Tanym • 20 Aqpan, 2020

Kebin kıip, keýdesin oqqa tosqan batyrlar

651 retkórsetildi

Kezinde «Baı-qulaqtar men din basylarynyń Keńes ókimetine qarsy kontrrevolıýsııalyq qarýly kóterilisi» retinde nasıhattalyp kelgen 1930 jylǵy aqpannyń 7-16 aralyǵynda bolǵan Sozaq qasyretinde halyqtyń qany qısapsyz tógilip, beıbit el azabyn tartqan edi.

«Asyra silteý bolmasyn, ashatuıaq qalmasyn!»

Sozaq kóterilisi – otyzynshy jyldyń basynda Qazaqstannyń túkpir-túkpirinde boı kótergen halyq narazylyǵynyń eń úl­keni, adam kóp shyǵynǵa ushy­raǵan qyzyl qyrǵyn. Bul zoba­lań, náýbettiń shyǵý sebebi – «Qazaqstanda kóshpeli, jartylaı kóshpeli jáne otyryqshy aýdan­dardy belgileý týraly» Qa­zaq ASSR Halyq komıssar­lar keńesiniń 1928 jylǵy 3 qyr­kúıektegi qaýlysymen Sozaq aýda­ny óz aldyna shańyraq kóterdi. Buryn Syrdarııa gýber­nııasynyń Túrkistan ýeziniń qa­ramaǵynda bolyp kelgen alty bolys el­de sol jyly tútin sany 12 myń­­­nan asqanyn, halyqtyń qo­­­­lynda bir mıllıonǵa jýyq qoı-eshki bolǵanyn tarıhı qu­jat­­tar dáleldeıdi. 1928 jyly qa­rasha aıynda BKP(b) Ortalyq komıtetiniń plenýmynda sharýa­lardy eriksiz tezdetip ujym­dastyrý máselesi kún tártibine qoıylyp, bul jóninde arna­ıy qaýly qabyldandy. Qazaq ólkelik partııa komıtetine 1925-1931 jyldary jetekshilik etken F.Goloshekın eldi «meılin­she kysqa merzim ishinde oty­ryqshylyqqa kóshirýdi buıy­rady». Mine, osydan baryp, jap­paı bastalǵan kolhozdas­tyrý isinde burmalaýshylyq, asyrasilteýshilik jer-jerdegi sııaqty Sozaq aýdanynda da oryn aldy. «Asyra silteý bolmasyn, ashatuıaq qalmasyn!» degen urandy betke ustaǵandar ujymdastyrýdyń lenındik prınsıpin óreskel buzyp, ha­lyqtyń qolyndaǵy saýyn jáne usaq malyn sypyryp alyp, ortaqtastyrýǵa saldy. Sozaq aýdan­­dyq partııa komıtetiniń ple­nýmy shaqyrylyp, kolhoz­dastyrý isiniń alda turǵan shu­ǵyl mindetteri talqylandy. Aýdan­nyń jergilikti ereksheligin eskermeýden, eldiń bárin teń­ger­meýshilikten jappaı asy­ra­silteýshilik oryn aldy. Ujym­dastyrýdyń sal­qyny beıbit elge aýyr tıdi. Ujymsharǵa kúshtep engizilgender taqyr kedeıshilikke ushyrap, ashtyqtyń zardabyn tartty. Aýylsharýashylyq sa­lyǵyn tóleı almaǵandardyń mal-múlki tárkilenip, Sozaqtyń abaqtysyna jabyldy. Budan bólek, jergilikti bılik oryndary shyǵarǵan «qa­tyq», «otyn», «múıiz» salyǵy da bolǵan. Bı­liktiń qoldaýyna ıe bol­ǵan jer­gilikti saýatsyz sholaq bel­sen­diler tarapynan jastardy «Qy­zyl otaýǵa» kúshtep alyp ba­rý, qyz-qyrqyn, kelinshekterge kóz salý, zorlyq-zombylyq jasaý sııaq­­ty óreskel ister de oryn aldy.

