Qoǵam • 19 Aqpan, 2020

Jarqyldaǵan almastaı edi Áshekeń...

614 retkórsetildi

Qyrkúıek aıynyń ortasy. Aptanyń sońy taıap qalǵan. Issa­par­dan qaıtar jolda aldaǵy de­ma­­lys kúnderinde Kóksheniń ásem tabıǵatyn tamashalap qaıtý úshin úsh-tórt jigit Býrabaıǵa kesh­tetip jettik. Joldasym Er­mek­­tiń úıine tústik. Bárimiz kele sala kıim aýystyryp, serýendep qaı­týǵa dalaǵa shyqtyq. Kók­­she­niń san alýan túske boıanyp, qul­pyryp, tamyljyǵan kel­be­tine tamsanyp, kól jaǵalap asyq­paı, biraz júrdik. Úıge kesh­te­tip oraldyq. Dastarqan basynda emen-jarqyn áńgime-dúken qu­ryp, uzaq otyrdyq.  «Endi de­malaıyq» dep, jastyqqa bas qoı­ǵa­nymyz sol edi, beımezgil ýaqyt­ta meniń telefonyma beımaza qońyraý tústi. Tarazdan, aǵam Batyrbek Qulekeev eken, sekem­denip, tutqany kóterdim. «Allo???». Amandasyp, az-kem tildesken soń aǵam sýyq habar aıtty. Abzal azamat Áshimjan Ahmet­­ov qaıtys bolypty...

Tirshilikte úzeńgiles, jan jol­da­sym dep, janyńa balaıtyn, syılas, qımas, qıyspas se­rik­te­sińniń dúnıe salǵanyn es­­ti­gende esińnen jańylyp, jel­diń ótinde, joldyń shetinde, ja­pa­dan-jalǵyz qalǵandaı, jan-dúnıeń qulazyp, bárinen baz keshe­siń. Amal qaısy, qoldan keler qaıran joq, qaırańda qalǵan ba­lyqtaı shorshyp, jarqyldaǵan almastaı, mańdaıy jarqyraǵan mar­qasqany qoıny sýyq qara jerge qımaı, qý júregim týlap-tý­lap, tynshydym.

...Ekeýmiz jerles bol­ǵan­dyq­­tan bir-birimizdi kópten ja­qyn biletin edik. Qyzmet ba­by­men Parlamentke jıi ke­lip, de­pýtattarmen udaıy kez­de­sip tu­ra­myn. Ártúrli ózekti má­se­le­lerdi talqyǵa salamyz. Bári­miz­diń de múddemiz – el­diń, memlekettiń nyǵaıýy. Sol úshin aıtysamyz da, árqaısymyz óz turǵymyzdan ár nárseni dáleldeımiz. Jasyratyn nesi bar, bireý bilip aıtady, bireý bu­ryp aıtady, jasap jatqan tir­likteriń týraly kóptiń kózin jet­ki­zip, múltiksiz baıandaýǵa tıissiń. Ne kerek, óz isińniń durys ekenin bile tursań da, depýtattardyń qoldaýyna ıe bolýyń qajet. Osyndaı syndarly kezeńde de­pýtat­tardyń arasynan parasatty, kópke syıly, aýzy dýaly, sózi­ne el toqtaıtyn bedeldi azamattar qoldaý kórsetip, ja­ny­ńa jalaý bolatyny bar. Son­daıda Áshekeń daralanyp tu­rady. Árdaıym meniń aldym­nan shyǵyp, máselemniń durys sheshimin tabýyna kómegin aıamaıtyn. Ol Májiliste komıtet tóraǵasy. Kóptegen árip­tes­te­ri­nen shoqtyǵy bıik turatyn. Kel­betine, bolmysyna aqyly saı, aıtar sózin qylyshpen kes­ken­­deı, almaspen qıǵandaı, kúlbil­telemeı, ashyq aıtatyn. Nen­deı qıyn máseleniń túıinin tap basa biletin qasıeti erekshe edi.

Kóp sóılep, kisini mezi et­peı­tin. Sabyrly, baıypty. Kóke­ıindegisin tobyqtaı túıip, bir-aq aıtatyn. Áshekeńniń osy qasıe­tin tanyǵan saıyn, aramyzda qa­lyptasqan syılastyq shıraı berdi. Men qyzmet babymen Asta­na­ǵa Ekonomıka mınıstri bolyp kelgenimde baılanysymyz odan saıyn nyǵaıa tústi. Jıi kezdesip, syrlasyp turý áde­ti­miz­ge aınaldy. Júrgen ortamyz, aralasatyn azamattarymyz da ortaq boldy.

Zaman-aı deseńshi, kóp oty­rys­­tarymyzdyń tórin toltyryp, taýdaı bolyp О́mirbek Joldas­bekov, Qarataı Turysov sekil­di hal­qymyzdyń birtýar aza­mat­ta­ry otyratyn. Ár bas qosý sándi de, mándi, mazmuny tereń áń­gi­melerge toly tarıhı kez­desýler bolýshy edi desem, qate­les­pe­spin.

