Qoǵam • 06 Aqpan, 2020

Erden erdiń nesi kem?!

74 retkórsetildi

Qarapaıym eńbek adamyn atqarǵan adal eńbegine saı qurmetteý óte mańyzdy. Eńbegine saı zeınetin kórse, keıingi de uqsap baǵýǵa tyrysar edi. Átteń osy tusta úlken kemshilik jiberip alǵandaımyz. Zamanynda tabany tastan taımaǵan tarlanbozdaı jan aıamaı jumys istegen Sosıalıstik Eńbek Erleriniń búgingi kúni Úkimetke ókpesi qara qazandaı.

El Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev qazaqstandyqtardy Eńbek kúni­men quttyqtaǵan sózinde: «Biz Qazaq­stannyń damý jolynda kúsh-jigerin jumsap, jetistikke jetken barsha eńbek adamyna laıyqty qurmet kórsetemiz. Ásirese, ardagerlerimizge aıryqsha alǵys aıtamyz. Eńbek – bárin jeńbek. Árbir eńbek baǵaly! Biz eńbekqor ult bolýymyz kerek!» degen bolatyn.

Prezıdentimizdiń osy aıtqan sózi aıryqsha mańyzdy. Eger árkim de týǵan eliniń tútini túzý ushý úshin óz úlesin qosatyn jáne jan aıamaı eńbek etetin bolsa, el ekonomıkasynyń damıtyndyǵyna, baı da baqýatty kún keshetindigimizge esh kúmán joq. Eńbekqor ult bolýdyń, jalpaq jurtty osy jolǵa jumyldyrýdyń janama sebepteri kóp. Sonyń biri – aldyńǵy býyn aǵalardyń aıryqsha eńbegin eshqashan umyt qaldyrmaý. Jaǵymyz talǵansha aıtyp, qolymyz talǵansha jazyp, úlgi retinde usyný. Olardyń kókireginde júrgen oıdy tap basý. Qazirgi kúni Sosıalıstik Eńbek Erleriniń kókireginde ózekti órter ókinish bar. Etken eńbegine emes, sol eńbeginiń baǵalanbaı qalǵandyǵyna.

Negizinen aqtyly mal ósirip, aqyq dán terbetken bizdiń óńirde top jaryp omyraýyna Altyn Juldyz taqqandardyń basym kópshiligi dıqan men shopan eken. Aýyl sharýashylyǵy salasynyń aqtańgerleri keshegi keńes zamanynda qurmetten kende bolǵan joq. Esesine ókshelerin basyp kele jatqan urpaq – biz de qatardan qalmaıyqshy dep umtyldy. Dástúr sabaqtastyǵy jalpy kópshilikti eńbekke tartý, onyń ishinde óz isiniń ozaty bolýǵa baýlydy. Keıin ótpeli kezeńde ilkiden jalǵasyp kele jatqan ádemi dástúr úzilip qaldy.

Adamdy eńbekke tárbıeleý, atqarǵan eńbegine baılanysty qurmet kórsetý keıingi jas urpaqty adal kásipke baýlıtyn tetik. Bizdiń keıipkerimiz dańǵaıyr dıqan Esilbaı Qadyralın de joǵary oqý ornyn bitirse de, eshqashan qyzmet satysymen kóterilýge umtylǵan jan emes. Baqytyn eńbekten tapqan.

Adal eńbek qaı kezde bolsyn adamdy baqytqa bóleıdi, mereıin elden erek ústem etedi. Bul 23 jasynda Qazaq KSR Joǵary Keńesiniń depýtaty, 32 jasynda Sosıalıstik Eńbek Eri atanǵan Esilbaı Qadyralınniń tujyrymy. Sonaý jetpisinshi, sekseninshi jyldary dańqy jer jaryp turǵan dıqandy qalamy qarymdy bizdiń aǵaıyn «juldyzdy jigit» dep jazýshy edi. Shynynda da juldyzy eńbekpen janǵan adam.

– 1968 jyldyń aıaǵynda ózimniń kindik qanym tamǵan Mortyq aýyly Komsomoldyń 50 jyldyǵy atyndaǵy keńshar bolyp boı kóterdi. 16 jasymda shopan bolyp eńbek jolyn bastaǵan men keıin birde kombaınnyń, birde traktordyń tizginin ustadym. Sol jyly egin óte bitik shyqty. Gektar berekesi 20 sentnerden aınaldy. О́zim basshylyq jasaıtyn №5 komsomol-jastar brıgadasy ár gektardan 20 sentnerden ónim jınady. Alǵash ret eńbekke kórsetiletin qurmetti osy kezden sezinippin. Iá, eńbegim baǵalandy, «Lenın», «Oktıabr Revolıýsııasy» ordenderin, Sosıalıstik Eńbek Eriniń altyn juldyzyn keýdeme taqtym. 1978 jyly Qazaq KSR Memlekettik syılyǵyn aldym, 1971-1975 jyldary Qazaq KSR Joǵary Keńesiniń depýtaty, Qazaqstan Kompartııasy HV seziniń, VLKSM-niń HVII-HVIII sezderiniń delegaty, Ortalyq Komıtetiniń múshesi boldym. Aıtpaqshy, Dúnıejúzilik jastar forýmyna barǵan jalǵyz qazaq ekenmin,–deıdi Esilbaı aǵa.

Keıipkerimizdiń aıtýyna qaraǵanda, 1968 jyldyń qysy alapat qatty bolǵan eken. Ár kúni aqtútek boran, saqyldaǵan sary aıaz. Biraq, dıqan qaýym kóktemgi egiske muqııat daıyndalǵan. Aq boranmen alysyp júrip egistik alqaptarǵa taý-teńiz qar toqtatqan, tyńaıtqyshty da tasyǵan, tuqymdy da tazartqan. Osy eńbekteriniń arqasynda mol ónim jınaǵan. Keńshardyń áýelgi 13 myń gektar egistik alqabyn keler jyly 25 myń gektarǵa jetkizip, Qyzyltý aýdanynda aldyńǵy qatarǵa shyqqan.

1972 jyly Qazaqstan mıllıardyna bul sharýashylyq ta zor úles qosqan. Kóne derekterdi qaıta tiriltsek, 1 mıllıon 800 myń put astyq jınapty. Esilbaı aǵa tárizdi esil erlerdiń eńbeginiń nátıjesi. Ol tusta bes jyldyq atanǵan kezeńderdiń óz ataýlary bolǵan. Alǵashqysy betashar, ekinshi jáne úshinshisi – sheshýshi, al keıingi jyldar qorytyndylaýshy dep atalǵan. Mine, osy bes jyldyqtarda Qazaqstan mıllıardtary qambaǵa quıyldy. Kókshetaý oblysy 1971 jyly – 116, 1972 jyly – 132, 1973 jyly 143 mıllıon put astyq tapsyrǵan. Osynyń barlyǵy Esilbaı aǵa tárizdi eńbekker qaýymnyń ǵumyr dastany.

– Biz eńbek etýdi aýyldaǵy aldyńǵy tolqynnan úırendik. Solardyń ishindegi aldynan jumys úrkip otyratyn, sharshap-shaldyǵýdy bilmeıtin jansebil adamdardy aýyldyń aqsaqaldary, aıaýly ájelerimiz bizge mysal qylyp, qurmettep otyrýshy edi. Biz de sondaı qurmetke ıe bolsaq degen kókiregimizde nıet, jas júregimizde balaýsa arman boldy. Sol arman alǵa jetelep, kezinde aýyldyń ǵana emes, aımaqtyń qurmetine bólendik. Ilkiden qalyptasqan osyndaı dástúr búginde jalǵasyn tapsa deısiń,–deıdi Esilbaı aǵa.

Iá, jaqsylyqqa jeteleıtin jarqyn mysal az emes. Kókshe óńirinde aqtyly mal ósirip, aqyq dán aıalaǵan Eńbek Erleri birtutas shoǵyr, sáýlesi mol jaryq juldyzdar bolatyn. Kúni keshegi Sosıalıstik Eńbek Eri, KSRO Memlekettik syılyǵynyń laýreaty Turlybek Ábilpeıisovtiń eńbek ónegesi qandaı ǵajap. Zerendi aýdanyndaǵy Bulaq aýylynyń perzenti Sartaı Jumaǵalıevtiń ańyzǵa aınalǵan eńbektegi erligi qandaı, shirkin! Mundaı mysaldardy jipke tizgendeı etip aıta bersek, alysqa keter edik.

– Ol kezde keńshardyń partııa uıymynyń hatshysy bolyp qyzmet etetinmin, – deıdi eńbek ardageri, Zerendi aýdanynyń qurmetti azamaty Maǵaýııa Rahymbergenov, – Sartaı aǵamyz bastaǵan dańǵaıyr dıqandardyń adal eńbekterin kózimizben kórdik. Olardyń ár isi, qaýyrt qımyly, ýaqytpen sanaspaıtyn ábjildikteri kópke ónege. Eńbek ozattaryn zamandastaryna mysal etip ár kún saıyn qabyrǵa gazetin shyǵaryp, qyrman basyndaǵy qas-qaǵym sát ýaqyt alatyn kezdesýlerde abyroılaryn asqaqtatyp aıtyp otyrýshy edik. Osyndaı uıymdastyrýshylyq jumystyń arqasynda ujymnyń birligi nyǵaıyp, jumysqa degen yqylas molaıa túsetin. Qaı-qaısysy bolsyn saıdyń tasyndaı azamattar edi. Qazirgi qoǵam aǵa býynnyń aq adal eńbegin, qosqan úlesin umytpaýy kerek. Bul jaı sátimen sabaqtalsa, Otanymyzdyń eńbek tarıhyn altyn áriptermen jazatyn jarqyn jylnamasy bolar edi.

– Erterekte ár aýdannyń, oblystyń ortalyqtarynda Qurmet taqtasy turatyn. О́nerkásip pen óndiriste, aýyl sharýashylyǵynda joǵary kórsetkishke qol jetkizgen eńbek adamdarynyń tolaıym tabystary kórsetilip, sýretteri ilinetin. Bul bir jalpy qaýymdy eńbekke baýlýdyń ádemi úrdisi edi,–deıdi Kókshetaý qalalyq ardagerler keńesiniń tóraǵasy Shııap Álıev,–qoǵamda eńbek adamyn nasıhattaý aıryqsha mańyzdy. Biz jastardy adal eńbek ete bilýge, óz betinshe qareket isteýge jáne sol eńbekte tabysty bolýǵa úıretýimiz kerek.

– «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy arnaýly memlekettik járdemaqy týraly» Zańnyń 4-babyna sáıkes Sosıalıstik Eńbek Erlerine aı saıyn 25 450 teńge, al Qazaqstannyń Eńbek Eri men Halyq Qaharmandaryna 367509 teńge járdemaqy tólenedi. Járdemaqynyń dál osylaı taǵaıyndalǵanyna kóńilim júdep qaldy,–deıdi Sosıalıstik Eńbek Eri Esilbaı Qadyralın,–qazaqta «qarnymnyń ashqanyna emes, qadirimniń qashqanyna jylaımyn» deıtuǵyn sóz bar ǵoı. Basqa tarapta esh kemistik joq. Emdelý, sanatorııge barý máseleleri sheshilgen. Tek Sosıalıstik Eńbek Erleriniń qadiri qazirgi erlerden nege kem boldy eken deımin. Qazir osy oblysta ekeýimiz ǵana qaldyq.

Shynynda da, esil er Esilbaı aǵa aıtqandaı, erden erdiń nesi kem?!

Pedaksııadan: Shynynda da ekiudaı pikirge qaldyratyn sheshim eken. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «barsha eńbek adamdaryna laıyqty qurmet kórsetemiz» dep aıtyp otyrǵanda Eńbek Erleri alatyn memlekettik járdemaqynyń mólsheri qandaı logıkaǵa sáıkes taǵaıyndalǵany túsiniksiz. Qalaı bolǵanda da eldiń damýyna eleýli úles qosqan erlerdiń eńbegin birdeı baǵalaǵan jón bolar!

  

Aqmola oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Beıqamdyqqa jol berilmeýi kerek

Rýhanııat • Keshe

Koronavırýssyz Qostanaı

Aımaqtar • Keshe

Kúrish eksportyna kedergi joq

Aımaqtar • Keshe

Álem únemdele bastady

Álem • Keshe

Uqsas jańalyqtar