 Qudaısyzdarǵa qarsy qarýly joryq

Aýyl-aýyldan «Kolhozǵa birik­peımiz!» degen narazylyq sózder estile bastady. On ekin­shi aýylda bılikten, sholaq bel­sendilerden zábir-japa kór­gender bas qosyp, zorlyq-zom­bylyqqa qarsy birigýge, na­razylyq bil­dirýge sóz baılas­ty. Keńes óki­metiniń solaqaı saıasatyna qar­sy shyǵyp, eldi biriktirýge bas­shylyq jasaǵan namysqoı azamattar boldy. Aýyl-aýylǵa kisi j­iberip, bılik ba­syndaǵy tizesin ba­tyrǵandarǵa qarsy turýdyń amal-aılasyn oılastyra bastady. Moıynqumdy qystap otyrǵan aýyl­darda bas qosyp, keńes qurdy. Jer­gi­likti bılik oryndarymen beı­bit kelisimge kelý jónindegi áre­ketterinen esh nátıje shyq­pady. Ezilgen halyq bas kóte­rerleriniń kezekti jıynynda Sultanbek Shalaqulyn basshy etip saılady. Onyń qasyndaǵy ımamdyqqa – Ybyraıymuly Asadýlla, bas ýázirlikke – Shyl­­­manbetuly Saǵyndyq, qa­zy­lyqqa – Álipbaıuly Imanbek, bas sardarlyqqa – ataqty mergen Aralbaıuly Salyqbaı, óz­ge de senimdi adamdardy be­kitti. «Halyqtyń jappaı na­ra­­zy­lyǵy kórshi Sarysý, Túr­kistan, Qyzylorda, ózge de jerde bir mezgilde boı kóteredi» degen aldyn ala kelisim bolyp, ol jaq­taǵylarmen de baıla­nys ornatyldy. Sultanbek bastaǵan top kóteriliske al­dyn ala daıyndyq jasady. Aýyl-aýyldan jasaq daıyn­da­lyp, qolǵa ilikken aıyr, oraq, naıza, balta, ishinara shı­ti myl­tyqpen qarýlandy, at-túıemen qamtyldy. Aradan shyq­qan keńesshi-úgitshileri arqyly ıslam dinin ýaǵyzdap, Alla taǵa­lanyń aq jolyn dinnen bezgenderden qorǵaýǵa úndedi. Aq­­pannyń aqshunaq aıazynda qasıetti Ramazan aıynyń sońǵy kúni, oraza aıttyń alǵashqy ju­masynda tań namazynan soń bes júzden astam halyq jasaqshysy qolyna aq tý alyp, «Alla! Alla!» dep uran tastap, Sozaq qystaǵyna qaraı qaptady. Kóterilistiń «Allahý» dep atalýynda da osyn­daı syr jatsa kerek. Jyly kıi­miniń ishinen denesin kebinmen orap, aq ólimge bas tigip shyqqan estııa­r jandar da boldy. Sol kezde aldyn ala ýaǵda boıynsha Moıynqumnyń ózge óńirinen, taý jaqtan, Sozaq qystaǵynyń ózinen bıliktegiler men sholaq belsendilerge óshigip júrgender qosylyp, kóshe-kóshe adamǵa tolyp ketti. Bas kótergender alǵashqy ekpinmen aýdan, mekeme basshylaryn, mılısııa qyzmetkerlerin – barlyǵy on segiz adamdy, qolǵa túsirip, azap­tady. Qarapaıym halyq ókil­deri olardy taspen, kúrekpen soǵyp, tepkilep óltirdi. Aıazdy kúni shashtaryn ustaramen aldy. Keńselerdegi barlyq qaǵazdy órtedi. Qoıma, dúkendegi dú­nıe-múlik, azyq-túlikti talap alyp, mılısııa bólimi men ás­kerı komıssarıattaǵy