqalaǵan zańǵar tulǵa bolǵandyǵyn aıǵaqtaıdy.

Akademık Bartold Tonykóktiń tulǵasyn fransýz saıasatkeri ári dıp­lomaty, áıgili Taleıran Perıgormen teńestiredi. Al qytaı derekterinde «Tonykók – kópti kórgen baısaldy, qartaıǵan saıyn aqyl-parasaty asqan, quddy (qytaılyq) Lı sın men Shıszı sııaqty dana adam», dep sıpattalǵan. Bulardan ózge, qytaı elshileri men saıa­hatshylary ony kóregen saıasatker, aqyldy ári aılaker qolbasshy retinde baıandaıdy.

Tonykóktiń dara tulǵasy, kemeńger bolmysy, onyń túrk halqyna sińirgen eren eńbegi ózine arnalǵan jazba eskertkishte aıqyn sýrettelgen. My­­saly, Tonykóktiń qaǵanat qurý jo­­lyndaǵy jemisti erligi jazba es­kertkishte bylaı dep baıandalady: «Jeti júz kisini basqarýshy ulyq shad edi (Qutylyq). «Birigińder» dedi. Biriktirýshisi men edim – Bilge Tonykók. Qaǵanymmen uǵysaıyn dedim. Odan soń kóktegi Təńiri bilik bergendikten, ózim qudiretti qaǵanmen uǵystym. «Bilge Tonykók Boıla Baǵa tarhanmen birge men Elteris qaǵan bolaıyn dedi». Ármen qaraı: «Kimde-kim, birlik baıraǵyn kóterip, ata jaýǵa qarsy birlesip kúresemin dese, О́túkenge kelsin!», – dep túrk jurtyna uran tastaýy onyń buqara jurtty meńgere alatyn memlekettegi mańyzdy rólin aıǵaqtaıdy. Áskerı ónerge júırik, sheber qolbasshy Tonykókten dushpandary qaýiptengen eken. Ol túrk jurtyn ishki-syrtqy dushpandardan azat etip, Máńgi el qurý jolynda: «Túrk halqyna jaraqty jaý keltirmedim. Shubyrǵan attylardy jolatpadym. Elteris qaǵan ıelik etpese, Oǵan erip men ózim ıelik etpesem, el de, halyq ta joıylar edi. Ordanyń aıǵaıshysy bar bolsa, elde qandaı muń bolýshy edi. Túrk Bilge qaǵan elinde jazdym men Bilge Tonykók», dep jyrlaıdy.

Tarıhı qujattarda kezdesetin myna oqıǵa da onyń alystaǵyny boljaı biletin kóregen ekenin kórsetedi. Bilge qaǵan taqqa otyra salysymen Qytaıǵa soǵys ashyp, jeńiske jetsem, olardyń qalasynan kem túspeıtin orda salyp, onyń qaq ortasynan ǵıbadathanalar kótersem deıdi. Sonda Tonykók: «Qazir Tań ımperııasynyń altyn ǵasyry, olar júz bolsa, biz – túrkter bir ǵanamyz. Biz shaharda otyrsaq, bir kúnde-aq olardyń ýysyna túsemiz. Kóshpeli salt – bizdiń artyqshylyǵymyz. Býd­da ǵıbadat oryndardyń salynýy túrk­­terdi jaýyngerlik rýhynan aıyrady» dep toqtaý salady. Sóıtip túrk jurtynyń býddızmge jutylyp ketpeı, Táńirlik senimde qalýyna yqpal etedi. Tek Táńirge moıynsunǵan ja­ýynger jurttyń artynsha ıslam dinin qabyldaǵany belgili.

Belgili túrkolog ǵalym Myrzataı Joldasbekov «Tonykók nebir joryq­tardyń kýágeri, izinshe sol soǵystar jaıynda áserli dúnıeler týdyrǵan epıkalyq ónerdiń ıesi», dep uly jyraýǵa úlken baǵa beredi. Jyraý baba joryq aldynda: «Taza uıat asyl qasıet, ólimnen uıat kúshti...», «Təńiri, Umaı, kıeli Jer-sý qasıet bergen eken. Nege qashamyz? Kóp dep nege qorqamyz? Azbyz dep nege basyndyramyz? Shabamyz!», dep jaýyngerlerdi jigerlendirip, jalyndy sózderimen rýhtandyryp otyrǵan eken.

Tonykóktiń dala fılosofııasyn boıyna sińirgen danalyq qasıetin: «Juqany taptaý ońaı, jińishkeni úzý ońaı. Juqa qalyń bolsa, alyp qana taptar, jińishke jýan bolsa, alyp qana úzer» dep maqalmen maqamdap, aqyl­men astarlap sóıleýinen baıqalady. Bul – eldi salmaqtap teń basqaralyq, asyl men jasyqty ajyrata bileıik degen tereń tolǵanysy. Bul oraıda ol Qorqyt babanyń beınesimen úndesip ketedi.

