Qoǵam • 20 Aqpan, 2020

Shańyraq nege shaıqalady?

67 retkórsetildi

Asylynda ár otbasy memlekettiń irgetasy ispetti. Al irgetasty myqtap qalaǵan abzal. Tek sol nıet búginde múmkin bolmaı otyr. Sońǵy ýaqytta qosyla salyp, ajyrasyp ketetinderdiń qatary kúrt kóbeıip keledi. Máselen, Kókshetaý qalasynda 2018 jyly 1739 otaý shańyraq kóterse, 762-si ajyrasyp ketken. Al 2019 jyly 1725 neke qıylyp, 885-iniń dám-tuzy jaraspaǵan.

Ilki zamanda halqymyzda dál mundaı keleńsiz kórinis joq edi. El ishinde birli-jarymdy kezikse kezikken shyǵar, onyń ózi alabóten, oqys oqıǵa bolyp sanalatyn. Perzentteriniń dám-tuzy jaraspaı, ajyrasyp ketýi – súıekke tańba. Atam qazaq «qaıtyp kelgen qyz jaman» degende, qyzdy ǵana emes, tárbıeni meńzegen. Bozbala da, boıjetken de tárbıeniń tálimi tamasha bolǵandyqtan, shańyraqqa syzat túsirmeýge tyrysqan. Al búgingi sebep nede? Endi osy tarapta oı tolǵap kórelik.

– Eń aldymen qaıyn ene men ke­lin­niń til tabysa almaýy, – deıdi «Shańyraq» áleý­met­tik-psıhologııalyq zert­teý ortalyǵy» qoǵamdyq qor­y­nyń psıhologi Juldyz Bekah­metova, – aldymyzǵa kelgen, mán-jaıyn qulaǵymyzben tyńdaǵan, ajyrasýǵa bet alǵan jastardyń ýáji osy. Ekinshisi, 20-25 jas aralyǵyndaǵy jastardyń deni óz betinshe ómir súrýge daıyn emes. Olardyń basym bóligi belgili bir mamandyqty ıgermegen. Sol sebepti tabys taba almaıdy. Má­sele osy jerden týyndaıdy. Tu­raqty tabysy bolmaǵan soń otbasyn qalaı ustap tursyn? Ústinen qus ushyrmaı, álpeshtep baqqan áke-sheshe otaýdyń ja­ıyn qashanǵy oılaı beredi? Tur­mystyq qıyndyq týyndaǵan soń álgi jastar birin-biri kiná­laıdy da, aqyr sońy keshe ǵa­na kóterilgen otaýdyń esigin jaýyp tynady. Demek, eń aldymen ul-qyzymyzdyń óz kúnin ózi kóretindeı mamandyq alýyn kúni buryn oılastyrýymyz kerek. Eger Alla jarylqap perzentti bol­sa, sol balany da baǵatyn qaý­metteri joq. Salyǵyn ata-ana­synyń moınyna artyp qoıýǵa qumar. Quda-qudaǵıdyń ara­syndaǵy kelispeýshilik dál osy jerden týyndaıdy. Kim óziniń perzentin jaman desin, birin-biri kinálaýdyń basy jastardyń ózara til tabysa almaýynan, belgili bir kásip ıesi bolmaǵandyqtan, kún kóre almaýynan bastalady.

Mamandardyń aıtýyna qara­ǵanda, jas otbasylardyń tez ajy­rasyp ketýi áleýmettik-tur­mystyq sebepterden. Máse­len, daıyn baspananyń bolmaýy, jalaqynyń jarytymsyzdyǵy, balalaryn balabaqshaǵa ornalastyra almaý, ol balany kimniń ata-anasy baǵady. Mine, osylaı taǵar min, aıtar aıyp jalǵasa beredi.

– Qazirgi jastardyń jaýap­ker­shiligi azaıyp kele jatqandaı ma, qalaı? – deıdi el aqsaqaly Jomart Salyqov, – burynǵy qazaq «úılený ońaı, úı bolý qıyn» deıtin. Osy jalǵyz aýyz sózdiń astarynda bar másele aıtylyp turǵan joq pa? Biz baýyr eti – balalarymyzdy betinen qaqpaı, eshteńege muqtaj qylmaı erkeletip ósiremiz dep, ynjyq, jasyq qylyp aldyq. Olardyń kópshiligi eńbektiń parqyn bilmeıdi. Besikten beli shyqpaı jatyp qyzyldy-jasyldy dúnıege qyzyǵyp, materıaldyq ıgilikke umtylady. Ońaı keler olja qaıda bar. Bári eńbekpen kelýi kerek. Olardyń oıynsha joǵary oqý ornynda oqysa, sheteldik kólikpen barý kerek. Úılense, úıleri daıyn turý kerek. Bylaısha aıtqanda, «daıyn asqa tik qasyq» bolǵysy keledi. Negizinde barlyǵyn eńbek etip, tabys taýyp, ózi jasaýy kerek emes pe? Bul arada qoǵamdaǵy ahýal da kesirin tıgizip tur. Qaýmeti kelgen adam úlde men búldege orap qoıady. Al, turmysy qońtorǵaı kisiniń mundaı jaǵdaıǵa qoly jete me? Esesine balasy pushaıman. Eshkimdi kinálaýdyń qajeti joq, bári peshenege jazylǵan dúnıe. Baq pen baılyq tynbaı talaptanǵan, eńbektengen adamnyń enshisi. Endeshe, balalarymyzdy borkemik qylmaı, tyrbanyp tirshilik etýge, dúnıeniń parqyn bilýge úıretýimiz kerek.