qarýdy qolǵa túsirdi. Qystaqty basyp alǵan Sultanbek hannyń shtaby aqpannyń 7-16-sy aralyǵynda jumys istep, jalpy sany 2384 sarbazdy biriktirdi degen derek bar. Sýyq qarý daıyndaıtyn us­tahana ashyp, oq-dárimen atylatyn myltyqtardy jóndegen. Bul qandy oqıǵanyń izin sýytpaı jazalaýshy otrıadtyń kelip jetetinin kóterilisshiler aldyn ala boljaı bildi. Qarýly otrıadtan qorǵaný maqsatynda Qarataýdyń «Sýyndyq» jáne «Balyqshy» asýyna bekinis ornatty. Osy «Balyqshy» asýynda Salyqbaıdyń mergender toby qyzyl áskermen atysyp, birazyn shyǵynǵa ushyratyp, qalǵanyn keri shegindirdi. Sultanbek han sarbazdarymen «Qoǵashyqta» Túrkistannan shykqan Isaevtyń otrıadymen kezdesti. Otrıad taý-tasqa bekinip alǵan sarbazdardy ońaı ala almady. Isaevtyń áskerine Qyzylordadan Polıa­kovtyń, Tashkenttegi áskerı ýchı­lısheden Malyshev bastaǵan 500 kýrsant tórt zeńbiregimen, Almatydan Aqaevtyń kavalerler eskadrony kelip qosyldy. Máskeýden shyqqan brondy poıyz Jańaqorǵanǵa kelip aıaldady. Shymkentten Andreev basqarǵan, myqty áskerı daıyndyqtan ótken, pýlemet, zeńbirekpen qa­rý­lanǵan otrıad qarýly kúshke ke­lip qosylyp, shoqpar, aıyr, shıti myltyqpen qarýlanǵan da­la qazaqtaryn á degennen tyqsyryp tastady. Qarataýdyń etegindegi «Tamasheıt» degen jer ataýy sol qandy qyrǵynnan qalǵan. Sheshýshi shaıqas Sozaq qystaǵynyń «Jańa bazar» tóńi­reginde ótti. Baqaıshyǵyna deıin muzdaı qarýlanǵan qyzyl otrıad jasaqtyń sońǵy tobyn jan-jaqtan qorshap alyp, kózin joıady. Osy qyrǵyn shaıqasta kóterilis basshylarynyń deni oq­qa ushty. Dem berýshilerinen aıyrylǵan jasaq boraǵan oqqa tabandap qarsy tura almaı, jeńiliske ushyrady. «Sozaq aýda­nynda 12–16-aqpan aralyǵynda bolǵan soǵysta 126 bandıt, 16 aq­pandaǵy Sozaq qystaǵy úshin bol­ǵan shaıqasta 200 belsendi bandıt tabanda atyldy. Qolǵa túsken jáne operatıvti is-sha­­ra­lardy júzege asyrýdyń nát­ıjesinde bandıtteri, dem be­rýshileri, úgit­shileri, sondaı-aq barlaýshylary bar 389 adam tutqyndaldy. Bandyny joıý barysynda han jáne onyń uıtqysy bolǵan or­talyǵy talqandaldy. Sozaq ope­rasııasynyń nátıje­sinde 290 at, 20 túıe, 150-deı oq-d­árimen atylatyn qarý, 100-shaqty sýyq qarý qolǵa tús­­ti» dep jazylǵan tarıhı qu­jatta. Al shyntýaıtynda oq­qa ushyp, ajal qushqandar sany bu­dan áldeqaıda kóp edi. Kó­te­rilistiń negizgi oshaǵyn tal­qan­daǵan soń, jazalaýshy otrıad kúdikti degenniń bárin qolǵa túsirip, taban astynda atyp tastaı berdi. Jazalaýshy otrıad alǵashqy qaqtyǵysta óltirilgen aýdan prokýrorynyń ár