Rýhanııat • 14 Aqpan, 2020

Syndarly kezeńderde birge boldyq

82 retkórsetildi

Marat Turdybekuly Ospanov – Aqtóbe medısına ınstıtýtynyń ekonomıka kafedrasyn, oqý ornynyń partııa uıymyn basqarý jumystaryn atqara júrip, sol kezdegi saıası-ekonomıkalyq daǵdarystyń sebepteri men saldarlaryna bilikti saraptama jasap, ony jaqsartý, ońaltý joldaryn usyný arqyly 1990 jyldyń kókteminde Qazaq KSR-i Joǵarǵy Keńesiniń (Parlamenttiń) kezekti HII shaqyrylymynyń saılaýynda saılaýshylardyń senimine ıe bolyp, depýtat bolyp saılandy.

Sol jolda respýblıkanyń qoǵamdyq-saıası sahnasyna esimderi elge belgili kánigi saıa­satkerler, ǵalymdar, jazýshylar, zańgerler, qoǵam qaırat­kerlerimen qatar tyń oılar men ornyqty usynystar aıta kelgen Murat Áýezov, Nurlan Orazalın, Birǵanym Áıtimova, Aleksandr Knıagının, Ermuhan Ertisbaev, Gúlmıra Isımbaeva, Qajymurat Naǵmanov, Oraza­ly Sábdenov jáne taǵy basqa depýtattar tobynda Marat Ospa­nov­tyń da daýysy qoǵam naza­ryna iligip, qoldaý taýyp júr­di.

Tuńǵysh Prezı­dent – Elbasy Nur­sultan Ábishuly Nazar­baev­ ásirese saıası sahna­ǵa ja­ńa kelgen adamdardyń sózine qu­laq asyp, erekshe zeıin­men tyń­daı­tyn.

Marattyń depýtattyq sózi men daýysy birden áriptes­teriniń nazaryn aýdardy. Ol qandaı máselede de bil­meı sóılemeıtin. Ásirese ekono­mıkalyq, qarjylyq problemalardy, burynǵy josparly ekonomıka men endigi jerde jobaly naryqtyq ekonomıka aıyrmashylyqtary men múm­kindikteri tóńiregindegi pikir­talastardan syrt qalmaıtyn. Kóp jaǵdaıda Marattyń erekshe pikiri bolýshy edi ári ol pikirin baıyppen dáleldep te aıtatyn. Marattyń bilimdiligi men biliktiligin baǵalaı bilgen áriptesteri onyń tóńiregine top­­tasyp, Joǵarǵy Keńes aıa­syn­da demokratııalyq, eko­no­mıkalyq reformalar jasaý qajettigine baılanysty ar­naıy toptar qurylyp, bastamashy boldy. О́tpeli kezeń tusynda qabyldanǵan zań jo­balarynyń kóbinde depýtat Ospanovtyń qoltańbasy, mazmundyq úlesi bar ekendigi shúbásiz.

Árıne sol shaqyrylymnyń depýtattarynyń erekshe maq­tanyshpen eske alatyn aıtýly kúni – 1991 jyldyń 16 jel­toqsany.

Nursultan Nazarbaev depýtattar, Úkimet músheleri tú­gel qatynasqan Joǵarǵy Ke­­ńes­­tiń minberinen Qazaq­stan Respýblıkasynyń Mem­le­ket­tik táýelsizdigin jarııalap, qut­tyqtaý sózin jarııa­laǵan tarıhı sátti birge kórip, birge sezindik.

