Aımaqtar • 20 Aqpan, 2020

Baıaǵy jartas – bir jartas

45 retkórsetildi

Aqtóbe oblysynda KTQ salý isi qolǵa alynbaı otyr

Qalalar men iri eldi mekenderde ornalasqan ónerkásip pen agrokeshen kásiporyndarynyń, sondaı-aq turǵyn úıler men qoǵamdyq ǵımarattardyń jumys isteýinen paıda bolatyn káriz sýynyń qorshaǵan orta men turǵyndarǵa tıgizetin zııany az emes. Buǵan jol bermeýdiń basty joly kárizdik tazartý qurylǵylaryn (KTQ) salý bolmaq. Aqtóbe aımaǵynda atalǵan istiń qazirgi jaı-kúıi syn kótermeıtin jaǵdaıda desek, shyndyqtan aýytqymaımyz. Iаǵnı 2020 jylǵa deıin óńirde bul máselede qordalanyp qalǵan problemalardy tizbektesek, oǵan on saýsaq jetpeıdi. Osy oraıda sońǵy 4-5 jyldan beri sheshimin tappaı júrgen máseleniń mánisin eń aldymen Aqtóbe qalasynan bastaýdyń ábden jóni bar. Bul rette Aqtóbe oblysynyń ákimi Ońdasyn Orazalın 2020 jyldyń 12 aqpany kúni turǵyndarǵa bergen esebi kezinde Aqtóbe qalasyndaǵ KTQ jabdyǵynyń eskirýine baılanysty onyń jańasyn salý qajettiligin atap kórsetti. Oblys basshysynyń málimdeýinshe, onyń tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdemesi ázirlenýde. Áıtse de dál qazirgi kezde KTQ-nyń jańa qurylysyn tolyq qarjylandyrý máselesi tolyq sheshimin tappaǵan syńaıly. Esep kezinde aıtylǵandaı, bul turǵyda ázirge ınvestorlarmen kelisimder júrgizý isi ǵana qolǵa alynǵan.

Tuńǵysh Prezıdent – Elbasy N.Á.Nazarbaev «Qazaqstan joly - 2050: Bir maqsat, bir múdde, bir bolashaq» atty Joldaýyn jarııalaǵan kezde Aqtóbe qalasy bolashaqta elimizdegi zamanaýı ýrbanıstik iri ortalyqtardyń birine aınalatynyn atap kórsetkeni málim. Sonymen birge respýblıka Úkimetiniń «Aýmaqty uıymdastyrý bas syzbasynyń negizgi Erejeleri» týraly Qaýlysyna jáne óńirderdi damytýdyń 2020 jylǵa deıingi baǵdarlamasyna sáıkes Aqtóbe elimizdiń birinshi deńgeıdegi hab-qalalardyń qataryna kiredi. Sondaı-aq Aqtóbeniń aglomerasııa ortalyǵy ekeni de eleýli jáıt. Sóıtip, kóshi-qon aǵyn jıilep, resýrstar men kapıtaldar jáne ozyq tehnologııalar shoǵyrlanǵan belsendi ekonomıkalyq ortalyq jaǵdaıynda zamanaýı talaptarǵa sáıkes keletin KTQ basty sharttardyń biri bolyp qala bermek.

Túıip aıtqanda, Aqtóbe aýmaqtyq aglomerasııasyn damytý jónindegi is-qımyl baǵdarlamasy oblys ortalyǵyna qosa óńirdiń iri eldi mekenderinde kárizdik tazalaý qondyrǵylary qurylystaryn salýdy talap etedi. Bul jóninde iri ónerkásiptik aýdandar – Alǵa men Hromtaýdan ózge óńirlerde KTQ máselesi seńi sógilmegen kúıinde tur deýge ábden bolady. Atap aıtqanda Qobda, Muǵaljar, Baıǵanın, Temir, Mártók jáne Oıyl aýdandarynda KTQ-nyń joqtyǵy Aqtóbe oblysy boıynsha ekologııa departamentiniń maman-sarapshylary júrgizgen tekserýler men túgendeýler kezinde belgili boldy. Barynyń ózi tozyǵy jetip, paıdalanýǵa múldem jaramsyz kúıge túsipti. Sonyń saldaryan atalǵan aýmaqtarda las, sarqyndy sýlar tazartýsyz qalpynda jer betine tógilip tastalǵan. Mundaı jaǵdaıda bakterııalyq elementter men hımııalyq qospalar qorshaǵan ortaǵa, turǵyndar densaýlyǵyna jáne ósimdikter men janýarlar dúnıesine zııanyn tıgizýi ábden múmkin. Onyń aıaǵy ár túrli dertterge ákelip soqtyrmasyna kim kepil. О́ıtkeni sarqyndy sý arqyly jerústi men jerasty tabıǵı sý kózderi men resýrstary lastanyp, tutastaı sý ekojúıesiniń búliný qaýpin týyndatýy ǵajap emes.

KTQ-nyń joqtyǵynan sýlandyrý men býlandyrý alańdarynyń jáne jınaqtaýshy toǵandardyń bolmaýynan jergilikti turǵyndar, sonyń ishinde kásipkerler men óndirisshiler lastanǵan suıyq turmystyq qaldyqtardy kez kelgen jerge aǵyzyp ketýge májbúr. Mundaı kórinistiń óreskel bir mysalyna joǵaryda atalǵan departamentte jınaqtalǵan derektermen tanysý kezinde kóz jetkizdik. Talas joq, belgili bir iri eldi mekende monsha sýlary men basqa da lastanǵan suıyq qaldyqtardy tógetin súzý alańdary bolsa, olar mundaı teris is-áreketke barar ma edi, barmas pa edi?!

Solaı bola tursa da sol kezdegi Baıǵanın aýdanynyń ortalyǵyndaǵy Qaraýylkeldi aýyldyq okrýgi ákiminiń mindetin ýaqytsha atqarýshy Qaırat Izmaǵanbet aýyldyń ońtústik-shyǵys jaq betinde kólemi 2,87 gektar jerinde jerde tıptes qurylym bar ekenin málimdep, 2018 jyldyń 31 qazany kúni  №1-27-169 sandy anyqtamasyn ókiletti organdarǵa joldaǵan. Áıtse de Aqtóbe oblysy Ekologııa departamenti júrgizgen tekserýler kezinde onyń shyndyqqa sáıkespeıtindigi, ıaǵnı súzý alańdarynyń joq ekendigi anyqtaldy. Mundaı kórinis joǵaryda atalǵan barlyq aýdan ortalyqtaryna tán ekendigi de belgili bolyp otyr.

Oblys aýmaǵynda aldaǵy ýaqytta paıda bolǵan sarqyndy sýlardy tazartý máselesi sheshimin tappaǵan jaǵdaıda taǵy bir kúrdeli másele týyndamaq. Iаǵnı mundaı selqostyq pen enjarlyqtyń aıaǵy aýyzsý tapshylyǵynyń paıda bolýyna ákelip tiremek. Mundaı qaýip qazirdiń ózinde baıqalyp qalyp júrgenni eskersek, KTQ-nyń qurylystaryn tezirek salý isiniń áleýmettik mańyzy men jaýapkershiligi odan ári tereńdeı túsedi.

Árıne «Moskva birden turǵyzylǵan joq» dep orys halqy oryndy maqaldaǵandaı múmkin mundaı qurylǵylar men qondyrǵylardy bir mezgilde jasaqtaý ár túrli kedergiler men qıyndyqtarǵa da keziktirer. Ári bulaı isteýdiń ózi qatyp qalǵan shart ta emes shyǵar. Sondyqtan da budan eki-úsh jyl buryn Aqtóbe oblysy boıynsha Ekologııa departamenti tarapynan birinshi kezekte óńirdiń eń iri eldi-mekenderi Badamshada jáne Shalqar men Shubarqudyqta kárizdik-tazalaý qurylǵylaryn salý jóninde oblys ákimdigine tıisti usynystar túsirgen eken.

Saraptamalyq sıpattaǵy qatynas qujatynda atalǵan eldi-mekenderdegi halyq sany, olardyń paıdalanatyn sý mólsheri men bulardan bólinetin las káriz sýdyń kólemi naqty eseptelip kórsetilgen. Soǵan sáıkes 2017 jyldyń 11 jeltoqsan kúni ótkizilgen oblys ákimdigi apparatynyń otyrysynda bul másee kún tártibine qoıylyp qaralǵan. Tipti departament usynǵan negizdemeler oǵan qatysqan sol kezdegi oblys ákiminiń orynbasary Serik Tólenbergenov pen aýmaqtyq basqarmalar basshylary tarapynan tıisti qoldaýǵa da ıe bolypty. Sóıtip, otyrysta qaralǵan másele boıynsha №30 sandy hattama túzilgen. Mundaı saýal men usynysty departament jetekshileri kelesi 2018 jyldyń 15 aqpany kúni №01-05-6/405 sandy qyzmettik hat boıynsha sol kezdegi Aqtóbe oblystyq energetıka jáne turǵyn-úı kommýnaldyq sharýashylyǵy basqarmasynyń basshysy atyna da joldaǵan eken. Áıtse de óńirdegi quzyrly mekemeniń biri oǵan jaýap qaıtarmaı únsiz qala beripti.

Mine, osylaısha, Aqtóbe aımaǵynda áleýmettik jáne óndiristik óńirdiń ózi talap etip otyrǵan kárizdik-tazalaý qondyrǵylary qurylysyn júrgizý isi aıaqsyz qalyp keledi. Bul máseleniń kóterilgenine 4-5 jyl ýaqyt ótse de eshteńe ózgermeı, dana Abaıdyń sózimen aıtqanda «baıaǵy jartas – bir jartas» kúıinde qalyp keledi.

«Eshten kesh jaqsy» demeı me halqymyz. Sondyqtan da búgingi kúni el-jurtty tolǵandyryp júrgen máselege oblystyń ótken jyly taǵaıyndalǵan jańa basshysy Ońdasyn Orazalın qaıtadan qozǵaý salsa, qozǵalmaı turǵan is ornynan jyljyr ma edi degen úmit oıanady kókeıde.

 

AQTО́BE

Sońǵy jańalyqtar

Qarttar úıindegi qasiret

Aımaqtar • Keshe

Qazaq aqyny qyrǵyzsha jyrlandy

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar