Abaı • 09 Aqpan, 2020

Ulttyq ıdeıanyń júgin arqalaıdy

121 retkórsetildi

Barsha adamzat balasynyń arǵy-bergi tarıhyna úńilsek qazirgi kezde jeti mıllıardtan edáýir mólsherde asyp bara jatqan álem halyqtarynyń arasynan tek 400-ge jýyǵy ǵana danyshpan atana alǵany jónindegi derekterge tap bolamyz. Qazaqtyń uly aqyny Abaıdy da tórtkúl dúnıedegi azyn-aýlaq danyshpandarynyń qataryna qossaq, qatelespeıtin shyǵarmyz. Onyń ulylyǵy men kemengerliginiń basty belgisi – qaı kezde de, qandaı dáýirde de ólmeıtin, óshpeıtin jáne máni men mańyzyn joǵaltpaıtyn týyndylar týǵyza bilgeninde.

Aıtalyq Abaı zamany men qazirgi qazaqstandyq qoǵamdy atta eki ǵasyrǵa jýyq ýaqyt bólip jatqanymen onyń óz dáýirindegi úni búgingi kúnniń talaptary men tyǵyz úndestik taýyp otyr. Iаǵnı onyń týyndysy men shyǵarmalary budan alynatyn tálim men taǵylym 21 ǵasyrdyń ıgiligine de tolyqtaı qyzmet jasaı alady. Respýblıka Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń maqalasyna arqaý bolyp tartylǵan basty jeli men qazyq osy tustan tamyr tartady.

Tolymdy aqyl-oı ıesi óz zamanyndaǵy aǵartýshylyq syıpattaǵy san alýan isterge bastamashy bola bilgen. Budan úırený, qajetti sabaq ala bilý – qazirgi qoǵam músheleriniń de basty bir paryzy bolyp qala bermek. Sondaı-aq dana sharýashylyq pen sharýaqorlyq, áleýmettik jáne dinı baǵyttaǵy túıtkildi tustardy taldaǵan kezde ózi ómir súrgen ýaqyt aıasynda ún qatqan sekildi kóringenimen, bizdiń búgingi kezimizdiń kóptegen kókeıkesti máselelerimen úndesip, tamyrlasyp turady. Bul danyshpandyq pen kóregendik emeı nemene?! Memleket basshysynyń «Abaı jáne 21 ǵasyrdaǵy Qazaqstan» atty maqalasynyń basty qundylyǵy men ereksheligi de mundaı paıdaly áser koefısıentin tereń túrde zerdeleı bilýinde.

Eger Abaı qoldanǵan «mal», «dáýlet», «is» jáne «paıda» degen sózderdi búgingi tildik qoldaný normasyna kóshirsek «ekonomıka» degen halyqaralyq termın sap etip shyǵa keledi. Ári joǵaryda atalǵan uǵymdardyń túp-tórkini odan saıyn ashylyp tereńdeı túsedi. Sóıtip, ol qazirgishe aıtqanda taza ekonomıkalyq kózqarasyn bildirý arqyly, óz halqyn adal eńbek ete bilýge úndeıdi. Onyń «Eńbek qylmaı tapqan mal dáýet bolmas, qardyń sýy sekildi tez sýalar» deýi de sondyqtan bolsa kerek. Dara tulǵa túsindirip bergen ekonomıkalyq uǵymdy boıǵa sińire bilý qazir qaı kezdegiden de qajettirek ekenine eshqandaı shek joq. Bul másele endi Abaıǵa emes, myna ózimizge tikeleı qatysty másele.

Kemenger Otyz úshinshi sózinde: Eger de mal kerek bolsa – qolóner úırenbek kerek. Mal jutaıdy, óner jutamaıdy dep oı túıedi de, budan ári osy sózdiń maǵynasy men túp-tórkinin soqyrǵa taıaq ustatqandaı etip shaǵyp taldap beredi. Iаǵnı qaısybireýler tabysyn quraı almaı, boryshy asyp, daýǵa aınalyp, adamshylyqtan aıyrylyp qor bolyp ketedi dep sóz sabaqtaıdy. Munyń mánisi – ósimi joǵary, tólem ýaqyty shekteýli kádimgi kredıt, nesıe ekeni aıtpasa da túsinikti emes pe?

Sondaı-aq onyń otyz jetinshi sózinde «Kópte aqyl joq, ebin tap ta jónge sal» degen joldarda da túsine bilgen adamǵa tereń paıym bar. Hakimniń bul eskertpesi – eshkimniń aıtqanyna uqsamaıtyn ǵajap tujyrym. Iаǵnı jekeleı alyp qaraǵanda ár bir adam aqyldy, hám sanaly. О́zin ózi basqaryp aldyna maqsat qoıa alady. Alaıda sol adamdardyń basyn biriktirip olardy kezdeısoq tobyrǵa aınaldyrsa sanasyz da sapasyz joıqyn kúshke aınalyp ketýi ábden múmkin. Buǵan mysal retinde bazarlar men kóshelerde, nemese zańsyz túrde alańdarǵa mıtıngter ótkizý úshin jınalatyn adamdardy aıtýǵa bolatyn sekildi. Tipti, tutastaı qoǵamda da solaı ekeni belgili. Adamdar jalpy basqarýdy, uıymdastyrýdy qajet etetini málim. Másele el-jurtty qalaı basqara bilýde bolsa kerek. Bul másele búgingi kúni de ótkiz kúıinde turǵany anyq.

Taǵy bir aıta keterlik másele, Abaı óz halqynyń ózara birlikke qol jetkize alatynyna aıtarlyqtaı kúmán keltirmeıdi. Alǵa apara alatyn kúsh – oqý men bilimdi jáne ǵylymdy ıgeretinine senedi. Bul senim óz kezeginde jaqsy oılar men isterge jeteleı bilgeni belgili. Bir sózben aıtqana, Abaıdyń sózi – aqyldyń kózi. Abaı joly – aıqyn jol. Abaıdan úırenip, onyń rýhanı murasyn tereń zerdeleı bilýdiń berer paıdasy men shapaǵaty sheksiz. Prezıdent maqalasy barsha qazaqstandyqtarǵa Abaıdyń qaıtalanbas bitim-bolmysyn jáne onyń óleńderi men qara sózderiniń tereń máni men maǵynasyn jan-jaqty jetkize alýymen baǵaly demekpiz.

Túıip aıtqanda «Abaı jáne 21 ǵasyrdaǵy Qazaqstan» atty maqalada aıtylǵan syrly da syndarly oı-tolǵamdar Abaıdyń sózin – aqyldyń kózine aınaldyra alatyndaı ulttyq ıdeıanyń júgin arqalap kóterip tur deýge ábden bolady.

 

AQTО́BE

Sońǵy jańalyqtar

Beıqamdyqqa jol berilmeýi kerek

Rýhanııat • Keshe

Koronavırýssyz Qostanaı

Aımaqtar • Keshe

Kúrish eksportyna kedergi joq

Aımaqtar • Keshe

Álem únemdele bastady

Álem • Keshe

Uqsas jańalyqtar