Aımaqtar • 20 Aqpan, 2020

Qoǵam ókilderi Mańǵystaýdaǵy ekologııalyq jaǵdaıdy talqylady

100 retkórsetildi

Mańǵystaý oblysy ekologııa departamentiniń basshysy Rýslan Tókenov jurtshylyqpen kezdesý ótkizip, ekologııalyq ahýal týraly sóz qozǵady. О́tken jylda atqarylǵan jumystar týraly baıandap, alda turǵan mindetterge toqtalyp ótti jáne aýmaqtyq departamenttiń negizgi basym baǵyttary týraly aıtyp berdi. Bul týraly Mańǵystaý oblysy ekologııa departamentiniń baspasóz qyzmeti habarlady.

Kezdesýde turmystyq qatty qaldyqtardy joıý, qoqysty qaıta óńdeý, munaı ónimderiniń tógilýiniń aldyn-alý, tas karerleri jáne taǵy basqa ózekti máseleler sóz boldy.

Tabıǵat qorǵaý qurylymdarynyń jáne tabıǵat paıdalanýshy kásiporyndardyń ózara is-qımyldaryna qoǵam ókilderi táýelsiz taldaý júrgizýi qajet. Jalpy jergilikti atqarýshy organdary men basqa da múddeli taraptar ótkizetin kez-kelgen ekologııalyq saýyqtyrý sharalaryna qoǵam ókilderin kóptep tartqan durys, sebebi jurtshylyqtyń pikirin eskerý ózektiligin joǵaltqan emes.

Departament basshysy Rýslan Tókenov, barlyq oryn alǵan zańsyz áreketterge departament tarapy shuǵyl áreket etýge qashanda daıyn jáne jurtshylyqty habardar etip otyrý boıynsha búginde basymdyq berilip otyrǵandyǵyn aıtty. Qajettilik týyndasa, departament basshysy shalǵaıdaǵy aýyldarǵa deıin ózi jeke barýǵa daıyn. 

- Aıta ketý kerek, ekologııa máselesine kóp kóńil bólinýde. Josparǵa sáıkes barlyq aýdandardy, tipti aýyldardy jeke aralap, halyqpen kezdesý oıda bar. Árıne, qorshaǵan ortany qorǵaýda birqatar túıtkildi máseleler bar jáne olardy tez arada sheshý kóp jaǵdaıda múmkin bolmaı jatady. Bizdiń mekeme tarapynan birqatar sharalar alynǵan bolatyn. Biraq munymen toqtap qalý oıymyzda joq, kerisinshe jumystar áli de kúsheıe túspek. О́z basym ashyq dıalog qurýǵa árdaıym daıyn ekenimdi aıtqym keledi jáne kúndelikti azamattardy jeke suraqtarymen qabyldaımyn, dedi ol.

Eko-ambassador Ádilbek Qozybaqov ekologııalyq qyzmettiń ǵalamdyq vektoryna kóńil bólý qajettigin jáne tabıǵatty qorǵaýda ǵylymı jumystarǵa basymdyq berilgeni durys dep sanaıdy.

Mysal retinde ol Germandyq tabıǵat qorǵaý odaǵynyń (NABU) jumysyna toqtaldy. 1899 jyly qurylǵan uıym alǵashynda qustardy qorǵaý qoǵamdastyǵy bolyp óz jumysyn bastaǵan. Sanaýly adamnan quralǵan qoǵamdyq birlestik músheleriniń sany jyldan jylǵa arta túsken. Búginde birlestiktiń quramynda 620 myń múshesi bar jáne olar jyl saıyn jarna tóleıdi. О́zderiniń artyq qarajatyn uıymnyń damýyna jumsap otyrǵandar taǵy bar.

Máselen, túrli sebeptermen otbasyn qurmaı, búginde zeınetke shyqqandar qatarynda ózderiniń múlikterin, ásirese úıleri men kólikterin NABU paıdasyna ótkizgender de az emes.

1

Bılik tabıǵat qorǵaý sharalaryna qatysty sheshim qabyldamas buryn, aldymen atalmysh uıymnyń pikirine qulaq asady. Iаǵnı, Germanııanyń azamattary ózderi qurǵan odaq arqyly atqarýshy bıliktiń kez-kelgen sheshimine ámirin júrgizip otyr. Eger de elimizdiń árbir óńirinde azamattardyń basyn biriktiretin qoǵamdyq uıymdar qurylatyn bolsa, ýaqyt óte olardy Qazaqstannyń tabıǵat qorǵaý odaǵyna biriktirý arqyly úlken kúshke aınaldyrýǵa bolar edi. 

«Adaldyq alańy» jobalyq keńsesiniń jetekshisi Áset Manov, Mańǵystaý jurtshylyǵyn jappaı ekologııalyq tárbıe máselesine kóńil bólýge shaqyrdy. Sonda ǵana  adamdarda tabıǵatqa degen qurmet bolaryna senimdi. 

Kez-kelgen adam búgingi tańda tabıǵatpen tyǵyz qarym-qatynasta ekendigin jadynan shyǵarmaýy tıis. Jalpy bıosferany saqtap qalýǵa úles qosyp, tabıǵatqa degen kózqarasty túbegeıli ózgertip, jańa ekologııalyq mádenıetti qalyptastyrý baǵytynda keshendi sharalardy júzege asyrý qajet. Barlyq múddeli taraptar bir jaǵadan bas, bir jeńnen qol shyǵaryp jumystanýy kerek. Ekologııalyq forým, Kaspıı teńizin taza ustaý máselesi, jasyl ekonomıka jáne taǵy basqa ekologııalyq bastamalar jergilikti atqarýshy bılik tarapynan áli de bolsa qoldaý tapsa degen usynys aıtyldy.

Sońǵy jańalyqtar

Qarttar úıindegi qasiret

Aımaqtar • Keshe

Qazaq aqyny qyrǵyzsha jyrlandy

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar