«Asyra silteý bolmasyn, ashatuıaq qalmasyn!»
Sozaq kóterilisi – otyzynshy jyldyń basynda Qazaqstannyń túkpir-túkpirinde boı kótergen halyq narazylyǵynyń eń úlkeni, adam kóp shyǵynǵa ushyraǵan qyzyl qyrǵyn. Bul zobalań, náýbettiń shyǵý sebebi – «Qazaqstanda kóshpeli, jartylaı kóshpeli jáne otyryqshy aýdandardy belgileý týraly» Qazaq ASSR Halyq komıssarlar keńesiniń 1928 jylǵy 3 qyrkúıektegi qaýlysymen Sozaq aýdany óz aldyna shańyraq kóterdi. Buryn Syrdarııa gýbernııasynyń Túrkistan ýeziniń qaramaǵynda bolyp kelgen alty bolys elde sol jyly tútin sany 12 myńnan asqanyn, halyqtyń qolynda bir mıllıonǵa jýyq qoı-eshki bolǵanyn tarıhı qujattar dáleldeıdi. 1928 jyly qarasha aıynda BKP(b) Ortalyq komıtetiniń plenýmynda sharýalardy eriksiz tezdetip ujymdastyrý máselesi kún tártibine qoıylyp, bul jóninde arnaıy qaýly qabyldandy. Qazaq ólkelik partııa komıtetine 1925-1931 jyldary jetekshilik etken F.Goloshekın eldi «meılinshe kysqa merzim ishinde otyryqshylyqqa kóshirýdi buıyrady». Mine, osydan baryp, jappaı bastalǵan kolhozdastyrý isinde burmalaýshylyq, asyrasilteýshilik jer-jerdegi sııaqty Sozaq aýdanynda da oryn aldy. «Asyra silteý bolmasyn, ashatuıaq qalmasyn!» degen urandy betke ustaǵandar ujymdastyrýdyń lenındik prınsıpin óreskel buzyp, halyqtyń qolyndaǵy saýyn jáne usaq malyn sypyryp alyp, ortaqtastyrýǵa saldy. Sozaq aýdandyq partııa komıtetiniń plenýmy shaqyrylyp, kolhozdastyrý isiniń alda turǵan shuǵyl mindetteri talqylandy. Aýdannyń jergilikti ereksheligin eskermeýden, eldiń bárin teńgermeýshilikten jappaı asyrasilteýshilik oryn aldy. Ujymdastyrýdyń salqyny beıbit elge aýyr tıdi. Ujymsharǵa kúshtep engizilgender taqyr kedeıshilikke ushyrap, ashtyqtyń zardabyn tartty. Aýylsharýashylyq salyǵyn tóleı almaǵandardyń mal-múlki tárkilenip, Sozaqtyń abaqtysyna jabyldy. Budan bólek, jergilikti bılik oryndary shyǵarǵan «qatyq», «otyn», «múıiz» salyǵy da bolǵan. Bıliktiń qoldaýyna ıe bolǵan jergilikti saýatsyz sholaq belsendiler tarapynan jastardy «Qyzyl otaýǵa» kúshtep alyp barý, qyz-qyrqyn, kelinshekterge kóz salý, zorlyq-zombylyq jasaý sııaqty óreskel ister de oryn aldy.
Qudaısyzdarǵa qarsy qarýly joryq
Aýyl-aýyldan «Kolhozǵa birikpeımiz!» degen narazylyq sózder estile bastady. On ekinshi aýylda bılikten, sholaq belsendilerden zábir-japa kórgender bas qosyp, zorlyq-zombylyqqa qarsy birigýge, narazylyq bildirýge sóz baılasty. Keńes ókimetiniń solaqaı saıasatyna qarsy shyǵyp, eldi biriktirýge basshylyq jasaǵan namysqoı azamattar boldy. Aýyl-aýylǵa kisi jiberip, bılik basyndaǵy tizesin batyrǵandarǵa qarsy turýdyń amal-aılasyn oılastyra bastady. Moıynqumdy qystap otyrǵan aýyldarda bas qosyp, keńes qurdy. Jergilikti bılik oryndarymen beıbit kelisimge kelý jónindegi áreketterinen esh nátıje shyqpady. Ezilgen halyq bas kótererleriniń kezekti jıynynda Sultanbek Shalaqulyn basshy etip saılady. Onyń qasyndaǵy ımamdyqqa – Ybyraıymuly Asadýlla, bas ýázirlikke – Shylmanbetuly Saǵyndyq, qazylyqqa – Álipbaıuly Imanbek, bas sardarlyqqa – ataqty mergen Aralbaıuly Salyqbaı, ózge de senimdi adamdardy bekitti. «Halyqtyń jappaı narazylyǵy kórshi Sarysý, Túrkistan, Qyzylorda, ózge de jerde bir mezgilde boı kóteredi» degen aldyn ala kelisim bolyp, ol jaqtaǵylarmen de baılanys ornatyldy. Sultanbek bastaǵan top kóteriliske aldyn ala daıyndyq jasady. Aýyl-aýyldan jasaq daıyndalyp, qolǵa ilikken aıyr, oraq, naıza, balta, ishinara shıti myltyqpen qarýlandy, at-túıemen qamtyldy. Aradan shyqqan keńesshi-úgitshileri arqyly ıslam dinin ýaǵyzdap, Alla taǵalanyń aq jolyn dinnen bezgenderden qorǵaýǵa úndedi. Aqpannyń aqshunaq aıazynda qasıetti Ramazan aıynyń sońǵy kúni, oraza aıttyń alǵashqy jumasynda tań namazynan soń bes júzden astam halyq jasaqshysy qolyna aq tý alyp, «Alla! Alla!» dep uran tastap, Sozaq qystaǵyna qaraı qaptady. Kóterilistiń «Allahý» dep atalýynda da osyndaı syr jatsa kerek. Jyly kıiminiń ishinen denesin kebinmen orap, aq ólimge bas tigip shyqqan estııar jandar da boldy. Sol kezde aldyn ala ýaǵda boıynsha Moıynqumnyń ózge óńirinen, taý jaqtan, Sozaq qystaǵynyń ózinen bıliktegiler men sholaq belsendilerge óshigip júrgender qosylyp, kóshe-kóshe adamǵa tolyp ketti. Bas kótergender alǵashqy ekpinmen aýdan, mekeme basshylaryn, mılısııa qyzmetkerlerin – barlyǵy on segiz adamdy, qolǵa túsirip, azaptady. Qarapaıym halyq ókilderi olardy taspen, kúrekpen soǵyp, tepkilep óltirdi. Aıazdy kúni shashtaryn ustaramen aldy. Keńselerdegi barlyq qaǵazdy órtedi. Qoıma, dúkendegi dúnıe-múlik, azyq-túlikti talap alyp, mılısııa bólimi men áskerı komıssarıattaǵy qarýdy qolǵa túsirdi. Qystaqty basyp alǵan Sultanbek hannyń shtaby aqpannyń 7-16-sy aralyǵynda jumys istep, jalpy sany 2384 sarbazdy biriktirdi degen derek bar. Sýyq qarý daıyndaıtyn ustahana ashyp, oq-dárimen atylatyn myltyqtardy jóndegen. Bul qandy oqıǵanyń izin sýytpaı jazalaýshy otrıadtyń kelip jetetinin kóterilisshiler aldyn ala boljaı bildi. Qarýly otrıadtan qorǵaný maqsatynda Qarataýdyń «Sýyndyq» jáne «Balyqshy» asýyna bekinis ornatty. Osy «Balyqshy» asýynda Salyqbaıdyń mergender toby qyzyl áskermen atysyp, birazyn shyǵynǵa ushyratyp, qalǵanyn keri shegindirdi. Sultanbek han sarbazdarymen «Qoǵashyqta» Túrkistannan shykqan Isaevtyń otrıadymen kezdesti. Otrıad taý-tasqa bekinip alǵan sarbazdardy ońaı ala almady. Isaevtyń áskerine Qyzylordadan Polıakovtyń, Tashkenttegi áskerı ýchılısheden Malyshev bastaǵan 500 kýrsant tórt zeńbiregimen, Almatydan Aqaevtyń kavalerler eskadrony kelip qosyldy. Máskeýden shyqqan brondy poıyz Jańaqorǵanǵa kelip aıaldady. Shymkentten Andreev basqarǵan, myqty áskerı daıyndyqtan ótken, pýlemet, zeńbirekpen qarýlanǵan otrıad qarýly kúshke kelip qosylyp, shoqpar, aıyr, shıti myltyqpen qarýlanǵan dala qazaqtaryn á degennen tyqsyryp tastady. Qarataýdyń etegindegi «Tamasheıt» degen jer ataýy sol qandy qyrǵynnan qalǵan. Sheshýshi shaıqas Sozaq qystaǵynyń «Jańa bazar» tóńireginde ótti. Baqaıshyǵyna deıin muzdaı qarýlanǵan qyzyl otrıad jasaqtyń sońǵy tobyn jan-jaqtan qorshap alyp, kózin joıady. Osy qyrǵyn shaıqasta kóterilis basshylarynyń deni oqqa ushty. Dem berýshilerinen aıyrylǵan jasaq boraǵan oqqa tabandap qarsy tura almaı, jeńiliske ushyrady. «Sozaq aýdanynda 12–16-aqpan aralyǵynda bolǵan soǵysta 126 bandıt, 16 aqpandaǵy Sozaq qystaǵy úshin bolǵan shaıqasta 200 belsendi bandıt tabanda atyldy. Qolǵa túsken jáne operatıvti is-sharalardy júzege asyrýdyń nátıjesinde bandıtteri, dem berýshileri, úgitshileri, sondaı-aq barlaýshylary bar 389 adam tutqyndaldy. Bandyny joıý barysynda han jáne onyń uıtqysy bolǵan ortalyǵy talqandaldy. Sozaq operasııasynyń nátıjesinde 290 at, 20 túıe, 150-deı oq-dárimen atylatyn qarý, 100-shaqty sýyq qarý qolǵa tústi» dep jazylǵan tarıhı qujatta. Al shyntýaıtynda oqqa ushyp, ajal qushqandar sany budan áldeqaıda kóp edi. Kóterilistiń negizgi oshaǵyn talqandaǵan soń, jazalaýshy otrıad kúdikti degenniń bárin qolǵa túsirip, taban astynda atyp tastaı berdi. Jazalaýshy otrıad alǵashqy qaqtyǵysta óltirilgen aýdan prokýrorynyń ár jasyna 41 adamdy qatar qoıyp, atyp tastaıdy. Bir oq qansha adamnyń denesinen tesip ótetinin baıqaý úshin qatar qoıyp, synap ta kóredi. Ortalyq meshittiń tórt jaq terezesinen pýlemet ornatyp koıyp, juma namazǵa jıylǵan eldi úlken-kishi demeı jýsatyp salady. Kóshe kezip, tintkilep júrip kúdikti degenniń bárin aıaýsyz atyp tastaıdy. Basy qosylyp otyrǵan jandardy kúdikti retinde dýalǵa qatar qoıyp ata bergen. О́likterdi biriniń ústine birin tastaǵan qudyqtyń ornynda belgi de bar. Aqpannyń aıazdy kúni kóshede qyzyl qanǵa bókken ólikti at arbaǵa tıep, qystaqtyń shetindegi «Tastaqsaıǵa» alyp baryp, tik jardan tastaı salady. Salyqbaı bastaǵan az ǵana mergender toby Betpaqdalada qolǵa túsedi. Qashyp júrip, urys salyp, biraz ásker men mılısııa qyzmetkerin oqqa ushyrǵanymen «Salyqbaı mergendi jasyryp júrsińder!» dep, beıkúná halyqty atyp-shaýyp, qyspaqqa ala bergen soń mergender óz erkimen beriledi. Salyqbaı mergendi Shymkentke alyp kelip, on jylǵa kesip, Sibirge jer aýdarady. It tumsyǵy batpaıtyn Baıkaldyń qalyń ormany ishinde keńester eliniń túkpir-túkpirinen aýyr sot kesimin arqalap kelgen san myńdaǵan jannyń qatarynda kanal qazýdyń aýyr qara jumysyna jegiledi. Quralaıdy kózge atqan mergendiginiń arqasynda Salyqbaı aýyr qara jumystan bosatylyp, orman ishinen ań atyp, ashanany etpen qamtamasyz etip turady. «Belomor – Baltyq» kanalynyń qurylysy aıaqtalyp, iske qosylǵan kezde Stalınniń ózi kelip, Keńes odaǵy ortalyq atqarý komıtetiniń arnaıy qaýlysy boıynsha alpys myń adamnyń jazasyn óteý merzimi qysqartylady. Salyqbaı mergen de kesimdi jazasyn alty jylda merziminen buryn ótep, «Belomor – Baltyq kanaly qurylysyna belsene qatysqany úshin» medalin tósine taǵyp, týǵan eli – Sozaqqa qaıtyp oralady. Aýdan ortalyǵy – Sholaqqorǵannyń irgesindegi «Jetkinshek» eldi mekeninde kolhoz baqshasyna qaraýyl bolyp júrgende 1937 jyly aýdandyq ishki ister bóliminde isteıtin týysqany – mılısııa qyzmetkeri aýyl mańyndaǵy qalyń shıdiń arasyna alyp baryp atyp tastaıdy. Sodan Salyqbaı mergenniń súıeginiń qaıda jatqany da belgisiz bolyp qalady. Mergenniń áıeli Ulbala egiz ul tapqanymen olar sheshekten qaıtys bolyp ketedi. 1947 jyly «Halyq jaýynyń» áıeli kolhozda eńbek qunyn tappady» degen jalamen Ulbala da shalǵaıdaǵy Evreı avtonomııaly oblysynyń ortalyǵy – Barıbojan qalasyna jer aýdarylady. Sóıtip Ulbalanyń da súıegi jat elde qalyp qoıady. Osylaısha bir shańyraq ıeleri iz-túzsiz ketip, sońynan urpaq qalmady.
«Han saıladyq qaradan,
Az ǵana úıli tamadan.
Kelbeti nurdan jaralǵan,
Shalaquly Sultanbek,
Han bolyp shyqty aradan.
Kótergen kezde urandy,
Aǵylyp keldi qaladan.
Qońyrat týys qosyldy,
Kómekke kelip daladan...
Juma kúni qonaǵa,
Sozaqty sarbaz qamaǵan...
Qystaqty baryp basqanda,
Tórt júz otyz bir adam,
Is qyldy kelmes shamadan.
Sheıittikten dáme etip,
О́lip te ketti kóp adam.
Dáý myltyqtan dop túsip,
Jaı oǵyndaı ot túsip,
Aıyryldy jurt panadan.
Kóshede jatty shashylyp,
Qan-jynymen san adam.
Armanda ketti-aý jaısańdar,
Aıyrylyp bala-shaǵadan.
Osy bir qaıǵy ketpeıdi.
Kúıik bolyp sanadan» –
degen jyr joldarynan Sozaq kóterilisiniń qandaı qasiret-qaıǵymen aıaqtalǵanyn ańǵarýǵa bolady.
Sozaqtaǵy jazalaý lageri
Kóterilisten keıin de oǵan qatysqandardyń jaqyn-týystaryn, kúdiktilerdi tutqynǵa alý, tergeýsiz atyp tastaý uzaqqa sozylady. Erkindikti ańsaǵan beıkúná halyqtyń narazylyǵy qandy qyrǵynǵa, jappaı jazalaýǵa ushyraǵan soń, aman qalǵandary bas saýǵalap, jan-jaqqa tarydaı shashylyp qashty. Qysqy aıazda, jazǵy shildede taý-tasta, qumda ashtyqqa ushyraǵandar qynadaı qyrylyp jatty. «Kishi Oktıabrden» toz-tozy shyqqan el «Aqtaban shubyryndyǵa» ushyrap, taý asýynan aman ótkenderi О́zbekstan, Tájikstan, Túrikmenstanǵa qaraı údere qashty. Sol qandy kóterilisten bastalǵan 1931-1933 jylǵy asharshylyqta Sozaq eliniń teń jartysy týǵan mekenin tastap ketti. Aýdandyq esep-sanaq mekemesiniń málimetinde 1930 jyldyń 1 qańtarynda aýdanda 12 myń tútin bolsa, 1935 jyldyń 1 qańtarynda 2915 úı ǵana qalǵany kórsetilgen. 1928 jylǵy aýdandaǵy bir mıllıon qoıdan 7772 basy ǵana qalady. Halyq sengen partııanyń qoldan jasaǵan asharshylyq jyldary aýdan halqynyń teń jartysy qýǵyn-súrginde júrip ajal qushty. 1930-1931 jyldary Sozaq qystaǵyna taıaý «Dýana» degen jerde kóteriliske qatysqandardyń jaqyndaryn qamaýda ustaǵan jazalaý lageri jumys istedi. Uzyna boıy atshaptyrym alqapqa ornalasqan kúrkeshikter orny áli kúnge saqtalǵan. Jazalaýshylar tutqyndarǵa belýardan jer qazdyryp, tóbesin japtyryp, tar qapasta turýǵa májbúrlegen. Qaqaǵan aıazda, aptap ystyqta kóp adam jazalaý lagerinde ólip ketedi.
«Býhenvaldy Sozaqtyń,
Bolǵan edi «Dýana».
Or men tory azaptyń,
Tolǵan eken «Dýana»...
Shyndyqqa barar joldarǵa,
Qaýippenen qaradyq.
Qulamaı turǵan torlarǵa,
Sovhoz malyn qamadyq...
Qandy orǵa Hrýshev tusynda,
Júgeri súrlem saqtadyq»
– dep aqyn Bórǵazynyń О́skeni jyrlaǵandaı, sol ata-babalarymyzdyń qany tógilgen qaraly aımaq óristegi maldyń tuıaǵyna basylyp, qorshalmastan, belgi de qoıylmastan eskerýsiz qalyp qoıǵan. О́zge elderde mundaı qandy aımaqtar erlikke taǵzym eter tarıhı oryndar retinde kútimge alynyp, saqtalyp qalǵan.
О́kinishke qaraı, áli kúnge 1930 jylǵy aqpandaǵy elimizdiń Táýelsizdigi men erkindigi jolynda kóp adamnyń ómirin qıǵan Qazaqstandaǵy eń iri halyq narazylyǵy – Sozaq kóterilisi egjeı-tegjeıli zerttelip, tarıhtan óziniń túkpilikti baǵasyn alǵan joq. Sozaq kóterilisinen keıin partııa úshin bul shalǵaı aýdan 70 jyl boıy jabyq aımaqqa aınaldy. Syrdarııa okrýgtik partııa komıteti «Sozaq, Sarysý kóterilisiniń sabaqtary jáne aldaǵy turǵan mindetter» atty qaýly qabyldaıdy. Taǵdyry aýyr aýdandy basqarýǵa basshy maman 70 jyl boıy syrttan jiberildi. Aýdannan ósip shyqqan birde-bir kadr ózge jerge jaýapty basshylyq qyzmetke joǵarylamady.
Shyndyqty shiderlep tura almaısyń
1990 jyldyń mamyr aıynda Sozaq aýdandyq tarıhı-aǵartý erikti «Ádilet» qoǵamynyń alǵashqy basqarma jıynynda uzaq jyldar oblystyq partııa aktıvinde basshylyq qyzmet atqarǵan qalamger ári sazger Muhamedjan Rústemov sol kezdegi saıasattyń, qatań júıeniń kóbesi sógilmeı turǵan kezdiń ózinde Sozaq kóterilisine ádiletti baǵa berý týraly bastama kóteredi. Sol kezdegi aýdandyq partııa komıtetiniń birinshi hatshysy Dosybaı Sherimqulov qoldaý kórsetken Sozaq aýdandyq tarıhı-aǵartý erikti qoǵamnyń basqarma jıyny: «1930 jyly aqpanda Sozaq aýdanynda bolǵan halyq qozǵalysyna «alashordashylardyń, baılar men ıshandardyń basshylyǵymen Keńes ókimetine qarsy uıymdastyrylǵan kontrrevolıýsııalyq qarýly kóterilis» degen baǵa ádiletsiz, naqaqtan-naqaq qazaq halqyna jabylǵan jala dep eseptelip, ol aldaǵy kezde tarıhı qujattarda F.Goloshekınniń Qazaqstan aýyldarynda ótkizilgen «Kishi Oktıabr» saıasatynyń «meılinshe qysqa merzimde otyryqshylyqqa kóshirý» buıryǵyn oryndaýdyń zardabynan elge jasalǵan ozbyrlyqtan, zorlyq-zombylyqtan, qııanattan, ashtyqtan shyqqan ashynǵan halyqtyń qozǵalysy» dep tujyrymdalsyn» degen qaýly qabyldady. Aqıqat sózdiń tyǵyny aǵytylǵan soń minbege kezek kóterilip, uzaq jyl kókeılerinde berish bolyp qatqan muń-sherlerin ortaǵa salyp, kózderine jas alǵan qarttar bul kúnde jaryq dúnıede joq. 2000 jyly aýdanda Sozaq kóterilisiniń 70 jyldyǵyn atap ótý jóninde komıssııa qurylyp, arnaıy qor da ashylyp, biraz sharýalardy qolǵa alý josparlanǵan bolatyn. Sholaqqorǵan aýylynda kóterilis basshysy Sultanbek Shalaqovtyń esimi berilgen kóshege memorıaldyq taqta ornatý rásimi boldy. Sozaq aýylynda «Sozaq kóterilisine 70 jyl atyndaǵy kóshe» ataýy berildi. Kóterilis qurbandarynyń arýaǵyna quran baǵyshtaldy. Osynda keleshekte kóterilis qurbandaryna ornatylatyn eskertkishtiń tuǵyry da quıyldy. Eskertkish jobasyn jasaýǵa baıqaý da jarııalanǵan bolatyn. Sheıit ketken ata-baba arýaǵyn qurmet tutý maqsatynda eńseli munara men kóterilis basshysy Sultanbek Shalaqovqa eskertkish ornatýǵa qulshynys bildirgen, jalpy osy sharýanyń basy-qasynda júrgen azamattardyń aty-jónderi de sol jyldary taǵdyry aýyr aýdanda jýrnalıst bolyp qyzmet atqaryp júrgen kezimde qoıyn dápterime jazylyp qalypty. Biraq el kútken sol munara belgi de, eskertkish te áli kúnge boı kótermedi. Sozaq kóterilisiniń bas sardary bolǵan, ataqty mergen Salyqbaı Aralbaev ómir súrip, eńbek etken, otyz jetinshi jyly atylyp ketken «Jetkinshek» eldi mekenine esimin berý týraly turǵyndardyń da ótinish-tilegi oryndalmaı keledi. Tarıhtaǵy shyndyq oqıǵaǵa qııanat jasalmasyn desek, Shymkenttiń Ortalyq saıabaǵyndaǵy Ońtústik ólkesindegi aıtýly oqıǵa – Sozaq kóterilisinde eliniń táýelsizdigi men bostandyǵy jolynda oqqa ushqan, sol kezdegi saıasat qurbandary bolǵan qyzyl ásker jaýyngerleri jerlengen eskertkish ornyna Salyqbaı mergenniń nemese halyq batyrlarynyń qolyna qarý alyp, eli men jerin qorǵaýǵa tastúıin bekinip turǵan jıyntyq beınesin ornatý kerek. Sozaq kóterilisiniń basqarýshy uıymy, shtaby, aq tý kóterip, «Allahýlap» uran tastaýy, qarabaıyr qarý daıyndaıtyn ornynyń bolýy, oǵan qatysýshylardyń aldyn ala bas qosyp, keńesýi bul halyqtyq tolqýdyń tosynnan bolǵan stıhııaly qımyl-áreketi dep qaraýǵa jatpaıtyn iri tarıhı oqıǵa ekenin dáleldese kerek. Kóteriliske úsh júzdiń adamdary, ózge de ult ókilderiniń qatysýy jalpyhalyqtyq sıpat aldy. Otyzynshy jylǵy qazaq tarıhyndaǵy aqtańdaq oqıǵanyń biri de biregeıi – Sozaq kóterilisiniń bıylǵy 90 jyldyq qaraly datasy eskerýsiz qalmaýy tıis.
О́tesh QYRǴYZBAEV,
Qazaqstannyń qurmetti jýrnalısi, halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵynyń laýreaty
