Aımaqtar • 10 Aqpan, 2020

Quraqtyń baǵalaǵan qundylyǵyn

186 retkórsetildi

Búginde «Qarapaıym zattar ekonomıkasy» baǵdarlamasy aıasynda kóshpeliler salt-dástúrinde qoldanys tapqan buıymdardyń kez kelgenin óndiriske engizýdiń keń múmkindigi bar. Sakraldy ónerdiń ǵajaıyp týyndylaryn zamanaýı óndiriske engizý arqyly qoldanbaly óner salasynda otandyq brendti qalyptastyrýmen qatar, týrızm salasyna tyń serpin berýge negiz bar.

Osy oraıda «Altyn Oimaq» baı­qa­ýyn­da «Ulttyq oıý-órnekpen kóm­ke­ril­gen aksessýardyń úzdik dızaıny» ata­lymy boıynsha jeńimpaz bolyp ta­nyl­ǵan Gúlmıra Ýálıhannyń quraq kórpe ón­dirisin damytýdaǵy izdenisteri, óz ká­si­bi­ne degen tabandylyǵy erekshe nazar aý­darýdy qajet etedi.

Shaǵyn sheberhanada óndiristik ju­mys­­tardy ǵana emes, sheberdiń qoly­nan shyqqan kóptegen quraq túrlerin tama­shalaýǵa bolady. Túrli-tústi reńk bere­tin tuskıiz, kórpeler, tór kórpeler, t.b. buıymdardyń san alýandyǵynda shek joq. Qyz jasaýyna arnalǵan buıym­dar­men qatar kúndelikti kııýge bolatyn sán­di shapandar, qol sómkeler de ózindik pi­­shi­mimen kóz tartady.

«Sheberhanadaǵy árbir buıymnyń óz tu­tynýshysy bar. Sheberhanany ashqan kezimde quraq buıymdarǵa suranystyń joǵary bolatyndyǵyna kóz jetkizdim. О́ndiriske kúndelikti qaıtalanatyn qu­­raq­­tardy emes, erekshe pishimdegi úl­gi­­ler­di engizýge tyrystym», deıdi Gúlmıra Ýá­lıhan.

Gúlmıranyń balalyq shaǵy qaıta qurý jyldarymen tuspa-tus kel­gen­dik­ten, bala kúngi armanyna joly túspedi. Qarjy salasyna mamandanyp, kóp balaly ana atanyp, urpaq tárbıesi men tabys tabýdy ushtastyra bildi. Alaıda basqa da kásipti ıgerýine týra keledi. Eńbek jolyn Almatydaǵy №3 trolleıbýs parkinde býhgalter bolyp bastap, keıinnen tiginshiler úıinde tigin mashınalaryn satý menedjeri, odan keıin matalar dúkenindegi jumys tájirıbesiniń búgingi kásibinde paıdasy bolmaı qoıǵan joq. «Tiginshilerge arnalǵan jabdyqtar bólimin damytý úshin bar kúsh-jigerimdi sala eńbek ettim. Alaıda tabys túse bas­ta­ǵan kezde maǵan jumystan ketýge týra keldi. Qystyń kózi qyraýda bes bal­amen dalada qaldym. Osy kezde jol­dasym kóligin satyp, óz kásibimdi ashýǵa bel býdym. Shańyraǵymyzda ul bol­ma­ǵan­dyq­tan, ata-anam bizdi úıdiń de túzdiń de shar­ýa­syna baýlyp ósirdi. Ákem at bap­taýǵa úıretse, anamyz úı sharýasy­men qatar kes­te tigip, tigin kásibine baý­lydy. Mine, osy otbasy tárbıesi me­niń jeke óndirisimdi ashýǵa yqpal etti. Sheberhanaǵa jınalǵan alǵashqy bu­ıymdar ózim oqytqan jandardyń kóme­gimen jınaldy. Tipten ınvestorla­rym da baýlyǵan jastardyń ata-analary. Memlekettik, halyqaralyq baǵdarlamalardyń eshqaısysynan da qoldaý tappaǵandyqtan, ár otbasy jına­ǵan shaǵyn qor meniń óndirisime úken qol­daý boldy. Jınalǵan 30 myń AQSh dollaryna kásibı tigin mashınasyn satyp alyp, aınalasy bir jarym jylda bul qarajattyń jetpis paıyzy ústemesimen ıelerine qaıtaryp berdim», deıdi Gúlmıra Ýálıhan. Sheberhana óndirisin jol­ǵa qoıýda kóptegen qıyndyqtarmen betpe-bet kelgen Gúlmıraǵa besinshi balasy ómirge kelgen apta ishinde bıznes jos­pa­ryn qorǵaýǵa týra keledi. Alaıda komıssııa jospardy negizsiz, bolashaǵy joq dep tabady. Tipten kúle qaraǵandar da kezdesti. Biraq jigeri muqalmaǵan sheber bul kásipti damytý úshin bar kúsh-jigerin salyp júrgenin búgingi istiń nátıjesinen kóremiz.

«Quraq óndirisinde Amerıka, Taıaý Shyǵys elderi úshin Qytaıda tigiletin matalar, maqta matalar paıdalanylady. Ár buıymnyń daıyndalýyna erekshe mán beremin. Kerege ilinetin buıymdar men kórpe jabdyqtarynda paıdalanatyn matalardyń ózindik aıyrmashylyǵy bar. Tigisine, tústerdi durys tańdaý da yj­da­ǵattylyqty talap etti. Quraq qıyq­ta­ryn qıystyrý qol jumysy ǵana emes, adam­nyń ishki álemimen úılesim tabatyn óndiris. Sondyqtan da árbir quraq buıymy janǵa shýaq syılaıdy, bir kez tynyǵyp alýǵa múmkindik beredi. Búginde tutynýshylar qaıtalanǵan dúnıelerge qaraǵanda tabıǵı, sapaly buıymdarǵa nazar aýdaratyndyqtan, quraq quraýǵa joǵary talǵam men kóterińki kóńil kúı qajet», deıdi sheber.

Quraq stýdııasynyń taǵy bir erek­she­li­gi Gúlmıra quraq óndirisine yqylasty jandardy ózi oqytyp, mamandar daıar­­laıdy. Tigýge, satýǵa, tipten salyq júıe­si­niń álippesin meńgergen maman­dar ári qaraı úıde otyryp tabys tabý múm­kin­digine ıe bolýda. Búginde eki myń­nan astam adamǵa quraq quraý teh­nologııasyn úıretken Gúlmıra Ýálıhan Qazaqstan Qolónershiler oda­ǵy­nyń múshesi. Ata­kásiptiń qyr-syryn meń­gerý úshin kóptegen kórmeler, fes­tı­val­dardyń turaqty qatysýshysy. Únemi izdenisten tanbaıtyn sheber quraq, oıý-órnekti qoldanýda ınternet resýrstary, shetel ádebıetterimen qatar belgili sýretshi, etnograf Erlan Qojabaevtan keńester alyp otyratynyn aıtady.

Qazaqstan qalalaryna shyǵyp, quraq quraý ádisin ózgelerge úıretýden jalyq­paı­tyn kóp balaly ana, kásipqoı sheber quraq quraýdy bıznes retinde ǵana emes, baǵasy joǵary kásipke balaıdy. Sondyqtan da árbir áıel meńgergen kásip túrine aınalsa ıgi deıdi. Gúlmıra Ýálıhan qazirgi kezde kóp balaly, jalǵyzbasty, balasy naýqasqa shaldyqqan analardy oqytyp, olardyń ári qaraı jeke kásibin ashyp ketýine de qolǵabys jasap keledi.

Búginde IýNESKO halyqaralyq sapa sertıfıkatyn ıelengen ári Qazaqstannyń úz­dik qolóner ustazy – «Asyl ustaz» ata­lymynyń ıegeri, Gúlmıra Ýá­lı­han­nyń «Rýhanı jańǵyrý» eńbegi 2017 jyly Reseıde ótken «Tradısııa» quraq festıvalinde marapatqa ıe boldy. Amerıka, BAÁ, Reseıde, О́zbekstanda ótken festıval­dardyń qatysýshysy. 2016 jyly Birikken Arab Ámirlikterinde ótkizil­gen festıvalda elimizdiń ulttyq óne­rin tanystyrdy. «Quraq óneri shetelderde joǵary baǵalandy ári joǵary suranysqa ıe» dep atap ótken Gúlmıra Ýálıhan qaldyqsyz ári ekologııalyq óndiriske negizdelgen sheberhananyń bolashaǵy zor ekendigin aıtady. Al otan­dyq quraqshylarǵa qoldaý kerek. Qolóner bútindeı bir ulttyń maqtan eter atakásibi ári tabys kózi. Sondyqtan da Qa­zaq­stan­nyń abyroıyn shetelderde kó­te­retin qol­óner týyndylaryn damytýǵa memleketten de, mesenattardan da qoldaý qajet.

 

ALMATY

 

Sońǵy jańalyqtar

Basylym basshylary - Ýálıhan QALIJAN (1948)

Basylym basshylary • Búgin, 16:57

Alysty jaqyndatatyn qurylǵy

Qoǵam • Búgin, 16:23

Qaıyrymdylyq – qasterli qasıet

Qoǵam • Búgin, 15:54

Almatydaǵy ıesiz jeliler qala balansyna beriledi

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 15:49

Almatyda 39 medısınalyq uıym ashylady

Medısına • Búgin, 15:31

Basylym basshylary - Nurlan ORAZALIN (1947)

Basylym basshylary • Búgin, 15:24

Memleket basshysy Dáýren Abaevty qabyldady

Prezıdent • Búgin, 15:08

Jaqsylyq júrek jylytady

Qazaqstan • Búgin, 15:07

Basylym basshylary - Ábish KEKILBAIULY (1939-2015)

Basylym basshylary • Búgin, 15:06

Mektep bitirýshi túlekter jol qurylysy salasymen tanysty

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 15:03

Jetistikke jetken jandardy dáripteıdi

Aımaqtar • Búgin, 12:42

Inklıýzıvti qoǵam qurý úshin...

Qoǵam • Búgin, 12:21

Erikti jastar erkin formatta pikir almasty

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 12:05

Almatyda qurylys qarqyndy júrip jatyr

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 11:33

Tálimi zor, ǵıbraty mol jıyn

Aımaqtar • Búgin, 11:18

Danyshpan toıyna bir tamshy úles

Abaı • Búgin, 10:36

Habarsyz ketken kásipker izdestirilýde

Aımaqtar • Búgin, 10:24

Jumyrtqa nege qymbattaıdy?

Ekonomıka • Búgin, 09:27

О́ner mýzeıindegi ózgeshe kórmeler

Aımaqtar • Búgin, 09:12

Alısa – Arqa tósinde

Aımaqtar • Búgin, 08:03

Uqsas jańalyqtar