Rýhanııat • 10 Aqpan, 2020

Qoıshynyń bári baqytsyz emes

656 retkórsetildi

Bas basylymnyń ońtústik óńir­de­gi menshikti tilshisi qyzmetinde júr­gende bir aǵamyz telefon shalyp ótinish aıtty. Sóıtsem kór­shi­siniń qyzy oqýǵa túse almaı qalypty. «Eger UBT-dan tıisti ball jınaǵan bolsa, kez kelgen joǵary oqý ornynyń aqyly bóli­min­de oqı bermeı me?» deımin ǵoı. «Joq, bul qyz aspazdyń kýrsyna qabyldanbaı qaldy, tanystaryń bolsa kómektesesiń be?» dedi ol.

Oılanyp qaldym. Iá, ras, sonyń aldynda ǵana UBT-dan shekti ball alǵanymen grantqa iline almaǵan qudamyzdyń balasyna jekemenshik ýnıversıtetterdiń birine oqýǵa túsýge járdemim tıgen. Aǵam sony bilip aıtyp tur ǵoı. Quda bala sol oqý ornyn attaı qalap, basqasyna barmaımyn degen eken. Alǵashynda bul sharýaǵa júreksine kiriskenimmen ózim baryp sóılesken oqý ornynyń basshylary sózge kelgen joq. Tipten ońaı sheshildi. Endi tórt-bes jyl bilim beretin bildeı ýnıversıtet stýdentin osylaı op-ońaı qabyldap jatqanda tórt-bes aılyq kýrsqa bir oqýshyny túsirýdiń ne qıyndyǵy bar dep oıladym. Sodan aǵama «Kórshińizdiń qyzy qujattaryn jibersin, bilim basqarmasyndaǵy tanys­tarymmen sóılesip, sheship beremin» dep qýantyp qoıdym.

Artynsha-aq aspazdyqty armandap júrgen arý qyzdyń ózi keldi. Sóıtsem aǵamnyń kórshisi ózbek eken. «Aǵa, maǵan aspaz degen kýálik kerek. Onsyz da tamaqtyń túr-túrin isteı beremin ǵoı. Biraq osy qaladaǵy bir meıramhanaǵa jumysqa turaıyn desem, aspaz degen kýálik suraıdy eken» dedi qyz qyzaryp. Appaq qyzdyń arman-maqsatyna ań-tań bolsam da telefonymdy alyp, tanysymnyń nómirin tere bastadym. Biraq bilim basqarmasyndaǵy tanysymnyń áńgimesi tipten, tańǵaldyrdy. Ol kisi «Aıyp etpe, bul sharýa qolymnan kelmeıdi, dál qazir qıyn...» dep kesip aıtty. «Qalaısha? Aspazdyqtyń kýrsyna bir adamdy kirgizýge bolmaı ma?» «Joq. Ol kolledjdegi kýrstarǵa jastar konkýrspen túsedi. Konkýrs ótip ketken. Oryn tolyp qoıdy. Túsemin degen adam kóp. Sondyqtan bul qyz keshigip qaldy. Kelesi joly kelsin» dedi tanysym. «Mássaǵan» dep, betoramalymmen mańdaıymdaǵy terimdi súrttim. Shynynda solaı bolǵany ma? Aǵama ýáde berip qoıǵan soń, uıat bolmasyn dep, taǵy bir-eki adamǵa telefon shaldym. Biraq sharýa sheshilmedi. Álgi kýrstarǵa ózge ulttyń balalary talasyp-tarmasyp túsip alypty. Qysqasy, ózbek qyz sol kúzde kýrsqa bara almady.

Aıtaıyn degenim, biz balany «jaqsy oqymasań, aýylda qoı baǵyp júresiń» dep kishkentaıynan qorqytamyz. Iаǵnı, ul-qyzymyz joǵary oqý ornyn bitirmese, jumys taba almaı qalatyndaı sezinemiz. Tarazdaǵy bir kásipker aǵamyz mektep bitirgeli jatqan balasynyń jınalysyna qatysqan ǵoı. Sonda ata-analardyń barlyǵy balalaryna myqty mamandyqtar tańdaǵanyn jarysa aıtypty. Bul «Meniń balam mal dárigeri bolady» dese, sol jerde otyrǵandar «Bolashaǵy myqty basqa mamandyq tańdamadyńyz ba?» dep kúlgen kórinedi. Sol kezde kásipker «Nege? Aýyl sharýashylyǵy mamandyǵymen Asqar Myrzahmetov te oblys ákimi dárejesine jetti ǵoı» degende bári jym bolypty.

Byltyr elimizde 143 089 oqýshy mektep bitirse, 117 242 túlek JOO-larǵa túsý úshin UBT tapsyrdy. Árıne ata-ana úshin balasynyń joǵary oqý ornyna túskeni úlken qýanysh. Alaıda ár bala ata-anasyn oqýǵa túsýimen emes, kásip ıgerip, tabys tabýymen qýantýy kerek sııaqty. Mamandyqtyń jaqsy-jamany joq. 

Iаǵnı, mınıstrdiń bári baqytty, qoıshynyń bári baqytsyz emes. Qazir qazaqtyń balalary kásiptik mektepterge kóp túse bermeıdi. «Dúkenge tereze salý kerek boldy. Sopıyp osy jerde onnan astam qazaqtyń balasy júrmiz, bireýimizdiń qolymyzdan kelmeıdi eken. Toǵyzynshy synypta oqıtyn ózbektiń bir balasy salyp berdi. Kompıýterimiz buzylyp qaldy. Osy jerde júrgenderdiń kóbisi joǵary oqý ornyn bitirgen. Bireýi kompıýterdi jaqsy bilmeıdi eken. Bir káristiń balasy kelip jóndep berdi» dep kúıinedi álgi kásipker aǵamyz.

Iá, shynynda, oılanarlyq-aq jaǵdaı...

 

Sońǵy jańalyqtar

Almatyda onlaın jattyǵý ótedi

Sport • Búgin, 11:51

Jalǵan aqparat taratqan muǵalim ustaldy

Koronavırýs • Búgin, 11:45

Túrkistan: Kásipkerlerdiń kómegi kóp

Aımaqtar • Búgin, 11:13

Naýqastyń jeke deregin kim taratty?

Aımaqtar • Búgin, 10:59

Aqyn Amanhan Álimuly dúnıeden ótti

Rýhanııat • Búgin, 10:53

Qaıyrymdylyq aksııasynyń aýqymy keń

Aımaqtar • Búgin, 09:40

Shekteý sharalary qatań saqtalýy tıis

Koronavırýs • Búgin, 09:18

Meıirlannyń músinderi

Rýhanııat • Búgin, 08:05

Memleket basshysynyń qamqorlyǵy

Qoǵam • Búgin, 07:50

Kúı qudireti

Rýhanııat • Búgin, 07:43

Daýys galereıasy

Rýhanııat • Búgin, 07:39

Aq jeleńdilerge alǵys aıtty

Rýhanııat • Búgin, 07:35

El áńgimelerin ekshegen

Rýhanııat • Búgin, 07:28

Tórt túlik kóbeıse, toqshylyq keledi

Ekonomıka • Búgin, 07:26

Tarıhta qalǵan indetter

Tarıh • Búgin, 07:22

Nesıe tóleýdi toqtata turý tártibi

Ekonomıka • Búgin, 07:21

Onlaın oıynda jeńildi

Hokkeı • Búgin, 07:15

Uqsas jańalyqtar