Biz sol – qazaq halqynyń rýhy kóterilgen qasıetti kúni bir­ge boldyq. Bir múdde, bir tilekpen júrekjardy arman-tilekterimizdi, pikirlerimizdi ortaǵa saldyq. Birge qýandyq. Bir­ge shattandyq. Ár qazaq bala­synyń armanyna qol jet­kizgen sát eshqashan umy­tylmas ári qaıtalanbas ba­qytty shaq ekenin baǵalaı da bildik. Zań jobasyna daýys ber­gende ant bergendeı rýhymyz bir ekenin túsinistik, janymyzdy, barymyzdy salyp, osy táýelsizdigimizdiń jolynda aıanbaı eńbek etip, álem mo­ıyndaıtyn el bolaıyq destik. Memlekettik táýelsizdigimizdi jarııalaǵan bas qujattyń talqylanyp, qabyldanýyna qatynasý árqaısymyz úshin umy­tylmas baqytty shaq bol­ǵany haq.

Memlekettigimizdi jarııa­laý­men is bitpeıtin edi. Endi biz­diń memlekettigimizdi álem elderi moıyndap, tanýy, Birik­ken Ulttar Uıymy, taǵy bas­qa mártebeli halyqaralyq uıym­dardyń bizdi memleket dep tanyp, qabyldaýy, basqa memlekettermen dıplomatııalyq qa­rym-qatynas ornatýymyz qajet. Eń bastysy – eli­miz­diń ishki jaǵdaıyn úıles­tirip, turmys áleýetin kóte­rý sııaqty asa mańyzdy min­det­terdi oryndaýǵa birge qaty­nasyp, birge eńbek etý seni­mine, baqytyna ıe boldyq.

Sondaı-aq Marat Turdy­bek­ulymen 1994 jylǵy kók­temde ótken Joǵarǵy Ke­ńes­tiń (Parlament) HIII shaqy­rylymynda depýtat bolyp saılanyp, Tóraǵa Ábish Kekil­baevtyń orynbasarlary laýazymynda birge qyzmet at­qardyq. Aqyldasyp, pikir aly­satyn máselelerimiz kóp boldy.

Árıne memlekettigimizdiń alǵashqy jyldary qaıshy­lyqtar men qıyndyqtarǵa toly bolǵany belgili. Bizde bu­ryn bolmaǵan, kórmegen jol­darmen júrýge týra kel­di. Qatelesip, qapy qal­ǵan jaǵdaılar da barshylyq. Prez­ıdent bastaǵan memleket­shilder jańa reformalardy tezdetip júzege asyrýǵa jumyldyq. Qarsylyqtar az bolǵan joq. Túsinbeýshilikter de tolastamaı turdy.

Ol ótpeli kezeńde naqty she­shim, isterden góri Joǵarǵy Keńestiń keıbir depýtattary qoǵamǵa belgili kemshilikterdi, daǵdarystardy sanamalap, baıbalam salyp, «saıası má­limdeme» jasaýǵa beıim boldy. О́zderin «demokrattarmyz», «qutqarýshylarmyz» dep jarııalaǵan ártúrli toptar qurylyp, zań jobalaryn talqylaýǵa kópe-kórineý kedergi jasap, sóıte tura Jo­ǵarǵy Keńestiń bılik quzyryn kúsheıtýge talpynyp, basy, aıaǵy joq daý-damaımen «mal­danýdy» kásip etti. Demo­kra­tııa, sóz bostandyǵy uǵym­daryn beısaýat sóılep, esh jaýap­syz oıyna ne kelse sony aıtý, ózi unatpaǵan adamdy «japtym jala, jaqtym kúıe» tásilimen «tuqyrtý» dep­ túsin­gender memleketke­ shy­naıy janashyrlyqtan al­shaq edi. Saıası mádenıet jet­peı jatty. Olarmen sóı­lesý, túsindirý qajet boldy. Burynǵy ekono­mıkalyq júıe daǵdarysqa ushyrap, kásiporyn­dar toqtap, qalalar­dy, aýyldardy jappaı jumys­syzdyq jaılap, qarjy júıesi doǵarylyp, elde jalaqy, zeı­netaqy, stýdentterde stı­pen­dııa joq – búkil qoǵam kúızeliske ushyraǵan qıyn jyldar edi. Ondaı jaǵdaıdyń sebebi kóp, talaı aıtyldy, ja­zyldy. Negizgi sebebi – bu­rynǵy keńestik josparly jáne bir ortalyqtan, Más­keýden basqarylatyn qar­jy-ekonomıkalyq júıeniń kúı­reýi bolatyn. Al biz táýel­sizdik alǵannan keıingi Nur­sultan Nazarbaev bastaǵan refor­malardyń alǵashqy jyl­dary áli nátıjege jete qoı­maǵan kez.

Qoǵamdaǵy qaıshylyq­tar­dy sabasyna túsirip, eldi eń­bekke jumyldyrý úshin Pre­zıdent ózi bastap, depý­tattar, Úkimet músheleri, ákim­dikter, memlekettik bılik tarmaqtary orasan úzdiksiz tú­sindirý jumystaryn júr­gizýge mindetti boldy. Qoǵam talabyna saı sol jumys­tar­dy júrgizdik te. Osy refor­malardy halyqqa jetkizip, halyqtyń óziniń qoldaýymen, qatynasýymen ǵana nátıje bolatynyn túsindirý, soǵan qajetti zańdardy qabyldap, olar­dyń jumys isteýin qam­tamasyz etý mańyzdy boldy. Prezıdenttiń bastamashyldyq reformalaryn júzege asyrýǵa, árıne eń aldymen Úkimet, Par­lament, ákimdikter, bar­lyq bılik tarmaqtary men qyz­metkerleri meılinshe bir­lik­pen atsalysýǵa mindetti bolsa, solardyń aldyńǵy tobynda Marat Turdybekuly boldy desem, artyq aıtqandyq emes.

1995 jyly 30 tamyzda bú­kil­halyqtyq referendýmda qabyldanǵan Konstıtýsııaǵa sáıkes memleketimizde tuńǵysh ret Májilis jáne Senattan turatyn qos palataly parlament qurylyp, Májilistiń tuńǵysh Tóraǵasy bolyp Ma­rat Ospanov saılanyp, osy qyz­metti tórt jylǵa jýyq at­qardy.

Ol jyldar bizdiń qoǵam, saıasatkerler de, memlekettik qyz­­metkerler de edáýir saıa­sı mektepten ótip, jańa ke­zeń­ge kóterilgen bolatyn. Son­­­daı jaǵdaıǵa baılanys­ty Máji­listiń jańa basshysy depý­tattardy saıası popý­lızm­nen góri salıqaly sóz, oryn­dy usynys el, memleket múdd­esinde zańdardy tejeýsiz qabyldaýǵa jumyldyra bil­di. Parlament jumysynda jańa memleketshildik dástúr qalyptasa bastady.

Marat ne nársege de ba­ıyppen, sabyrmen qaraıtyn. Tózimdiligin de kórsetti. Eldiń, ózinen basqa adamnyń pikirine aıryqsha zeıin qoıatyn. О́zi de kóp izdenetin, bilmeıtinin úırenýge yqylasty bolatyn. Ol tek saıasat sheńberimen shek­telip qalmaıtyn, aqyn­jandy, sezim­tal, ónerge, áde­bıet­ke jaqyn edi. Mýzykany jaqsy túsinetin. Tipti jel­pingen jıyrma besten álde­qashan asyp ketse de sondaı saıasattyń bur­qyldaǵan qaza­nynda qaınap júrip, dombyra úırenýdi de qolǵa alǵany esimde. Kóp oqı­tyn. Kóp biletin, zııaly tulǵa edi.

 

Qýanysh SULTANOV,

Parlament Májilisiniń depýtaty

 

Sońǵy jańalyqtar

Beıqamdyqqa jol berilmeýi kerek

Rýhanııat • Keshe

Koronavırýssyz Qostanaı

Aımaqtar • Keshe

Kúrish eksportyna kedergi joq

Aımaqtar • Keshe

Álem únemdele bastady

Álem • Keshe

Uqsas jańalyqtar