jasyna 41 adamdy qatar qoıyp, atyp tastaıdy. Bir oq qansha adamnyń denesinen tesip ótetinin baıqaý úshin qatar qoıyp, synap ta kó­redi. Ortalyq meshittiń tórt jaq terezesinen pýlemet ornatyp koıyp, juma namazǵa jı­ylǵan eldi úlken-kishi demeı jýsatyp salady. Kóshe kezip, tintkilep júrip kúdikti degenniń bárin aıaýsyz atyp tastaıdy. Ba­sy qosylyp otyrǵan jandar­dy kúdikti retinde dýalǵa qatar qoıyp ata bergen. О́lik­terdi biriniń ústine bi­rin tas­taǵan qudyqtyń ornynda belgi de bar. Aqpannyń aıazdy kúni kóshede qyzyl qanǵa bókken ólikti at arbaǵa tıep, qystaqtyń shetindegi «Tastaqsaıǵa» alyp baryp, tik jardan tastaı salady. Salyqbaı bastaǵan az ǵana mergender toby Betpaqdalada qolǵa túsedi. Qashyp júrip, urys salyp, biraz ásker men mılısııa qyzmetkerin oqqa ushyrǵanymen «Salyqbaı mergendi jasyryp júr­sińder!» dep, beıkúná ha­lyq­ty atyp-shaýyp, qyspaqqa ala bergen soń mergender óz erkimen beriledi. Salyqbaı mer­gendi Shymkentke alyp kelip, on jylǵa kesip, Sibirge jer aýda­rady. It tumsyǵy batpaıtyn Baıkaldyń qalyń ormany ishinde keńester eliniń túkpir-túkpirinen aýyr sot kesimin ar­qalap kelgen san myńdaǵan jannyń qa­tarynda kanal qazýdyń aýyr qara jumysyna jegiledi. Quralaıdy kózge atqan mer­gen­diginiń arqasynda Salyqbaı aýyr qara jumystan bosatylyp, orman ishinen ań atyp, ashanany etpen qamtamasyz etip turady. «Belomor – Baltyq» kana­lynyń qurylysy aıaqtalyp, iske qosylǵan kezde Stalınniń ózi kelip, Keńes odaǵy ortalyq at­­qarý komıtetiniń arnaıy qaý­­­lysy boıynsha alpys myń adamnyń jazasyn óteý merzimi qys­qartylady. Salyqbaı mergen de kesimdi jazasyn alty jyl­da merziminen buryn ótep, «Be­­lomor – Baltyq kanaly qurylysyna belsene qatysqany úshin» medalin tósine taǵyp, týǵan eli – Sozaqqa qaıtyp ora­lady. Aýdan ortalyǵy – Sholaq­qorǵannyń irgesindegi «Jet­kinshek» eldi mekeninde kolhoz baqshasyna qaraýyl bolyp júrgende 1937 jyly aýdandyq ishki ister bóliminde isteıtin týysqany – mılısııa qyzmetkeri aýyl mańyndaǵy qalyń shıdiń arasyna alyp baryp atyp tastaıdy. Sodan Salyqbaı mergenniń súıeginiń qaıda jatqany da belgisiz bolyp qalady. Mer­genniń áıeli Ulbala egiz ul tap­qanymen olar sheshekten qaı­tys bolyp ketedi. 1947 jyly «Ha­lyq jaýynyń» áıeli kolhozda eńbek qunyn tappady» degen jalamen Ulbala da shalǵaıdaǵy Ev­reı avtonomııaly oblysynyń ortalyǵy – Barıbojan qalasyna jer aýda­rylady. Sóıtip Ulbalanyń da súıegi jat elde qalyp qoıady. Osylaısha bir shańyraq ıeleri iz-túzsiz ketip, sońynan urpaq qalmady.