Tonykók – túrk taıpalarynyń basyn biriktirip, qaǵanattyń órkendeý jolynda talaı shańdy joryqtardy basqaryp, udaıy jeńisterge qol jet­kizgen erjúrek qolbasshy, kóregen saıasatker, aqyl-parasatyn, kúsh-jige­rin az halyqty kóp qylýǵa, kedeı ha­lyqty baı qylýǵa arnaǵan kemeńger. Ol dushpandarymen aradaǵy uzaq jylǵy soǵystardan keıin syrtqy saıasatta beıbit qarym-qatynas ornatyp, túrk halqynyń mamyrajaı ómir súrýine jaǵdaı jasaıdy. Tonykók elshi Iýan Chjenmen kelissózder júrgizip, nátıjesinde Túrk qaǵanaty men Tań ımperııasy arasyndaǵy biraz jylǵa sozylǵan beıbit qarym-qatynasty ornatýǵa zor yqpal etedi.

Tasqa órilgen tarıh

Tonykók jazba eskertkishi – álemde áli kóptegen ulys álipti taıaq dep bilmeıtin kezde túrkiniń tól jazýymen tasqa qashalǵan biregeı muramyz. Biz muny maqtan tutýymyz kerek!

Zertteýshilerdiń pikirinshe, jazba eskertkish Tonykóktiń bastamasymen jazylyp, 720 jyly ornatylǵan. Sodan beri on úsh ǵasyr ótti. Eskertkish búgingi Mońǵolııanyń Tóv aımaǵy Erdene sumyny, Baıan-sogt degen keń alqapta, tarıhı ornynda saqtaýly. Ony 1897 jyly arheolog-ǵalym D.Klemens ta­ýyp, ǵylymı ortaǵa ta­nytqan soń zertteý jumystary bas­talǵan. 1898 jyly V.Radlov bitik­tastyń fotosýretteri men estampajyn alǵan soń, mátinderdiń transkrpısııasyn, nemisshe aýdarmasy men sózdigin jarııalady. 1909 jyly G.Ramstedt, S.Pelsı zerttep, bitiktastardyń qaǵaz kóshirmesin alyp, arheologııalyq qazba jumystaryn júrgizdi. Araǵa biraz ýaqyt salyp 1925 jyly B.Vladımırsov, B.Barodın, keıinnen mońǵol arheologi N.Ser-Odjav basqarǵan eskpedısııalar zertteý jumystaryn jalǵastyrdy. Keshen aýmaǵynan qurylys buıymdary, kir­pish, tóbe japqysh qyshtar, túrli-tústi qurylys sylaqtary, qysh ydys­­tar, ómildirik, quıysqan, kise bel­diktiń áshekeı qapsyrmalary sekildi bir­qatar jádiger tabyldy. Bulardan ózge eskertkishke tildik-ádebı, etno-ar­heologııalyq baǵyttar boıynsha V.Tomsen, P.Aalto, M.Sprenglıng, S.Malov, R.Jıro, D.Baıar, H. Orkýn, M.Ergın, G.Kloýson, I.Stebleva, Ǵ.Aıdarov, M.Joldasbekov, T.Tekın, S.Klıashtornyı, B.Bazylhan, N.Kelim­betov, O.Sertkaıa, Q.Sart­qojauly, L.Týgýsheva sekildi bel­gili túrkolog-ǵalymdar irgeli zertteýler júrgizdi.

Eskertkishtiń negizgi mazmunynda Ekinshi Shyǵys Túrk qaǵanatynyń ishki, syrtqy saıası oqıǵalary, áleý­mettik-qoǵamdyq ómiri sýrettel­gen. Eskertkishtegi jyr joldary To­nykóktiń óziniń shyqqan tegin baıan­­daýymen bastalyp, Qutylyq qaǵanmen birge tabǵashtarǵa qarsy ásker jasaqtaý, odan ári úzdiksiz joryqtarmen órbıdi. Oqıǵanyń ózegi Tonykóktiń túrk halqynyń basyn biriktirýdegi róli, sol arqyly qaǵanattyń irgesin nyǵaıtý jolyndaǵy erligi, áskerı joryqtardaǵy ádis-tásilderi, qaǵan men buqara halyqqa aıtqan astarly sózderi, aqyl-keńesi keńinen baıandalady. Sonymen qatar eskertkishte baıyrǵy túrkterdiń fılosofııasy men dúnıetanymy, jer-sý ataýlary men etnostyq-saıası tarıhy da tolyq qamtylady. Máselen, oǵyz, qypshaq, on oq, tele, túrgesh, qarlyq, qyrǵyz, tatar, uıǵyr sekildi halyq ataýlary men olardyń meken etken jerleri sıpattalady.

Akademık M.Áýezov 1934 jyldary jazǵan belgili zertteýinde Tonykók jazýynda onyń joryqtary ǵana emes, mámilegerlik isteri, soǵys taktıkasy, ǵıbratty maǵynadaǵy ósıetteri jazylǵanyna erekshe zer salyp, jalpy Orhon jyrlarynyń sıýjettik arnasy, asyl tabıǵaty qaharmandyq eposqa baspaldaq bolýy yqtımal qubylys ekenin atap ótedi. Uly jazýshy osy pikirleri arqyly Tonykóktiń batyr ǵana emes, kózi tirisinde mármár tasqa ósıetin bádizdegen ǵıbratty bı, batyrlyq eposty týdyrýshy tuńǵysh jyraý bolǵanyn meńzep otyrsa kerek.

 Aqyl ıesi – abyz Tonykók

Abyzdyń anyq esimi – Tuňuquq (Tonuquq). Eskertkishte osylaı dep qashalǵan. Qytaı derekterinde «Ton-ıo-gý Týnıýıgý» dep kezdesedi. Zert­teýshiler tarapynan túrlishe atal­ǵanymen, jalpy otandyq ǵylymı eńbekter men ádebı oqýlyqtarda Tony­kók dep jazylyp keledi.

Tonykók ataýy haqynda zertteý­ler bar bolǵanymen, onyń naqty qandaı maǵyna beretindigi jaıly pikirlerde birizdilik joq. Mysaly, «Tonykók» mátinin 1961 jyly fransýz tiline aýdarǵan Rene Jıro «tony qut­ty bolǵan adam» dep taldasa, túr­kııalyq Talat Tekın «birinshi ýázir, bas ýázir» degen maǵynaǵa saıa­dy deı­di. О́tken ǵasyrdyń alpysyn­shy jyldary «Tonykók» ataýyna úńilgen ǵalymdardyń biri V.Nadelıaev «Tujuquq» dep oqýdy usyndy. Ma­ǵynasy «tuıaq tárizdi oq», ıaǵnı «tuıaq oq». Belgili ıakýt ǵalymy V.Nıkı­forov kóne túrkshe «týıýk» qazirgi ıa­kýt tilinde «toıýk» jyr, óleń degendi bil­diredi dep, Tonykók esimin «jyraý» dep tujyrymdaıdy. Belgili túrkologter M.Joldasbekov pen Q.Sartqojauly Tonykók esimin «Tuıuquq» dep oqyp, «tuı» túbiri tuıǵyn sóziniń basqy býyny, Ekinshi Túrk qaǵanaty zamanynda aldyńǵy sheptegi jaýyngerlerdi «tuıǵyn» dep ataǵan. Sondyqtan «Tuı-uquq» – soǵysta qol bastaǵan kisi», al ekinshi býynyndaǵy «uquq-uqyq» – abyz, oı-sana, aqyl degen danalyq sıpaty deıdi. Al S.Klıashtornyı Tonykók esiminiń eki túbirden quralǵanyn alǵa tar­tady. Ol óziniń zertteýinde Tony­kóktiń qytaısha aty – Iýanchjen de eki túbirden: birinshi bóligi – ıýan – «tuńǵysh», ıaǵnı túrkshe «toᶇ» ma­ǵynasyna sáıkes, al – «chjen» – «baı­lyq», «qazyna», ıaǵnı kóne túrkshe «joquq» (aqyq, jaqut) maǵynasyna keletinin salystyrmaly turǵydan zerdeleıdi.

Árıne, Tonykók sóziniń etımolo­gııasyn anyqtaý úshin onyń ómir súrgen ortasyna, qoǵamdaǵy róli men ataq-dárejesine jáne túrk tilderindegi fonetıkalyq qubylystaryna da mán bergen jón. Baıyrǵy túrkterde tarıhı tulǵalardyń óz esimderiniń ornyna áskerı jáne qoǵamdaǵy róline baılanysty laqabymen nemese laýazymymen atalyp, tarıhı qujattarda da solaı saqtalǵany belgili. Bul turǵydan, Tonykók kóne túrkterdiń áskerı júıesindegi joǵarǵy laýazym ataýy bolýy da múmkin.

Máselen, VII-IX ǵasyrlardaǵy kóne túrkterdiń áskerı qoǵamynda «toᶇa» sózimen bastalatyn kelesideı laýa­zymdar keńinen taralǵan:«Toᶇa tegin» – áskerı laýazym;«Toᶇa saᶇun» – áskerı laýazym; «Toᶇ ala» – erlik jasaý; «Toᶇa alp» – erjúrek, qaharman; «Toᶇ yabgu» – Ton ıabǵý.

Mahmut Qashqarı «Dıýanı luǵat at túrk» eńbeginde «toᶇa» sózine jolbarys tektes jyrtqysh ań dep anyqtama bergen: «Ol pilden kúshti. Bul sóz kóbinese adamdarǵa laqap ornynda aı­ty­lady. Mysaly: Tońahan, Tońa Tegin, t.b. Túrkterdiń uly qaǵany «Afrasıabty» Alyp Er Tońa dep ataǵan. Jolbarys sekildi kúshti, qaıratty, batyr adam degendegisi», deıdi.

Al Júsip Balasaǵunnyń áıgili «Qutty bilik» shyǵarmasynda:

Ony halyq atyshýly kóredi,

Quty arylmas Alyp Tońa Er edi, – dep jyrlaıdy.

Mundaǵy jyr joldary Alyp Er Tońany máńgilik qut daryǵan, bılik ıesi qutty qaǵan ekendigimen qatar, onyń tońadaı (arystandaı) aıbatty, erjúrek kósem bolǵandyǵyn pash etedi. Sonymen qatar Batys Túrk qaǵany – Ton Iаbǵýdy mysalǵa alýǵa bolady. Qytaıdyń Tan-shý jylnamasynda Ton Iаbǵýdyń dańqty ári erjúrek qaǵan ekendigimen qatar, aqylgóı adam da bolǵandyǵy baıandalady. Iаǵnı Ton Iаbǵý da – laýazym ataýy. Munyń da alǵashqy túbiri «tońa» termıninen shyq­qan. Sondyqtan «Tońa» túbirinen bastaý alatyn tarıhı tulǵalar negi­zinen ortaǵasyrlarda ómir súrgen jáne bul ataý bıleýshiler arasynda keńinen taraǵany belgili.

Túıindeı kelgende, Tonykók etı­mologııasynyń alǵashqy túbiri kóne túrkterdegi «toᶇa» – tuńǵysh, erjúrek, al ekinshi jalǵaýy «uquq» – (aqyl, uq) sózderi arqyly «tuńǵysh aqylgóı», «bas danyshpan», «alyp bilge» degen  sózden quralǵan bolýy múmkin. Sebebi jazba eskertkishte «Aqyl ıesi, sóz ıesi – men Bilge Tonykók», deýi tegin bolmasa kerek.

Abyz babamyz Bilge Tonykók es­kert­kishi óne boıy ósıetpen, qasıet­pen órnektelip, ashyq aspan astynda túrk eldiginiń abyroıyn asqaqtatyp, on úsh ǵasyrdan beri menmundalap tur. Ol – tildiń, jazýdyń, tarıhtyń, mem­lekettik dástúrdiń, ar-namys pen ór rýhtyń alyp kesheni, túrkilik bol­­mystyń teńdessiz kody. Adamzat ór­kenıetiniń biregeı murasy qata­rynda baǵalanyp, HHI ǵasyrda da álem turǵyndaryn qupııa syrymen tań­dandyryp keledi.

IýNESKO-nyń tarıhı sheshimine oraı, Halyqaralyq Túrki akademııasy bıylǵy jyldy «Tonykók jyly» dep jarııalap, Parıjdegi IýNESKO shtab-páterinde arnaıy jıyn ótkizýdi josparlap otyr.

Bilge Tonykók jetpisten asqan jasynda túgel túrkini aýzyna qaratqan abyzǵa aınalyp «Elimniń bilik ıesi, sóz ıesi men boldym» dep tolǵaǵan eken. Endeshe, sóz ıesi, bilim ıesi, bitik ıesi, el ıesi bolǵan daraboz babanyń ǵıbraty men rýhy azat eldiń urpaǵyna taǵy da jaqyndaı túsedi.

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Satıralyq shyǵarmalar baıqaýy bastaldy

Rýhanııat • Búgin, 18:43

Áskerge barý da keıinge qaldyrylǵan

Aımaqtar • Búgin, 18:33

iPhone 12 Pro renderi shyqty

Tehnologııa • Búgin, 18:31

Petropavlda eki ury qolǵa tústi

Aımaqtar • Búgin, 18:07

Epıdemııa jeńipmazy – bulttyq esepteýler

Tehnologııa • Búgin, 17:22

Shymkentte barlyq avtobeketter jabyldy

Aımaqtar • Búgin, 17:17

Búgin: Almatyda 22 indet oshaǵy bar

Aımaqtar • Búgin, 17:05

Almatyda urlyq-qarlyq eki ese azaıdy

Aımaqtar • Búgin, 15:55

Batys Qazaqstanda qozǵalys shekteledi

Aımaqtar • Búgin, 15:34

Shymkenttik joldar qoǵam baqylaýynda

Aımaqtar • Búgin, 14:57

Qyzylorda: Oblys ákimi ortalyqqa bardy

Aımaqtar • Búgin, 14:39

Uqsas jańalyqtar