Endigi bir sebep, salamatty ómir saltyn durys ustanbaýda eken. Máselen, ishimdik iship, esirtki shegý. Oblys ortalyǵyndaǵy narkologııalyq dıspanserge bas suqtyq. Qazir munda 9 myńǵa jýyq adam esepte tur. Araqqa qumarlyq alysqa aparmaıdy. Dıspanserdegi on ekide bir gúli ashylmaǵan jastardy, orta býyn tepse temir úzetin azamattar men azamatshalardy kórgende ımanyń qasym bolady. Aty-jónin aıtpaýdy ótingen bir adammen tildestik. Zamanynda táp-táýir sportshy bolǵan eken. Oblystyq, respýblıkalyq san saıysta top jarypty. El bolashaǵynan úmit kútken. О́zi de dittegen jerine jetip, ataq pen abyroıyna bólenerine senimdi bolǵan. Átteń týra joldan taıyp ketkeni. Taıǵan ózi, eshkimdi kinálamaıdy. Ras, ár jarystan jalaýy jelbirep kelgende qoshemetshil top qaýmalaǵan, jeńisin jýdyrǵan. Birte-birte araqqa salynyp ketkenin de baıqamaı qalypty. Keıin es jıǵan, biraq bári kesh. Baıaǵy tepse temir úzetin kúsh-qýat boıdan qashqan. Sport túgil kádimgi qarapaıym adamdaı kún kórýge shamasy joq. Osy dıspanserge ornalasypty. Bir kezde óziniń de sanasyn ýlaǵan ashy sýdyń qasiretin jastarǵa aıtyp júr, túsindirip júr. О́zi jasaǵan qatelikti ózgeler jasamasa eken deıdi. Eń ókinishtisi, jary men úsh balasy basqa qalaǵa kóship ketken. Izdep barýǵa, keshirim suraýǵa, qaıta qosylýǵa bet joq. Bul bir adamnyń ǵana taǵdyry. Al, munda qanshama taǵdyrlar tasqa soǵylyp, shaǵylyp jatyr.

– Táýelsizdik alǵan eleń-alań shaqta musylman áıelderi lıgasyn qurdyq, – deıdi zeınetker ustaz Raýza Báıkenova, – rýhanı álemdegi olqylyqtyń ornyn toltyrmaqqa umtyldyq. Dál sol kezde ekonomıkalyq qıynshylyqtarǵa baılanysty tálim-tárbıe áleminde bos keńistik paıda boldy. Álgi keńistikti shet elden kelgen buzaqylyqty, atys-shabysty nasıhattaıtyn fılmder basyp ketti. Bálkim osyndaı dúnıeniń áseri shyǵar, jastar tárbıesiniń tizginin myqtap ustaı almadyq. Meniń oıymsha, jastar qurǵan shańyraqtyń shaıqalýy eń aldymen ulttyq sana men tálim-tárbıe jetispeýinen shyǵar. Taıaýda el Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev rýhanı álemimizdegi kemshilikti uly Abaıdyń murasymen toltyrýdy, barlyq burynǵy qundylyqtarymyzdy qaıta jańǵyrtyp, jańa zamannyń adamyn Abaı ǵıbratymen tárbıeleýdi usyndy. Múmkin qoǵamdaǵy oryn alyp otyrǵan keleńsizdikti dál osyndaı ıdeıamen, umtylyspen toltyrarmyz.

Qalaı bolǵan kúnde de bul dál qazir ózekti másele. Endigi arada juqpaly aýrý qusap etek alyp ketpesin desek, olqylyqtyń orny úńireıip turǵan osy tusqa dendep nazar aýdarýymyz kerek-aq.

 

KО́KShETAÝ

 

Sońǵy jańalyqtar

Nur-Sultanǵa Qytaıdan dárigerler toby keldi

Koronavırýs • Búgin, 22:16

Almatyda avtobýstar sany artady

Aımaqtar • Búgin, 22:07

Onlaın oqyrmanymyz 100 myńnan asty

Qazaqstan • Búgin, 20:33

Járken Bódesh. Týǵan jer

Vıdeo • Búgin, 19:33

Atyraýda qylmystyq top quryqtaldy

Aımaqtar • Búgin, 19:09

Qarttar úıindegi qasiret

Aımaqtar • Búgin, 18:33

Qazaq aqyny qyrǵyzsha jyrlandy

Rýhanııat • Búgin, 18:12

Qyzylorda: Kásipker kómek kórsetti

Aımaqtar • Búgin, 16:27

Betperde kıgen kóktem - 7

Qoǵam • Búgin, 16:07

Uqsas jańalyqtar