«Han saıladyq qaradan,

Az ǵana úıli tamadan.

Kelbeti nurdan jaralǵan,

Shalaquly Sultanbek,

Han bolyp shyqty aradan.

Kótergen kezde urandy,

Aǵylyp keldi qaladan.

Qońyrat týys qosyldy,

Kómekke kelip daladan...

Juma kúni qonaǵa,

Sozaqty sarbaz qamaǵan...

Qystaqty baryp basqanda,

Tórt júz otyz bir adam,

Is qyldy kelmes shamadan.

Sheıittikten dáme etip,

О́lip te ketti kóp adam.

Dáý myltyqtan dop túsip,

Jaı oǵyndaı ot túsip,

Aıyryldy jurt panadan.

Kóshede jatty shashylyp,

Qan-jynymen san adam.

Armanda ketti-aý jaısańdar,

Aıyrylyp bala-shaǵadan.

Osy bir qaıǵy ketpeıdi.

Kúıik bolyp sanadan» –

degen jyr joldarynan Sozaq kóterilisiniń qandaı qasiret-qaıǵymen aıaqtalǵanyn ańǵarýǵa bolady.

Sozaqtaǵy jazalaý lageri

Kóterilisten keıin de oǵan qatysqandardyń jaqyn-týys­taryn, kúdiktilerdi tutqynǵa alý, tergeýsiz atyp tastaý uzaqqa sozylady. Erkindikti ańsaǵan beıkúná halyqtyń narazylyǵy qandy qyrǵynǵa, jappaı jazalaýǵa ushyraǵan soń, aman qalǵandary bas saýǵalap, jan-jaqqa tarydaı shashylyp qashty. Qysqy aıazda, jazǵy shildede taý-tasta, qumda ashtyqqa ushyraǵandar qynadaı qyrylyp jatty. «Kishi Oktıabrden» toz-tozy shyqqan el «Aqtaban shubyryndyǵa» ushyrap, taý asýynan aman ót­kenderi О́zbekstan, Tájikstan, Túrik­menstanǵa qaraı údere qash­ty. Sol qandy kóterilisten bastalǵan 1931-1933 jylǵy ashar­shylyqta Sozaq eliniń teń jartysy týǵan mekenin tastap ketti. Aýdandyq esep-sanaq me­ke­mesiniń málimetinde 1930 jyl­dyń 1 qańtarynda aýdanda 12 myń tútin bolsa, 1935 jyl­dyń 1 qańtarynda 2915 úı ǵana qalǵany kórsetilgen. 1928 jylǵy aýdandaǵy bir mıllıon qoıdan 7772 basy ǵana qalady. Halyq sengen partııanyń qol­dan jasaǵan asharshylyq jyl­dary aýdan halqynyń teń jartysy qýǵyn-súrginde júrip ajal qushty. 1930-1931 jyldary So­­zaq qystaǵyna taıaý «Dýana» degen jerde kóteriliske qatys­qandardyń jaqyndaryn qamaýda ustaǵan jazalaý lageri jumys istedi. Uzyna boıy atshaptyrym alqapqa ornalasqan kúrkeshikter orny áli kúnge saqtalǵan. Jaza­laýshylar tutqyndarǵa belýar­dan jer qazdyryp, tóbesin jap­­­tyryp, tar qapasta turýǵa máj­búrlegen. Qaqaǵan aıazda, aptap ystyqta kóp adam jazalaý la­gerinde ólip ketedi.

«Býhenvaldy Sozaqtyń,

Bolǵan edi «Dýana».

Or men tory azaptyń,

Tolǵan eken «Dýana»...

Shyndyqqa barar joldarǵa,

Qaýippenen qaradyq.

Qulamaı turǵan torlarǵa,

Sovhoz malyn qamadyq...

Qandy orǵa Hrýshev tusynda,

Júgeri súrlem saqtadyq»

– dep aqyn Bórǵazynyń О́s­keni jyrlaǵandaı, sol ata-ba­balarymyzdyń qany tógilgen qaraly aımaq óristegi maldyń tuıaǵyna basylyp, qorshalmastan, belgi de qoıylmastan eskerýsiz qalyp qoıǵan. О́zge elderde mundaı qandy aımaqtar erlikke taǵ­zym eter tarıhı oryndar re­tinde kútimge alynyp, saqta­lyp qalǵan.

О́kinishke qaraı, áli kúnge 1930 jylǵy aqpandaǵy elimizdiń Táýelsizdigi men erkindigi jolyn­da kóp adamnyń ómirin qıǵan Qazaqstandaǵy eń iri halyq na­razylyǵy – Sozaq kóterilisi eg­jeı-tegjeıli zerttelip, tarıh­tan óziniń túkpilikti baǵasyn al­ǵan joq. Sozaq kóterilisinen keıin partııa úshin bul shalǵaı aýdan 70 jyl boıy jabyq aımaqqa aı­naldy. Syrdarııa okrýgtik partııa komıteti «Sozaq, Sarysý kóterilisiniń sabaqtary jáne al­­­daǵy turǵan mindetter» atty qaýly qabyldaıdy. Taǵdyry aýyr aýdandy basqarýǵa basshy ma­man 70 jyl boıy syrttan ji­berildi. Aýdannan ósip shyq­qan birde-bir kadr ózge jerge jaýap­ty basshylyq qyzmetke joǵa­rylamady.

