Qoǵam • 28 Qańtar, 2020

Kóshe boıyndaǵy mádenıet

102 retkórsetildi

Ata-babalarymyzdyń baıyrǵy yrym-tyıymyn eskersek, qazaq túnde úıden kúl shyǵarmaǵan, sebebi kúl tógilgen jerdi basýǵa bolmaıdy, túrli jamandyq ataýly kúlmen birge kóshedi, kúlden shyqqan jamandyq adamnyń ózimen birge úıine ilesip barady dep saqtandyrǵan.

Kúl túgili atam qazaq otty shashpaǵan, attamaǵan, baspaǵan, otqa túkirmegen, sý quıyp óshirmegen. Burynnan sanamyzǵa sińip qalǵan osy nanym-senimderdi kúndelikti ómirde keıde eskere bermeıtinimiz, qaperge ilmeıtinimiz jaman. Bulaı deýimizge «Egemen Qazaqstan» gazeti» kóshesi boıyndaǵy Kenesary men Imanov kósheleriniń arasynda ornalasqan jer úılerdiń tazalyqqa salǵyrttyǵy sebep bolyp otyr. Jaıaýlardyń jalǵyz aıaq jolyn ot jaǵatyn jer úılerdiń kúl-qoqysy jaýyp jatyr. Kópten beri tazalanbaı úıile bergendikten aınalasyna jaıyla túsken kúldi baspaý úshin jaıaý júrginshilerdiń amalsyzdan keıde asfalt jol arqyly ótýlerine týra keledi. Alaıda, ári-beri zýlaǵan kólik nópiri kúldi aınalyp ótýge mursha bere qoımaıdy. Jol erejesi boıynsha bul jaıaý júrginshi ómirine asa qaýipti, sondyqtan kólikterden jol kezegi jetkenshe kútip turýǵa májbúr. Sebebi qańtar aıynda jaýǵan qardyń kóptigi trotýar túgili asfalt joldardyń jıegin túgel kómkerip, turǵyndardyń dittegen jerine qınalmaı jetýi muńǵa aınaldy.

Mundaıda ulan-baıtaq dalany kóz qarashyǵyndaı qorǵaı bilgen qazaqtyń jerdi ne úshin Jer-Anaǵa balap, barynsha aıalap qasterlegeni tereń oıǵa batyrady. О́kinishke qaraı, keıingi kezdergi keıbir derek kózderi Jer-Anaǵa degen sol qurmetimizdiń tym quldyrap, meıirimimizdiń azaıyp ketkendigin kórsetedi. Bizdegi 22 mlrd tonna qaldyqtyń 96 mıllıon tonnasy qatty turmystyq qaldyq kórinedi. Bul statıstıkalyq málimet boıynsha esepke alynǵandary ǵana, al taý-taý bolyp úı túbinde úıindige aınalyp jatqan kúl-qoqystar qanshama?! Endigi ýaqytta muny turǵyn-úı kommýnaldyq qyzmet kórsetý salasy mamandary, turǵyndar elep-eskerip, adam aıaǵy bas­paıtyn jerden kúl tógetin arnaıy oryndy belgileýi tıis dep esepteımiz.

Jol boılaryna, balalarǵa arnalǵan aýlalarǵa kóz tikseńiz, kóńilińiz qulazıtyn neshe túrli jaıtqa tap bolasyz. Plastmassa qutylardyń ǵalymdar – 500 jyl, al kádimgi polıetılen paketterdiń 200 jyldan astam ýaqytqa deıin shirimeı jatyp alatynyn aıtyp jatyr. Qalaıy qalbyrlar men shyny-shıshalar Jer-Anany túbegeıli lastap, topyraqty nárinen, ylǵalynan aıyryp, tozdyrady eken... Munan asqan soraqylyq bola ma?! Sonyń bári adam balasynyń qolymen jasalýda, tabıǵatty, aınalasyn aıalamaýdan týyn­dap otyr. Sonda da bul janaıqaı eshkimniń mıy­na kirip-shyqpaıtyn syńaıly. Jasqa da, jasamysqa da báribir. Úlkender keıingilerge aqyl-keńesin aıtyp, jónge sala ma deseńiz, ózderi solardyń deńgeıine tómen syrǵyp túsip ketken. О́mirge jańasha kózqaraspen qaraıdy-aý degen jastardyń ózi beıqam. Kimnen úmit kútesiz?! Al damyǵan elder kúl-qoqystan kól-kósir tabys taýyp otyr dep estımiz. Shvesııada qoqys qaldyqtaryn elektr qýaty retinde paıdalansa, Germanııa, Japonııa, AQSh sııaqty alyp elderdiń qaltasyna kúl-qoqys arqyly mıllıondap tabys kirip jatyr deıdi. Mundaı sátte Qazaqstan da solardan keıin qalmaı, alǵa umtylsa, ozyq elderden úlgi alyp, úırense degen sáýleli oıdan samala nur taraıdy.

Búginde ekolog-mamandar respýblıka aýmaǵyndaǵy qoqys shamadaǵy mólsherden tym kóbeıip ketti dep dabyl qaǵýda. Onyń tek 5 paıyzdaıy ǵana óńdelip, al qalǵany jer qoınaýyna jaıylyp ketedi deıdi. Kúl-qoqysty óńdep, paıdaǵa asyrmaq turmaq, bizde aýladaǵy qoqys jáshikterdi kúndelikti tazalaýdyń ózi problema. Jer úılerden shyǵatyn kúldi qaıda tógerimizdi bilmeı, qaýqarsyz kúıde otyrǵanymyz tipti uıat nárse. Saıyp kelgende, osynyń bári adamdardyń mádenıetine kelip tireleri sózsiz. Qala turǵyndarynyń uqypsyzdyǵynan aınala lastanyp, zardabyn ózimiz tartýdamyz. Aıaldamanyń aınalasynan mádenıetimizdiń qaı deńgeıde ekenin, qorshaǵan ortany, tabıǵatty qalaı «súıip, aıalaıtynymyzdy» kórýge bolady. Jer-jerde shashylyp jatqan kúl-qoqystan kóńil qulazıdy. Demalys kúnderi kóshege serýendep shyǵa qalsańyz, pisteniń qabyǵyn, sýsynnan bosaǵan qutylardy ońdy-soldy shashyp, túkirip otyratyn jastardy kózińiz shalyp qalady. Bul ishki mádenıettiń jutańdyǵynan, tálim-tárbıeniń bosańsyp ketkendiginen. Osylardyń janynan ún-túnsiz ótip kete baratynymyz tazalyqqa, kóshe mádenıetine salǵyrttyǵymyz emeı nemene? Kóshe tazalyǵyna degen kózqarasymyzdy túbegeıli ózgertpesek, odan jaman soraqy áreketter boı kórsete bermek. Al mundaı keleńsizdik keń etek jaımas úshin ár turǵyn ózi mekendeıtin ortanyń tazalyǵyna múddeli bolýǵa tıis. О́ıtkeni qalanyń ǵajaıyp kelbeti, ásirese, tazalyǵy halyqtyń mádenıetine tikeleı baılanysty. Kóshe mádenıeti damyǵanda ǵana izgiliktiń ilgeri izi ańǵarylady. Qysqasy, Jer-Anaǵa qııanat jasamaý, ortamyzdy, kóshemizdi taza ustaý – adamdyq hám azamattyq beınemizdiń aınasy.

Sońǵy jańalyqtar

Ystyq tamaq taratty

Qazaqstan • Keshe

Betperde kıgen kóktem

Tanym • Keshe

Uqsas jańalyqtar