Áshimjan Ahmetov Bilim jáne ǵylym vıse-mınıstri bolyp aby­roıly qyzmet atqaryp júrdi. Kún­derdiń kúninde óz ótinishimen Aqtaýdyń Sh.Esenov atyndaǵy mem­lekettik ýnıversıtetine rek­tor bolyp taǵaıyndaldy. Sha­ma­ly ýaqyttan soń men Bilim jáne ǵylym mınıstrligine basshy bolyp keldim. Osy kezde Áshe­keńniń iskerligine, uıym­das­tyrýshylyq qabiletine, óte bilik­ti hımık-ǵalym ekenine taǵy da kózim jetti.

Aqtaý meniń kórip júrgen qalam. Ádette, basshylyq qyz­met­te júrgen azamattar oblystardy aralap, bilim ordalarynyń qyz­metinen habardar bolady. Men Aqtaýdyń ýnıversıtetinde Áshe­ke­ńe deıin de bolǵanmyn. Bilim já­ne ǵylym mınıstrligine kelgen soń, Áshekeńniń atqaryp jat­qan qyzmetimen jaqynyraq ta­nysý úshin Aqtaýǵa arnaıy bardym. Ýnıversıtetke kelgen soń tany­mastaı bolyp jańarǵan oqý ǵımarattaryn kórip, Áshekeńniń is­ker­ligine shyn júregimmen rıza boldym. Laboratorııalyq jabdyqtar men ýnıversıtettiń aýlasyna ákelip ornalastyrǵan munaı jáne gaz salasynyń ozyq qondyrǵylary kózdi de kóńildi de qýantady. Kórshi memleketterden arnaıy shaqyrýmen kelip jumys istep jatqan professorlardy kórip, «biter istiń basyna, jaqsy keler qasyna» degen sózdiń aqıqattyǵyna kózim jetti.

Bilikti basshynyń nazaryna ilik­peı qalǵan eshteńe joq. Ýnı­ver­sıtettiń bas ǵımaratynyń aınalasyn kógerishpen kómkerip, Kaspıı teńizine deıin baspaldaq jol salǵanyn aıtsańshy! Áń­gi­me ústinde onyń oıynda áli de atqarylatyn úlken joba­lar­dyń bar ekenin sezip, bul bir Aqtaý ýnı­­versıtetiniń jar­qyn jolǵa tús­ken kezi ekenin túsindim. Osy jetistikterdiń bári­niń Áshe­­keń­niń iskerliginiń, ki­si­li­giniń, memleketshildiginiń arqa­syn­da bolyp jatqanyn sez­dim. Ob­lys­tan joldasymnyń atqa­ryp jatqan sharýalaryna, bıik bede­line rıza bolyp Astanaǵa oral­dym.

Odan keıin Áshekeń Shyǵys Qa­zaq­stan oblysyndaǵy S.Aman­­­­jo­lov atyndaǵy ýnı­ver­­sı­­­tet­ke rektorlyq qyzmetke ta­ǵaı­yn­dal­dy. Sol tusta men Mem­lekettik basqarý akademııa­synda rektor bolyp qyzmet at­qa­­­ryp júrdim. 2006 jyldyń kókte­minde meni Elbasy shaqy­ryp, memlekettik ulttyq «Qaz­MunaıGaz» kompanııasy basshy­sy­nyń birinshi orynbasary qyzmetin tapsyryp, ornyma kimdi rektor etip qaldyrǵan jón bolaty­nyn surady. Men kóp oılanbastan Áshimjan Ahmetovti usyn­dym jáne ol usynysymdy Áshe­keń­­men kelispesten, aldyn ala jasa­dym. Sebebi, men úshin de Elba­synyń usynysy tosyn bolyp edi.

Basqarý akademııasyna Áshim­jan Ahmetovti usyný­y­ma birne­she jaǵ­daı sebep boldy.

Birinshiden, Áshekeń memle­ket­tik qyzmettiń bar­lyq deń­geıinde jumys atqa­ryp, aby­roı­ǵa ıe bolǵan azamat. Ekin­shi­den, ol elimizdiń irge­li, úlken joǵary bilim or­da­­la­ryn­da rektor qyzmetin at­qa­ryp, ózin bilikti maman, al­ǵyr ǵa­lym, bilim salasynyń be­deldi uıymdastyrýshysy eke­nin kórsete bilgen jáne bar qyz­­mette óziniń tazalyǵymen, mem­le­­ke­tshildigimen kózge túsken aza­mat. Meniń Áshekeń týraly pi­kirim Elbasynyń kóńilinen shy­ǵyp,usynysym ótti. Kóp uzamaı, Áshimjan Ahmetov memlekettik basqarý akademııasyna rektor bolyp taǵaıyndaldy.

Bul shyny kerek, Akademııa tarıhyndaǵy qıyn kez edi. Elbasynyń osy Akademııanyń materıaldyq-tehnıkalyq bazasyn nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan she­shimderine qaramastan, she­neý­­nikter tarapynan qar­sy­lyq kóbeıip turǵan. Sondaı qarsylyqtyń biri – Akademııany eski Parlament úıine kóshirýge baılanysty bolatyn. Onyń sebebi de joq emes. О́ıtkeni qansha ǵımarat salynsa da, sol kezde Astanada biraz mınıs­trlik­terge oryn jetpeı jatqan ýaqyt. Osyndaı kezende Áshe­keń tabandylyq tanytyp, bar bedelin salyp júrip, bir túnde Akademııany dittegen ǵıma­ra­ty­na kóshirip úlgerdi. Jańa ǵı­­maratqa kele sala, jóndeý ju­­­mys­­taryn bastap, tez arada oqytý isine qajetti jaǵdaı jasap, Akademııanyń Qazaqstan qoǵamyndaǵy úles salmaǵynyń aýqymdy ekenin dáleldeı tústi.

2008 jyldan bastap aqyrǵy demi taýsylǵan kúnge deıin, 5 jylǵa jýyq ýaqytyn, Áshekeń óziniń almamateri Taraz memle­ket­tik ýnıversetinde rektor qyz­­metinde boldy. Bul jerde de Ásh­ekeń óziniń ómir boıy jı­­naq­taǵan tájirıbesi men shyń­dal­ǵan uıymdastyrýshylyq qa­biletin, qoǵamdaǵy bedelin ba­rynsha aıamaı paıdalanyp, ýnıversıtetti kórkeıtý úshin asqan tabandylyqpen, zor ynta-jigermen eńbek etti. Az ǵana ýa­qyt­ta kóp shara atqaryp, ýnı­ver­sıtettiń ǵımarattaryn, oqý uıymdastyrý jumystaryn da joǵary dárejege kóterdi.

...Áshekeń qaıtys bolardan birneshe kún buryn Astanaǵa kelip, kókiregin syzdatyp júr­gen keıbir máseleler týraly aqyldasý úshin maǵan habarlas­ty. Ekeýmiz «Pekın-Palas» qonaq úıiniń meıramhanasyn­da kezdesip, sher tarqata áńgi­me­lesip, asyqpaı otyryp shaı ishtik. Bolmysy iri azamat buryn-sońdy eshqashan maıda áńgime aıtpaýshy edi, sol joly ishtegisin aqtarǵysy kelgen eken. Sońǵy kez­desýimiz sol bolǵan eken. Kúni búginge deıin esimde. Úni qula­ǵym­da, sózderi jadymda. Ádette, ondaı azamattar este qalmaıtyn áńgime aıtpaıtyn edi ǵoı.

Áshekeń máńgi ómirge attandy. Tirshilikte jasaǵan jaqsy isteri dúnıe jańarǵan saıyn jańǵyra túsedi. «Jaqsynyń aty ólmeıdi, ǵalymnyń haty ólmeıdi», Áshekeńniń aldyn kórgen shákirtteri onyń atyn da, tálimin de, bergen ilim-bilimin de, biligin de aıta-aıta júretin bolady. Jaqsy adam urpaǵymen myń jasaıdy. Ulaǵatty ustaz da solaı. Demek, Áshimjan Ahmetovtiń jaqsy aty jarqyraı beredi. «Bul qazaqta jigitter bar marqasqa, jarqyldaǵan almas pa!» degen sóz osy Áshekeńe arnap aıtylǵandaı, Er Mahambet aıtpaqshy, «jigittiń soıy» edi Áshekeń. Bir táýbe etetinimiz – Áshekeńniń arty jaqsy. «Syrt­tan tilegen tilek jaldyń jala­ńash qylyshyn syndyra­dy» deıdi qazaq. Endi Dına jeń­ge­miz eki balasynan taraǵan ur­paq­tarynyń ortasynda úrim-buta­ǵymen, órken jaıǵan óren-jaranymen baıandy da, baqytty, yrys-berekeli uzaq ómir súrsin dep tileımin.

 

Jaqsybek QULEKEEV,

memleket jáne qoǵam qaıratkeri, professor

Sońǵy jańalyqtar

Aqmolada áýe qatynasy qatań baqylanýda

Aımaqtar • Búgin, 13:23

Tilsiz jaý taǵy keldi

Aımaqtar • Búgin, 13:09

Sanıtarlyq sharalar turaqty júrgiziledi

Aımaqtar • Búgin, 13:06

ShOB-ty qoldaý joldary túsindirildi

Ekonomıka • Búgin, 12:44

Almaty: Búginge deıin indet 90 adamnan tabyldy

Koronavırýs • Búgin, 12:19

Almatyǵa Qytaıdan gýmanıtarlyq kómek keldi

Koronavırýs • Búgin, 12:02

El ekologııaǵa alańdaıdy

Ekologııa • Búgin, 10:55

Jalǵan aqparat taratqandar jazalanady

Aımaqtar • Búgin, 10:42

Mańǵystaý oblysy karantınge jabylady

Aımaqtar • Búgin, 10:29

Uqsas jańalyqtar