Shyndyqty shiderlep tura almaısyń

1990 jyldyń mamyr aıynda Sozaq aýdandyq tarıhı-aǵartý erikti «Ádilet» qoǵamynyń alǵashqy basqarma jıynynda uzaq jyldar oblystyq par­tııa aktıvinde basshylyq qyz­met atqarǵan qalamger ári sazger Muhamedjan Rústemov sol kezdegi saıasattyń, qatań júıe­niń kóbesi sógilmeı turǵan kez­diń ózinde Sozaq kóterilisine ádiletti baǵa berý týraly bastama kóteredi. Sol kezdegi aýdandyq partııa komıtetiniń birinshi hatshysy Dosybaı Sherimqulov qoldaý kórsetken Sozaq aýdan­dyq tarıhı-aǵartý erikti qoǵam­nyń basqarma jıyny: «1930 jyly aqpanda Sozaq aýdanynda bolǵan halyq qozǵalysyna «alashordashylardyń, baılar men ıshandardyń basshyly­ǵy­men Keńes ókimetine qar­sy uıymdastyrylǵan kontrre­volıýsııalyq qarýly kóterilis» degen baǵa ádiletsiz, naqaqtan-naqaq qazaq halqyna jabylǵan jala dep eseptelip, ol aldaǵy kezde tarıhı qujattarda F.Go­lo­shekınniń Qazaqstan aýyl­da­rynda ótkizilgen «Kishi Oktıabr» saıasatynyń «meılinshe qysqa merzimde otyryqshylyqqa kó­shirý» buıryǵyn oryndaýdyń zardabynan elge jasalǵan oz­byrlyqtan, zorlyq-zomby­lyq­tan, qııanattan, ashtyqtan shyqqan ashynǵan halyqtyń qozǵalysy» dep tujyrymdalsyn» degen qaýly qabyldady. Aqıqat sóz­diń tyǵyny aǵytylǵan soń min­bege kezek kóterilip, uzaq jyl kókeılerinde berish bolyp qatqan muń-sherlerin ortaǵa salyp, kóz­derine jas alǵan qarttar bul kúnde jaryq dúnıede joq. 2000 jyly aýdanda Sozaq kóterilisiniń 70 jyldyǵyn atap ótý jóninde komıssııa qurylyp, arnaıy qor da ashylyp, biraz sharýalardy qolǵa alý josparlanǵan bolatyn. Sholaqqorǵan aýylynda kóte­rilis basshysy Sultanbek Sha­laqovtyń esimi berilgen kóshege memorıaldyq taqta ornatý rásimi boldy. Sozaq aýylynda «Sozaq kóterilisine 70 jyl atyndaǵy kóshe» ataýy berildi. Kóterilis qurbandarynyń arýaǵyna quran baǵyshtaldy. Osynda keleshekte kóterilis qurbandaryna ornatylatyn eskertkishtiń tuǵyry da quıyldy. Eskertkish jobasyn jasaýǵa baıqaý da jarııalanǵan bo­latyn. Sheıit ketken ata-baba arýaǵyn qurmet tutý maqsa­t­ynda eńseli munara men kóte­ri­lis basshysy Sultanbek Sha­laqovqa eskertkish ornatýǵa qul­shynys bildirgen, jalpy osy sharýanyń basy-qasynda júrgen azamattardyń aty-jónderi de sol jyldary taǵdyry aýyr aýdan­da jýrnalıst bolyp qyzmet atqaryp júrgen kezimde qoıyn dápterime jazylyp qalypty. Biraq el kútken sol munara belgi de, eskertkish te áli kúnge boı kó­termedi. Sozaq kóterilisiniń bas sardary bolǵan, ataqty mergen Salyqbaı Aralbaev ómir súrip, eńbek etken, otyz jetinshi jyly atylyp ketken «Jetkinshek» el­di mekenine esimin berý týraly tur­ǵyndardyń da ótinish-tilegi oryndalmaı keledi. Tarıhtaǵy shyndyq oqıǵaǵa qııanat jasalmasyn desek, Shymkenttiń Ortalyq saıabaǵyndaǵy Ońtústik ólkesindegi aıtýly oqıǵa – Sozaq kóterilisinde eliniń táýelsizdigi men bostandyǵy jolynda oq­qa ushqan, sol kezdegi saıasat qur­bandary bolǵan qyzyl ásker jaýyngerleri jerlengen eskertkish ornyna Salyqbaı mer­­gen­niń nemese halyq batyr­larynyń qolyna qarý alyp, eli men jerin qorǵaýǵa tastúıin bekinip turǵan jıyntyq beınesin ornatý kerek. Sozaq kóterilisiniń basqarýshy uıymy, shtaby, aq tý kó­terip, «Allahýlap» uran tastaýy, qarabaıyr qarý daıyn­daıtyn ornynyń bolýy, oǵan qatysýshylardyń aldyn ala bas qosyp, keńesýi bul halyqtyq tolqýdyń tosynnan bolǵan stı­hııaly qımyl-áreketi dep qa­raýǵa jatpaıtyn iri tarıhı oqı­ǵa ekenin dáleldese kerek. Kó­­teriliske úsh júzdiń adamda­ry, ózge de ult ókilderiniń qa­ty­sýy jalpyhalyqtyq sıpat al­dy. Otyzynshy jylǵy qa­zaq ta­rı­hyndaǵy aqtańdaq oqı­ǵa­nyń biri de biregeıi – Sozaq kó­terilisiniń bıylǵy 90 jyldyq qa­raly datasy eskerýsiz qalmaýy tıis.

 

О́tesh QYRǴYZBAEV,

Qazaqstannyń qurmetti jýrnalısi, halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵynyń laýreaty

 

Sońǵy jańalyqtar

Shymkent: Sıfrly otbasynyń bir kúni

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar