Rýhanııat • 05 Aqpan, 2020

Bilikti basshy bolatyn

1416 retkórsetildi

Táýelsiz memleketimizdiń qalyptasýy men ósip órkendeýine eleýli úles qosyp, halqymyzdyń ál-aýqatynyń artýyna atsalysyp, ár salada belgili bıikke kóterilgen eldiń eleýli tulǵalaryn qaıratker dep qurmettep jatamyz. Solardyń qatarynda memleket jáne qoǵam qaıratkeri, Parlament Májilisiniń depýtaty bolǵan, elimizdiń birneshe joǵary oqý ornynda rektorlyq qyzmet atqarǵan Áshimjan Súleımenuly Ahmetovtiń atynyń atalýy da el aǵasyna degen halyqtyń bergen baǵasy dep qabyldaýǵa bolady.

О́mir ótse de, jaqsy adamnyń aty jadyńda saqtalyp, umytylmaıtyny, kerýen kóshi jyl­jyǵan saıyn, ýaqyt óte kele onyń daralyǵy, danalyǵy, tulǵalyǵynyń bıikteı beretini sózsiz. «Taýlar alystaǵan saıyn, bıikteı túsedi» degen danalyq sóz dál Áshekeńe arnal­ǵandaı  kórinedi maǵan. Tiri bolsa, bıyl jetpis jasqa tolar edi... Mereıtoıy uıym­dastyrylyp, jaqsy tilekter aıtylar edi. Amal qansha, Áshimjan Súleımenulynyń tulǵalyq kelbeti, qoǵamdaǵy orny týraly áriptesteriniń áńgimeleri buqaralyq aqparat quraldarynda eske alý sıpatynda jarııalanyp jatqany janyńa batady. Árıne bul Áshekeń týraly aıtylar oılardyń basy ǵana dep túsingenimiz jón. О́ıtkeni onyń Májilis depýtaty kezinde, naqtylaı aıtqanda, ǵalamdyq máselege aınalyp otyrǵan jahandyq energo-ekologııalyq máselelerdi Ekologııa jáne tabıǵatty paıdalaný komıtetiniń tóraǵasy qyzmetinde júrip, elimizdiń erteńi úshin atqarǵan eńbeginiń ózi ǵylymı taldaýlarǵa, depýtat áriptesteriniń áńgimesine aınalaryna men senimdimin. Ol jóninde sóz qozǵaýdy bılik basynda júrgen el aǵalarynyń enshisine qaldyryp, ózim jaqyn júrip, jatyq biletin joǵary bilim berý salasyndaǵy Áshekeń atqarǵan eleýli isterge qysqasha toqtalýdy jón kórdim.

1999 jyldan bastap Áshimjan Súleımen­ulynyń ómirbaıany Bilim jáne ǵylym mınıs­trligi men onyń joǵary oqý oryndary­men tyǵyz baılanysty. Qoǵamdaǵy belsen­diligi, uıymdastyrýshylyq qabileti, tujy­rymdamalar men strategııalardy ázirleýde Par­lamentte jınaqtalǵan tájirıbeleri el bas­shylyǵy taraptarynan qoldaý taýyp, Úkimet qaýlysymen Bilim jáne ǵylym vıse-mınıstri bolyp taǵaıyndalady. Ol kezde Á.Ahmetov memlekettik deńgeıde bilikti saıasatker retinde tanylǵan bolatyn. Mınıs­trliktegi jańa laýazymdaǵy qyzmetin Áshekeń áriptesterimen birge «2010 jylǵa deıingi bilim berýdi damytý strategııasyn» ázirleýmen bastady. Atap aıtqanda, qazirgi kezde iske asyp otyrǵan, joǵary bilimdi kásibı mamandardy daıarlaýdyń akademııalyq kredıtter júıesine negizdelgen 3 deńgeıin qam­tamasyz etý — bakalavrıat-magıstratýra-dok­torantýra (PhD), bilim berý sapasyn baǵalaýdyń ulttyq júıesin jasaý sol kezde qolǵa alynǵan bolatyn. Joǵary zań shyǵarý ókiletti organynyń ókili bolǵan Áshimjan Súleımenuly 2001 jyly 9 shildede Prezıdent Jarlyǵymen bekitilgen «Ǵylym týraly» jańa zańnyń qabyldanýyna ózindik úlesin qosty.

Mınıstrlikte joǵary bilim berý salasyna basshylyq etken Áshekeńniń mol tájirıbesin, kásibı qabiletin eskergen Úkimet basshylyǵy aımaqtaǵy joǵary oqý oryndary áleýetin kóterý jáne joǵary bilikti kadrlarmen nyǵaıtý maqsatynda ony 2001 jyly Sh.Esenov atyndaǵy Aqtaý memlekettik ýnıversıtetine rektor etip taǵaıyndaǵan edi.

Joǵary bilim berý júıesindegi basty mindet­terdiń biri — sapaly bilim berý men qa­zaqstandyq stýdentterdiń básekege qabilettiligin arttyrý negizgi  máselelerdiń qataryna jatatyny anyq. Osy jerde batys óńirindegi qatardaǵy joǵary oqý ornyn bilikti jańa basshy 3-4 jyldyń ishinde el aýzy­na ilikken materıaldyq-tehnıkalyq bazasy jetildirilgen, professor-oqytýshy quramy qalyptasqan, joǵary deńgeıli ýnıversıtetke aınaldyrǵanyn, sol kezdegi Joǵary bilim berý departamentiniń basshysy retinde, mınıstrdiń arnaıy tapsyrmasymen ózim baryp, egjeı-tegjeıli tanysqan, halyqtyń bergen oń baǵasyna kýá bolǵan azamat retinde aıtyp otyrmyn.

Shyǵys Qazaqstan memlekettik ýnıver­sıteti de akademık Á.Ahmetov rektor bolyp taǵaıyndalǵannan keıin TMD elderi men sheteldegi kóptegen joǵary oqý oryndarymen ornatylǵan baılanysty odan ári jetildirip, bilim berý men ǵylymı jumystardy ushtas­tyrý, oqý tárbıe jumysyn jańa baǵytta uıym­dastyrý nátıjesinde joǵary deńgeıge kóterildi.

Áshekeńniń basqarǵan úshinshi bilim ordasy – Prezıdent janyndaǵy Memlekettik basqarý akademııasy bolatyn. Parlament depýtaty bolyp júrgen kezde elimizde jańa turpattaǵy memlekettik qyzmetshiler daıarlaý týraly kóterilgen máselelerdi endi rektor retinde iske asyrý múmkindigi týdy. Qazaqstannyń bú­kilálemdik Parlament assambleıasyndaǵy ókili retinde shetelderdegi bilim-ǵylym salasynyń ókilderi bas qosqan forýmdar, sımpozıýmdar men halyqaralyq konferensııalarǵa qatysa júrip ári qazaqstandyq bilim júıesin álemdik bilim júıesine kiriktirý (ıntegrasııa) jóninde aıtylǵan oılaryn akademııada iske asyrǵanyn aıtýymyz kerek.

Qatardaǵy aspıranttan akademıkke, qatar­daǵy oqytýshydan birneshe joǵary oqý oryndarynyń rektoryna deıin kóterilgen ǵalym óziniń naǵyz jetilgen shaǵynda, tolyq­qan kezinde týǵan jerge – ózi stýdent bolyp tabaldyryǵynan attaǵan M.Dýlatı atyndaǵy memlekettik ýnıversıtetke 2008 jyly rektor bolyp oralǵan edi. Á.Ahmetov joǵary bilim júıesin jan-jaqty damytýǵa, jańa zamanǵa laıyqty tyń kózqarastaǵy elimizge zárý bilikti mamandardy daıarlaýǵa baǵyttalǵan ozyq tehnologııalyq ádis-tásilderdi ómirge engizýge myqtap atsalysty. Asa zor uıymdas­tyrýshylyq qabiletiniń arqasynda joǵary bilim berý ordasy kelbetiniń aıqyn bolýyna baǵyttalǵan damý strategııasyn anyqtap berdi. Oqý úrdisinde ozyq tájirıbeler qalyptasty, stýdentterdiń sany artyp, mamandardyń sapasy áldeqaıda bıiktedi. Ol óziniń búkil qarym-qabiletin, paıym-parasatyn, bilimi men tájirıbesin ýnıversıtettegi bilim berý sapasyn álemdik standarttarǵa sáıkestendirýge umtylyp, sony izdenisterdi júzege asyryp, úlken jetistikterge qol jetkizdi.

Meniń bir bilerim, Áshekeńniń joǵaryda atalǵan úsh ýnıversıtette rektor retinde at­qarǵan aýqymdy isteriniń deńgeıi qandaı bıik bolsa, Tarazda atqarǵan isteri sol deńgeıden tómen túsken joq. Jańalyqqa jany qumar Áshekeń ózine tán iskerligimen, erekshe oılaý qasıetimen sońynan tek jaqsy sóz ertken abyroı bıigindegi azamat edi...

El táýelsizdiginiń alǵashqy jyldaryndaǵy kóshbasshy rektorlardy eske alǵanda, K.Nári­baev, T.Sadyqov, M.Arynov, M.Jurynov, E.Shaıhýtdınov, S.Isaev, N.Mamyrov, K.Sa­ǵa­dıev, Q.Sábdenov, E.Mámbetqazıevtyń attary birden  alǵashqylardyń biri bolyp atalý­shy edi. Olar erkin eldiń bolashaǵyn aıqyndaıtyn jastarǵa qazaqstandyq bilim berýdiń ózindik úlgisin usynǵan tulǵalar bolatyn. Al HHI ǵasyrdyń birinshi on jyldy­ǵyndaǵy joǵary bilim berý júıesiniń ondyq top-menedjerleriniń qataryna akademık Áshimjan Ahmetovty oılanbastan qosýǵa bolady. О́ıtkeni ol elimizdegi joǵary bilim berý júıe­sin damytý men jetildirý jolynda aıanbaı eńbek etip, baqytyn bilim men ǵylymnan tap­qan zııaly qaýymnyń kórnekti ókilderiniń biri edi.

«Biz ómirden ótip ketsek, jurt eńbekten eskersin»  degen  ósıet sózdi ónege etken eli­mizdiń birneshe joǵary oqý oryndary belgili ǵalym, bilikti basshy Áshimjan Súleımenuly Ahmetovtyń 70 jyldyǵyna baılanys­ty eske alý maqsatynda túrli deńgeıdegi ǵy­lymı-teorııalyq, ǵylymı-praktıkalyq konferensııalar men dóńgelek ústelderdiń kún tártibine onyń joǵary bilim jáne ǵylym júıesine qosqan súbeli úlesi, básekege qabiletti kásibı mamandar daıyndaýdaǵy jáne memleket basqarý mamandaryn ázirleýdegi tyń usynystary, elimizge qajetti zańdardyń qabyldanýyna bastamashyl bolǵany jaıly máseleler qoıylyp otyrǵany úlken is-shara ekenin aıtqymyz keledi. Tuńǵysh Pre­zıdentimiz – Elbasy Nursultan Ábishulynyń «Ǵylym men bilimdi ekinshi orynǵa qoıǵan el, eshqashan eshbir salada birinshi orynǵa kóterile almaıdy» degen qanatty sózin qa­perinde ustaǵan joǵary oqý oryndarynyń bas­shylary osyndaı ǵylymı jıyndar ótkizý arqyly Áshimjan Súleımenulynyń tulǵalyq kelbetin, basshylyq beınesin, qaıratkerlik qasıetin, ultjandylyq úlgisin ǵylymı-metodologııalyq deńgeıde negizdep, dáıektemeler men dálelder arqyly bolashaq jas býyn ókilderine jetkizgisi kelgeni bizdi qýan­tady. Osyndaı júıeli jumystar el ardaq­tylaryn umytpaı este saqtaýǵa, olardyń óne­geli ómirin úlgi etip, elimizdi órkendetýde óz is­terinde paıdasyna jaratýǵa jol ashary anyq.

Kórnekti ǵylym qaıratkeri, ustazym, akademık Shora Sarybaev «Alǵanyń jaqsy bolsa, aq suńqar túlep ushady, alǵanyń jaman bolsa júdep ushady» dep jıi aıtýshy edi. Shynynda da, Áshekeńniń osynshama jetistikke jetip, el qaıratkeri qataryna qosylýyna Qazaqstan bilim berý salasynyń qurmetti qyzmetkeri Dına Smaıylqyzynyń da eńbegi mol ekenin aıtpaı ketýge bolmas. Asyl jar, balalarynyń anasy, nemereleriniń ájesi bolyp otyrǵan jeńgemiz joǵaryda aıtylǵan is-sharalardyń arasynan tabylyp, uıymdastyrý komıtetiniń múshelerine Áshekeń jaıly qajetti tyń eń­bekterdiń tizbesin jasaýǵa, murajaılarǵa usynylatyn eksponattar ázirleýde, ónegeli ómirbaıany týraly tyń derekter, foto-beı­­ne qorlaryn daıyndaýda úlken kómek kór­setýde. Osynyń ózi asylyn ardaqtaýdyń, dástúr jalǵastyǵyn úzbeýdiń úlgisin kórsetip turǵandaı bolady maǵan.

Izgilik pen adamdyq sııaqty qasıetterdi óz boıyna túgel syıdyra bilgen, paıym-para­saty mol, ónegeli ómiri, tanyta alǵan taǵylymy talaılardy tamsandyrǵan el aǵalary bul fánıden baqıǵa attanyp ketken kezde, ony qımastyqpen eske alǵan shaqta kópshiliktiń «ol jaqsy kisi edi» deı­tinin jıi estımiz. Keshe ǵana qasymyzda júrgen abzal azamat, ardaqty aǵa, memleket jáne qoǵam qaıratkeri, elimizdiń bilimi men ǵylymynyń utqyr uıymdastyrýshysy, belgili ǵalym, bilikti basshy bolǵan Áshimjan Súleımenulyn da «jaqsy kisi edi» dep ótken shaqta sóıleýge májbúrmiz. Joǵaryda aı­tylǵan ǵylymı jıyndarda oqylatyn baıan­damalar men ǵylymı pikirtalastarda Áshe­keńniń áli de biz aıtpaǵan qyrlary ashylary sózsiz.

 

Kárimbek QURMANÁLIEV,

 UǴA korrespondent-múshesi, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor, Qazaqstan Ulttyq jaratylystaný ǵylymdary akademııasynyń vıse-prezıdenti

 

Sońǵy jańalyqtar

Ystyq tamaq taratty

Qazaqstan • Keshe

Betperde kıgen kóktem

Tanym • Keshe

Uqsas jańalyqtar