Tarıh • 05 Aqpan, 2020

«Abaqııada» sabaq bergen alashordashy

488 retkórsetildi

2008 jyldyń qazan aıynda «Egemen Qazaqstan» gazetinde «Ulydan urpaq qalsa ıgi» atty suhbat-jazba jarııalandy. Taqyrypqa arqaý bolǵan dúnıe – Shákárim qajynyń kishi uly Zııattan týǵan nemeresi Mereke jaıly eken. Iаǵnı, gazet tilshisi Qorǵanbek Amanjolǵa bergen suhbatynda Mereke aǵa óziniń naǵashy atasy, ıaǵnı anasynyń ákesi Seıitqazy atty ustaz adam ekenin jáne ol kisi 1944 jyly Mońǵol eliniń astanasy Ulan-batyrda qaıtys bolǵanyn, ony anasy Múnıra baryp jerlep qaıtqanyn, eki jyldan keıin (1946) bul kisi de súzek aýrýynan qaıtys bolyp, toǵyz jasynda tul jetim qalǵany jaıly aıtypty.

Suhbat barysynda tilshi oraıyn taýyp «Seıitqazy ustaz kim?» dep saýal qoıǵan eken, oǵan Mereke atamyz: «Naǵashy atam Seıitqazy Nurtaev – soltústik óńirde týyp-ósken Aıyrtaýdyń qazaǵy. Bir sebeptermen qýdalanyp Abaı elin panalaǵan. Shákárim qajymen baılanysta bolǵan. Keıin Shyńjań ólkesine kelip, Altaı aımaǵynda ustazdyq etken» dep, óz bilerimen bólisipti.

 

Seıitqazy Nurtaev kim?

Bul suraqqa jaýap tabý úshin biz áýeli Mereke atany izde­dik. Taptyq. Qarııa Almaty mańyn­daǵy Besaǵash aýylynda turady eken. Bul shamamen 2014 jyl.

Bizdi qarııanyń jubaıy Klara Muqanqyzy qarsy aldy. Atamyz úıde joq eken. Taldyqorǵandaǵy otaýyna ketipti. Apamyz qara­paıym, áńgimeshil jan bolyp shyqty. Aıtýynsha, 1965 jyly salt basty jigit Merekege jo­ly­ǵyp, ekeýi otaý qurǵan. «Bertinge deıin Mereke atalaryń Shákárim qajynyń týǵan nemeresi ekenin eshkim bilgen joq» deıdi  apamyz. Buǵan bas­ty sebep: ákesiniń qytaı elinde «halyq jaýy» retinde atylýy, onyń syrtynda qyrqynan shyqpaı ákeden, 6 jasynda anadan aıyrylyp, jastaı jegilgen jetimdik pen shetqaqpaılyqtyń qamyty eńse kóterýine mursat bermegen syńaıly.

Apamyzdyń aıtýynsha, biz izdep júrgen Seıitqazy ustaz keremet adam bolypty. 1931 jy­­ly Zııat Shákárimuly Qytaı asyp barǵanda qarsy alyp, úlken qyzy Múnırany qalyńdyqsyz qosqan. Múnıra Úrimjide orys mektebinde oqyǵan. Keıin áke jolyn qýyp ol da ustaz bolǵan. Mereke bastaýysh klasty óz ana­synyń qolynan oqypty.

Sóıtip, jetim qalǵan Mereke aqy­ry qytaı betindegi jalǵyz týy­sy Tákejannyń nemeresi ataqty Ázim­baıdyń Berdeshin panalaǵan. 1955 jyly Berdesh tul jetim Merekeni Zaısan arqyly Qazaqstanǵa alyp ótken. «1955 jyly 10 mamyr kúni eki eldiń kelisimi boıynsha Zaısan arqyly Qunanbaı tuqymynan taraǵan 10 shaqty otbasy Qazaqstanǵa ótip, Molotov kolhozyna ornalasypty. Merekeniń habaryn bilgen Ahat Shákárimuly kisi jiberip ony Almatyǵa aldyrypty» dedi Klara apamyz. 

Oraıy kelgende apamyzǵa kómeıde keptelip turǵan «Seıit­qazy ustazdyń urpaǵy qaıda?» degen suraqty qoıdyq. Apamyz: – jalǵyz uly Jáýdet qaıtys bolǵan, Qanat degen balasy bar. Ol qazir Soltústik Qazaqstan oblysy, Aıyrtaý aýdany «Kamennyı Brod» atty aýylda turyp jatyr – dep, úıiniń telefonyn berdi.  Jerden jeti qoıan tapqandaı qýanyp qaldyq. Qalaı desek te, Qazaqstanda týyp, qıyn kúnderi Qytaı asyp, ǵazez basy Qobda betinde (Mońǵolııa) qalǵan, bul da bir qazaqtyń qıly taǵdyry emes be?

 * * *

Osylaı Seıitqazy ustazdyń urpaǵyna habarlastyq. Biraq júzdesýdiń sáti túspedi. Eki ortada Qanat aǵamyz aýyldan kóship ketipti. Qaıtadan izdeý, suraý salý... Jýyqta tabyldy. Aýdan ortalyǵy Saýmalkól kentine qonystanypty. Jańa jyldyń aldynda shańyraǵyna shaqyrdy. Bardyq. Barlyq týmalary jınalyp kútip otyr eken. Biz ortaq áńgimege tıek bolsyn degen nıet­pen 1937 jyly qazaq zııalylary Úrimji qalasynda bas qosyp, ustaz Seıitqazy Nurtaevty orta­ǵa alyp túsken myna sýretti ala bardyq. Kádege jarady.

Seıitqazy ustaz arǵyn ishinde aty­ǵaı-qaraýyldyń bas batyry, Abylaı han­nyń senimdi serigi Jápektiń tikeleı urpaǵy eken. Jápek jaıly derek Shoqan Ýálıhanovtyń «HVIII ǵ. qazaq batyrlary týraly tarıhı ańyzdar» atty eńbeginde kezdesse, ataqty Shal aqyn­nyń: «Atyǵaıdyń tórt qasqa batyrynyń biri   – Jápek» deıtin sózi bar.

Jápek batyr básentıin Malaı­­sarynyń qaryndasy Ke­jek­ke úılengen. Odan Seı­ten, Jaýqaı, Jortýshy, Jarty, Saryqazaq atty bes ul týǵan. Osyn­daǵy Jortýshydan – Nur­taı, odan – Smaıyl. Smakeńnen eki ul: Seıitbattal men Sadýaqas. Seıitbattal keıin ártúrli sebepterge baılanysty atyn Seıit­qazy dep ózgertken. Bul jerde «ol kisi ne sebepten aty-jónin  ózgertti?» degen suraq týary anyq.

 * * *

Bul suraqqa jaýap tabý úshin ustazdyń ótken ómir jolyn júlgelep,  zerttedik. «Seıitqazy ustaz (Seıitbattal Smaıyluly) shamamen 1880 jyly týǵan. 1892-1900 jyldar aralyǵynda Troısk qalasynda ornalasqan «Rasýlııa» medrese-mektebinde bilim al­ǵan» dep jazypty, altaılyq ólketanýshy Mıdhat Razdanuly óziniń «Belester belgisi» atty estelik kitabynda. Bul shyndyqqa janasady. О́ıtkeni dál osy derek shyńjandyq tanymal tarıhshy, zerdeli shejiresi Asqar Tatanaıulynyń jazbasynda bar eken. Onyń syrtynda Mereke aqsaqal óz esteliginde: «Naǵashy atam oryssha, arabsha, parsysha, shaǵataısha tórt tildi jáne jazýyn biletin adam» depti («Egemen Qazaqstan», 2008 j., 8 qazan, №192).

Seıitqazy ustaz medrese bitirgen soń Semeı oblysy, Qarqaraly ýezine kelgen. Ne úshin keldi, ol jaǵy belgisiz. Nemeresi Qanat Nurtaevtyń paıymda­ýynsha, bala oqytý úshin barǵan tárizdi. Al bizge belgili bir derek – Seıitqazy Nurtaevtyń 1905 jyly «Qarqaraly petısııasyn» uıymdastyrýǵa qatysqandyǵy. Muny aıtqan qart qalamger Ýahap Qydyrhan. Bul aǵamyzdyń aıtýynsha, joǵarydaǵy petısııa oqıǵasynan keıin ýezd bastyǵy, shtabrotmıstr Ossovskıı Dala general-gýbernatoryna qupııa hat joldap, óńirde oryn alǵan tolqýǵa baılanysty shara qoldanýdy ótingen. Osy hat boıynsha qýdalaý bastalǵan. Aqyry basyna qaýip tóngen Seıitbattal atyn «Seıitqazy» dep ózgertip, Abaı eline baryp Shákárim qajyny panalaǵan. Dál osyndaı derek ólketanýshy M.Razdanulynyń «О́r Altaıda Shákárimniń izi bar» atty jazbasynda kezdesedi. Onda: «Ol orys jerinde patsha úkimetine qarsy demokratııashyl tóńkeristik qımyldarǵa qatysyp, saıası jaq­tan qýdalaný sebe­binen Shyń­ǵystaýdaǵy Qunanbaı eline baryp, birneshe jyl muǵalimdik istegen. Aty ózgerip «Seıitqazy ustaz» atalýy sol tustan bas­talǵandaı» deıdi.

 Altaı qazaqtarynyń aǵartýshysy

Seıitqazy ustaz Abaı elinde uzaq turaqtap qalmaı, 1909 jyly Altaı asyp Sarsúmbe qalasyna qonys aýdarǵan. Shyndyǵynda, bireýler bul kisini attaı qalap alyp kelgen. Bul jerde basyn ashyp aıtatyn dúnıe – HIH ǵasyr basynda reseılik musylman oqymystylary Ismaıyl Ǵas­pyraly bastaǵan jádıt­shilder yqpalymen qazaq dalasynda dinı-dúnıeaýı ilimdi shendestirip oqy­tatyn mektep-medreseler ashyldy. Atap aıtqanda,  Vernyıda «Ǵabdýlııa», Aqsýda «Mamanııa», Qapalda «Iаkobııa», Zaı­sanda «Taraqııa», Qarǵalyda «Ámı­rııa», t.b.

Bul úrdis Shyńjań ólkesinde jal­ǵasty. – Zaısandaǵy «Ta­raqııa» mek­tebiniń áserinen, – dep jazady ólke­tanýshy Bı­dahmet Muqaıuly. – 1905 jyly Mámı bı shırek ǵasyr buryn ákesi Jurtbaıdyń Qyran ózeni boıyna turǵyzǵan eski meshitin zamanǵa saı jabdyqtap «Abaqııa» atty mektep-me­drese ashty. Mekteptiń tórt jyly bastaýysh, eki jyly erekshe synyp dep belgilendi. Mekteptiń oqytý qarajatyn Qanapııa bastaǵan el basshylary ózderi sheshti. Muǵalimderdiń aılyǵy, túrli jabdyqtarǵa jumsalatyn aqshanyń barlyǵy halyqtan dinı salyq jáne oqý qarajaty retinde jınaldy, depti («Jas túlek» jýrnaly, № 3).

Alǵashqy jyldary mektepte sabaq beretin ustazdardy syrttan aldyrǵan. Altaılyq tarıhshy Asqar Tatanaıuly 1987 jyly Úrimjide jaryq kórgen «Tarıhı derek, keleli keńes» atty kitabynda: «Semeı qalasynan tatarsha, ózbekshe, arabsha jaqsy biletin úlken oqymysty Nuǵyman moldany aldyrdy. Ol kisi shaǵataı jazýymen bala oqytty. 1909 jyldyń basynda Nuǵyman molda eline qaıtyp, medreseni tatar Nızamıden molda basqardy. Ol medrese oqýshylaryna sýret, mýzyka, jaǵyrapııa, orys tili sabaqtaryn úıretti» dep jazady.

Bizdiń paıymdaýymyzsha, altaı­lyqtar «Abaqııada» tu­raq­ty sabaq úıretetin ustaz iz­degen. Sóıtip, Mámı bı buǵan deıin hat-habar alysyp turǵan Shákárim qajyǵa adam jiberip jaqsy ustaz taýyp berýin ótingen («Juldyz» jýrnaly. 1995 j.  №4). Bul oqıǵa jaıly Mıdhat Razdanuly óz esteliginde: «Aba­qııada bala oqytatyn ul­ty óz­bek Nurǵabdolla degen molda boldy. Má­mı bı mekteptiń oqý isin  jańalaý maq­satynda Nurǵabdollany Semeı jaq­qa jiberip, qolaıly muǵalim taýyp kelý­di tapsyrady. Sóıtip 1909 jyly Seıit­qazy ustaz «Abaqııa» mektebine  muǵalim­dikke keledi» deıdi.

Altaı qazaqtaryn aǵartý úshin alystan kelgen azamatqa Nurǵabdolla molda óziniń qyzy Hamıdany qosady.  Bul áıelden Múnıra men Marııam at­ty eki qyz jáne jalǵyz uly Jáýdet týǵan. Sekeń sol kelgennen 1934 jylǵa deıin taban aýdarmaı «Abaqııada» aǵartý­shylyqpen aınalysqan. 

Seıitqazy kelgen soń mek­teptiń oqý úrdisi jańalanyp, dinı-aǵartýshylyqty nasıhattaıtyn pánder jádıtızm baǵyty boıynsha oqytylady. Bul us­tanym alashordashylardyń aınymas ıdeologııalyq temir­­qazyǵy edi. Sol sebepti, Seıit­qazy ustazdy alash jolyn us­tanýshy, Altaı qazaqtaryna alash ıdeıasyn sińirýshi tulǵa dep tanyǵan durys.

Qart qalamger Ýahap Qy­dyrhan myrza: «Nurtaev Altaıǵa alash ıdeıasyn apardy ári ataqty Aqyt Úlimjioǵly, Arǵynbek Apashbaıuly sııaqty shaıyrlarmen dos boldy. Ekinshi basyn ashyp aıtýǵa tıis dúnıe – 1940 jyly bastalǵan Altaı qazaqtarynyń qytaıǵa qarsy júrgizgen ult-azattyq qozǵalysynyń rýhanı tetigi Seıitqazy ustaz sııaqty adamdardyń ilimi negizinde qalandy» deıdi. Bul durys pa­ıym.

 * * *

1935 jyly (keıbir derekterde 1934) Seıitqazy ustaz Shyńjań ólkelik úkimetiniń qalaýymen Úrim­jige shaqyrylady. Oǵan sebep, osy jyly ólke ortalyǵynda dýban Shyń Shysaıdyń saıasaty negizinde «Qazaq-qyrǵyz mádenı-aǵartý uıymy» qurylatyn bolyp, sonyń basshylyǵyna úkimet Seıitqazy Nurtaevty qolaıly dep tanyǵan.

Shyńjańdyq jas zertteýshi Eldes Orda jańadan qurylýy tıis resmı uıym­nyń alǵashqy májilisine qazaqtar qonys­tanǵan Altaı, Tarbaǵataı, Ile, Úrimji aımaǵyna qarasty 12 aýdannan jáne Qashqar ýalaıatyndaǵy qyr­ǵyzdan barlyǵy 300 ókil qatysqan degen derek keltiredi.

Eki aptaǵa sozylǵan quryltaı sheshi­mimen «Qazaq-qyrǵyz má­denı-aǵartý uıymy» qurylyp Seıitqazy Nurtaev tóraǵa bolady.

 * * *

Keshikpeı ólkedegi saıası jaǵdaı kúrt ózgerip, qýǵyndaý bastalady. Ási­rese, Keńes elinen kelgen adamdardy jappaı tutqyndaý barysynda Zııat Shákárimuly qatarly bir top adam 1938 jyly qamalyp, barlyǵy atylady. Keshik­peı bul naýqanǵa Seıitqazy ustaz bastaǵan kózi ashyq, kókiregi oıaý adamdar da iligedi. 1944 jyly Ospan men Gomından úkimetiniń kelisimi nátıjesinde altaılyq qazaqtar túrmeden bosap shy­ǵa­dy. Bulardyń ishinde S.Nurtaev ta bar.

Túrmeden bosaǵan Seıitqazy ustaz Mońǵol elin betke alyp attanady. Shińgil arqyly shekaradan ótken Sekeń túrmede alǵan jaraqaty saldarynan baqıǵa attanǵan. Qasynda áıeli Múnıra men jalǵyz uly Jáýdet bolǵan. Olar marqumdy Mońǵolııa jerine jerlep tastap, úırengen Altaıyna qaıta oralǵan.

Al elde qalǵan Seıitqazynyń jalǵyz inisi Sadýaqas Altaı asyp ketken aǵasy jaıly Qy­t­aı­daǵy Keńes elshiligine dúr­kin-dúrkin hat jazyp, izdeý sal­ǵan. Aqyry 1950 jyldary aǵasynan qalǵan jalǵyz tuıaq Jáýdetti taýyp, ony 1953 jy­ly elge aldyrǵan. Osylaı 24 ja­synda ákesiniń qara­shańy­raǵyna oralǵan Jáýdet elge kelip Kahıma Salımjýarova degen áıelge úılenip, 2000 jyly dúnıeden ótipti. Artynda qalǵan uly Qanat, qyzdary Sara men Aıgúl aman-esen urpaq órbitip otyr.

Sońǵy jańalyqtar

Tasqynnyń búgingi ahýaly

Aımaqtar • Búgin, 15:42

Salehardtan kelgen sıklon

Aımaqtar • Búgin, 15:30

Elordada jalpy jaǵdaı turaqty

Koronavırýs • Búgin, 14:50

Fýtbol maýsymy jalǵasa ma?

Sport • Búgin, 14:48

Qyzylorda oblysynda qylmys azaıdy

Aımaqtar • Búgin, 11:49

Qostanaı qalasy jartylaı jaryqsyz qaldy

Aımaqtar • Búgin, 11:06

Karantındegi Qaraǵandynyń «qyzyqtary»

Aımaqtar • Búgin, 11:05

Álemdegi ahýal qandaı?

Koronavırýs • Búgin, 10:57

Onlaın formatta otbasylyq baıqaý ótti

Aımaqtar • Búgin, 10:37

Qytaı: Ýhanda karantın aıaqtaldy

Álem • Búgin, 10:08

Daýyl «dertimizdi» anyqtap berdi

Aımaqtar • Búgin, 10:02

Qyzylorda: Taǵy 3 adam tirkeldi

Aımaqtar • Búgin, 09:57

MMA: UFC-di synǵa aldy

Sport • Búgin, 09:20

Elimizde vırýs juqtyrǵandar sany 700-den asty

Koronavırýs • Búgin, 08:48

Uqsas jańalyqtar