Osydan biraz ýaqyt buryn bizdiń basymyzda mine, sondaı bir jaǵdaı boldy. «Egemen Qazaqstannyń» 100 jyldyq merekesi qarsańynda redaksııa ujymynyń baıyrǵy qyzmetkerlerine úlken bir jobany júzege asyrý júktelgeni bar. Ol – basylymnyń 1919-2019 jyldardaǵy nómirlerinen ult múddesi men el rýhanııatyna qatysty jaryq kórgen jaqsy dúnıelerdi jınaqtap, kóp tomdyq jınaq shyǵarý jónindegi jumys edi. Osyny oryndaý úshin muraǵattaǵy gazet tigindilerin aqtaryp otyrǵanymyzda, bir qyzyq derekke kózimizdiń túskeni!.. «1943 jyl. Lenıngrad maıdany. 3 qyrkúıek» dep bastalǵan bul TASS habarynda ataqty konstrýktor Vasılıı Degtıarevtiń qatardaǵy jaýynger Áıten Júnisovke hat jazǵany baıandalypty. Onda ol ózi jasaǵan pýlemet qarýyn shaıqas shebinde synaqtan ótkizgen qazaq jigitine alǵys aıtyp, rızashylyǵyn bildirgen eken.
Atalmysh derekti oqyp bola berip, selt ete tústik. Kóz aldymyzǵa 1990 jylǵy 8 mamyr, «Qazaqstan kommýnısi» jýrnalynyń ujymy, sondaǵy bizge áńgime aıtyp turǵan aǵa áriptesimiz Tókeń, Tóleýbaı Ydyrysov elestedi. Jeńistiń 45 jyldyǵy qarsańyndaǵy ol kisini quttyqtaǵan basqosýda qart maıdanger óziniń Lenıngrad baǵytynda shaıqasqanyn eske aldy. Sodan keıin kórshi batalondaǵy pýlemetshi qazaq jigitine ataqty konstrýktordyń hat jazǵanyn, ol ózderi qyzmet etken 314-dıvızııa úshin úlken oqıǵa bolǵanyn sóz etti. «Bul qandasymyz Pavlodar oblysynyń týmasy edi, – dep aıaqtaǵan-tyn áńgimesin qarııa sonda. – Qýanyshtysy, soǵystan eline aman oralypty. Ony maǵan aıtqan maıdangerdiń týǵan uly Sosıal. 60-jyldary ol KazGÝ-de oqydy. Sonda ýnıversıtette oqytýshylyq qyzmet atqarǵan men oǵan sabaq bere júrip, TASS habarynyń keıipkerine aınalǵan qarýlasymyzdyń keıingi ómirinen habardar bolǵanym bar».
«Jazatyn-aq taqyryp eken, shirkin!» – dep qyzyqqanbyz biz sonda áńgimeni tyńdap otyryp. Biraq sodan kóp uzamaı muraǵattan maıdandaǵy tank aıdaǵan qazaq qyzdary, odan ile-shala 1904 jylǵy Port-Artýr shaıqasyna qatysqan qandasymyz, ol az deseńiz AQSh prezıdenti Rýzvelttiń Keńes eli armııasyndaǵy qazaq jaýyngerine tapsyrýdy ótinip joldaǵan Legıon ordeni týraly qujattar tabyldy da solardy kúıttep kete bardyq. Sóıtip jańa atys qarýyn synaǵan jerlesimizdi izdep tabý keıinge ysyryla berdi. Kele-kele tipti ony umytqanymyz da shyndyq. Alda da solaı bola berer me edi, eger «Egemenniń» 100 jyldyq mereıtoıyna baılanysty eski gazet tigindilerin aqtaryp otyryp, «Tamasha qarý» atty TASS habaryna jolyqpaǵanymyzda.
...Ho-o-sh, sonymen Tókeńniń, Tóleýbaı aǵa Ydyrysovtyń osydan kóp jyl burynǵy: «Ol – Pavlodar oblysynyń týmasy. Ulynyń aty – Sosıal», dep aıtqan sózi boıynsha joǵymyzdy izdeýge shyqtyq. Taptyq ta! Sóıtsek... Maıdanger Áıten Júnisovtiń balasyn biz syrttaı biledi ekenbiz. Osy kúnge deıin ol kisimen tek jumys arqyly ǵana sóılesip, jón suraspaı júre bergenbiz ǵoı. Áıtpese, KazGÝ-diń túlegi, bir mamandyqtyń ıesi Sosıal aǵany, uzaq jyldar oblystyq «Qyzyl tý» gazetinde eńbek etip, 60-70-80-jyldary sol Pavlodar óńirinen jazǵan oıly maqalalary respýblıkalyq «Lenınshil jas», «Sosıalıstik Qazaqstan» basylymdarynda jarııalanyp turatyn Sosıal Áıtenovti kim bilmeıdi?! Bárimiz de jaqsy biletinbiz.
– Oqasy joq, – dedi alǵashqy aman-saýlyqtan soń kózildirigin túzep qoıyp kúlimsireı til qatqan aǵamyz. – Endi budan bylaı, ıaǵnı osydan bastap bir-birimizdi jaqsy biletin bolamyz. Al sizder suraǵan máselege kelsek, ol bylaı.
Úı ıesiniń sózine qaraǵanda, ákesi Áıten aqsaqal osy Kereký aımaǵynyń Aqsý óńirinde 1900 jyly dúnıege kelgen eken. 22 jasynan bastap muǵalim bolady. Al sodan 20 jyl ótkende soǵys... Ol kisiniń soǵan baılanysty «Jańa tilek» aýylynan áskerge shaqyrylǵan ýaqyty – 1941 jylǵy 14 jeltoqsan.
Sibir garnızondarynyń birindegi alǵashqy daıyndyqtan ótken soń quramynda bolashaq keıipkerimiz bar batalon Lenıngrad irgesindegi 314-dıvızııaǵa tyń kúsh retinde ákelinip qosylady. Munda kelgenine nebári bes aı bolǵan atalmysh áskerı qurylym da Qazaqstanda, sonyń ishinde Petropavlda jasaqtalyp edi. Eshelonnan túsken boıda olar jaýmen Svır ózeni boıynda betpe-bet kezdesip qalady. Mine, sonda tájirıbesi joq, onyń ústine óte nashar qarýlanǵan dıvızııa kóp shyǵynǵa ushyraıdy. Biraq soǵan qaramastan, nemisterdi alǵa jibermeı ustap turǵan eken.
Sodan kún saıyn shaıqas. Apta boıy alma-kezek atys. Aılarǵa sozylǵan qorǵanys. Osylaı 1942 jyl ótedi. 1943 jyl da keledi. Sonyń aıaǵynda Áıten Júnisov qyzmet etetin 314-dıvızııa úlken joryqqa daıyndalady. Jospar boıynsha bul áskerı qurylym 2-tegeýrindi armııa quramyna qosylyp, Fın buǵazy arqyly Oranıenbaým múıisine shyǵýy kerek eken. Bul úshin qalyń qol ózderi mejelegen jerge qalyńdyǵy 6-7 santımetrlik juqa muz ústimen júrip otyryp jetýi tıis.
Qaýipke toly qadam 1944 jylǵy qańtar aıynyń alǵashqy túnderinde bastalady. Alda dıvızııa komandıri Nıkolaı Alıevtiń ózi. Ortada Áıten Júnisov sekildi aqyl toqtatqan saqa pýlemetshiler men qandaı qaýip bolsa da oǵan tastúıin ázir avtomatshy jigitter. Al artta tek mınometterdi bólshektep alyp, solardy syrǵyta súıretken qarý-jaraq kerýeni.
Sol túnderi, ıá, naq sol túnderi... Bular atalmysh qylkópirden qudaı ońdap aman-esen ótedi. Jaǵaǵa jetken boıda jaýdyń tý syrtynan atoı salyp, Vyborg, Narva qalalaryn alady. Qazaqstandyq 314-dıvızııanyń osy erligine baılanysty Máskeý oǵan salıýt beredi. Bul 1941 jyldyń 8 qyrkúıeginen 1944 jyldyń 6 aqpanyna deıingi 872 kúndik Lenıngrad qursaýynyń joıylyp, byt-shyty shyǵa bastaǵan kezi edi.
Osydan soń Áıten Júnisov qyzmet etetin joǵarydaǵy áskerı qurylym jaýyngerleri az-kem tynys alady. Kóktem shyǵa bere taǵy da joryq. Bul joly Karel moınaǵyndaǵy urystarǵa qatysqan 314-dıvızııa kúzge taman Polshanyń soltústik-batys shekarasyna qaraı betteıdi. Maqsat – Vısla ózeninen ótý. Mine, osy jerde pýlemetshi Áıten Júnisov qatty jaralanyp, 1945 jyldyń qańtarynda elge qaıtady.
– Al konstrýktor Vasılıı Degtıarevtiń sizdiń ákeńizge jazǵan haty she? Ol oqıǵa qashan, qaı jerde bolǵan? – dedik biz osy arada degbirsizdenip.
– Biz es bilgennen bastap, – dedi buǵan sál oılanyp baryp til qatqan Sosıal aǵa, – ákemniń óz aýyldastary arasynda soǵys, maıdan týraly áńgime aıtyp otyrǵanyn kórgen de, estigen de emespiz. Ras, mekteptegi Qyzyl armııa kúni men kolhoz klýbyndaǵy Jeńis merekesine baılanysty ótken jınalystarǵa kópshilikten qalmaı baratyn. Biraq úndemeı otyratyn. О́stip júrgende, bul 1965 jyldyń kóktemi, bir oqıǵa boldy. Keshki shaıǵa otyra bergenimizde úıge aýyldas jigitter Qabash pen Búrkittiń kirip kelgeni. Qoldarynda poshtaǵa jańa ǵana kelgen «Lenınshil jas» gazeti. Aman-saýlyqtan soń olar ony ákeıge usynyp edi, kózildirigin taba almaǵan qart: «Ne nárse eken? Oqyp kórshi», – degendeı maǵan ıek qaqty. Odan «Tamasha qarý» degen maqalany kórdim. Kóz júgirtsem, bul ákem, ákemniń soǵys kezindegi erligi týraly dúnıe eken. Daýystap oqı jóneldim. Muny tyńdaǵan ákemniń óńi qarakúreńdenip, tereń oıǵa ketti. Sóıleı almaı, tili kúrmelip biraz otyrdy. Sodan keıin baryp tómendegi áńgimeni aıtýǵa kóshti.
1943 jyldyń jańbyrly jazy eken. Lenıngrad maıdanyndaǵy ol kisi qyzmet etetin bólim mańynda keskilesken aıqas júrip jatady. Tús qaıta sol jaq shettegi bulardyń vzvody óz pozısııasyndaǵy jaýdy keri ysyryp, alǵa jyljıdy. Biraq nemister qaıtadan kúshine minedi. Sóıtedi de óz bóliminen oqshaý shyǵyp ketken vzvodty artqa tyqsyrady. Ákeı muny bilmeıdi. Kómekshisi ekeýi aldyńǵy shepte qalyp qoıyp, qalyń toǵaıdaǵy ózek ishinde toptasyp kele jatqan jaý shoǵyryna oq jaýdyrady. Olar 30 shaqty eken, ekige bólinip alǵa enteleıdi. Mundaı jaǵdaıda oryn aýystyryp qımyldamasa bolmaıtynyn bilgen Áıtekeń kómekshisine dısk toly jáshiktiń jartysyn 20 metrdeı jerdegi qalyń buta túbine apar dep ymdaıdy da, atysty jalǵastyrady. Tapsyrmany oryndaǵan serigi beri qaıtýǵa bet burǵanda oq tıip jaralanady da qımylsyz qalady. Muny kórip: «Ne ómir, ne ólim!..» – degen kekti de sesti oıǵa bekingen bizdiń keıipkerimiz aldyǵa qaraı oqty boratsyn kelip. Nemister bas kótere almaı jatyp qalǵan kezde ekinshi pozısııaǵa aýysyp, pýlemetine taǵy erik bersin. Osylaı qansha oryn almastyryp shaıqasqanyn bilmeıdi. Biletini: tar ózek ishinen pana tappaǵan dushpannyń betkeıge qaraı umtylǵany, oǵan qansha tyrmysqanymen jańbyrdan mıy shyǵyp ezilgen jer qyrtysynan tómenge qaıta syrǵyp, oqqa ushqan qarýlastarynyń denesin qalqa tutqany. Bir mezette esin jıyp qarasa, aldynan atylǵan oq baıqalmaıdy. Tóńirek tym-tyrys. Al ózekte jaralanyp, eńbektep qashyp bara jatqan bir nemisten basqa, jýsap jatqan jasyl kıimdi jaý soldattarynyń deneleri.
– Sol shaıqastaǵy pýlemetimniń saqyldaǵan úni-aı!.. Jer-kókti jańǵyryqtyrǵan daýysyn aıtsańshy, – dep sózin aıaqtady ákeı shaı toly kesesin qolyna alyp. Sóıtti de: – sheginip ketken vzvod jaýyngerleri shepke qaıta oralyp jatqanda qarasam, – dedi sál oılanyp, – ózim jalǵyz qalyp qoıǵan joǵarydaǵy shaıqasta 5,5 dısk jumsappyn. Sonda qolymdaǵy qarýym ne qyzyp, ne qaqalyp-shashalýdy bilmedi-aý. Eshbir kidirissiz atyldy da turdy.
Kóp keshikpeı bul oqıǵa bólimnen batalonǵa belgili bolady. Odan dıvızııaǵa jetedi. Úgitshiler atalmysh erlikti okoptar men blındajdardaǵy saıası sabaqtarda jaýyngerlerge úlgi etip aıtady. Osyndaı nasıhat jumysy júrip jatqanda, ol taǵy bir ıgi sharaǵa kelip ulasady. Muny qysqasha túsindirip aıtar bolsaq, sonyń aldynda armııalyq jáne maıdandyq gazetterde qyzyl áskerler ustap júrgen atys qarýlary, olardyń sapasy jóninde jaýyngerlerdiń pikirin suraǵan redaksııalyq maqala shyqqan edi. Sol kezdegi talap boıynsha oǵan ún qosý kerek. Qalaı? Qaıtip? Saıası bólim basshylary bul tapsyrmaǵa Lenıngrad maıdany boıynsha ataǵy jer jaryp turǵan tórt mergen: F.Reznıchenko men A.Ahmedıanov, P.Shabanov jáne A.Gostıýhındi tartýǵa pármen beredi. Qoldaryndaǵy snaıperlik vıntovkalary týraly oılaryn qaǵazǵa túsirgen olar óz hattaryna sondaı-aq kórshi bólimdegi qyzyl ásker Á.Júnisovti de qosyp: «Onyń pýlemeti uzaqqa sozylǵan shaıqasta irkilissiz jumys istep, sapaly jasalǵanymen erekshelendi», – deıdi. Muny osy qarýdyń avtory, Sosıalıstik Eńbek Eri V.Degtıarev estıdi. Qatty tolqyp, qýanǵan qart konstrýktor maıdandaǵy qazaq jaýyngerine bylaı dep hat jazady:
«Qymbatty Júnisov joldas! Búgin maǵan joldaǵan mergenderdiń hatynan sizdiń nemis basqynshylaryna qarsy kúreste jasaǵan úlken erligińiz jóninde bildim. Siz meniń oılap shyǵarǵan pýlemetimmen gıtlershilerdiń alǵa umtylǵan eki shabýylyn bet qaratpaı qaıtaryp, óz erligińizben Otanymyzdy súıetinińizdi, revolıýsııanyń asyl besigi Lenın qalasy úshin jan qııýǵa baratynyńyzdy dáleldedińiz. Meniń pýlemetimdi meńgerip, ony jaýǵa qarsy óte jaqsy jumsaı bilgenińiz úshin shyn júrekten alǵys aıtamyn.
Joldas Júnisov! Siz sııaqty erjúrek, batyl keńes adamdaryna tap bolǵan nemis basqynshylarynyń saǵy synýda. Olardyń tuldyry shyǵatyn kez jetti. Endi bul basqynshylardyń bel omyrtqasyn úzip, birjolata tas-talqan qylý kerek.
Qymbatty joldas Júnisov, sizdiń elimizdi aman saqtap qalý úshin fashısterge raqymsyzdyq tanytyp, Otan aldyndaǵy boryshyńyzdy abyroıly oryndap shyǵatynyńyzǵa qaltqysyz senemin. Bizdiń alǵashqy tanystyǵymyzdyń belgisi retinde sizge fotosýretimdi jáne kishkentaı syılyǵymdy joldap otyrmyn. О́zińiz sekildi keńes jaýyngerlerine taǵy da joǵary sapaly qarý jasap berýdi moınyma alamyn. Sizdiń jeńis jolynda tabysty, densaýlyǵyńyz myqty bolýyna tilektespin. Qushaqtap, qolyńyzdy qysamyn. V.Degtıarev. №8402. Kovrov qalasy. 28 shilde, 1943 jyl».
– Sodan jarty aı ýaqyt ótkende, – dedi Sosıal aǵa, – ataqty adamnyń joldaǵan ystyq yqylasy men lebizi maıdandaǵy ákeme jetedi. Ony oqyp, tanysqannan keıin ol kisi dárejesi joǵary janǵa rızashylyǵynyń belgisi retinde jaýap hat jazady. Bul úshbý sálem 1943 jyldyń 3 qyrkúıegindegi TASS habarynda tolyq keltirilgen.
Osyny aıtqan úı ıesi aldymyzǵa budan 77 jyl burynǵy qujattyń kserokóshirmesin qoıdy. Odan mynadaı sózderdi oqydyq. «Qymbatty Degtıarev joldas, – dep bastalypty hat. – Sizdiń ákelik qamqorlyǵyńyzǵa qýanyp, syılyǵyńyz úshin alǵys aıtamyn. Siz oılap shyǵarǵan pýlemet urysta óziniń tamasha qarý ekenin kórsetti. Onyń sapasy óte jaqsy dep senimmen aıta alamyn. Sondyqtan pýlemetshiler muny janyndaı jaqsy kóredi. Degtıarev joldas, qymbatty Otanymyzdy qorǵaý isinde ózimniń qasıetti boryshymdy buljytpaı oryndap shyǵatyndyǵyma kúmándanbaýyńyzǵa bolady. Bizdiń keńes jerinde istegen aıýandyq qylmystary úshin, biz qorǵap turǵan uly Lenın qalasynyń kórgen azaby men tókken qany úshin nemis-fashıst jaýyzdarynan kek alamyn. Qymbatty Vasılıı Alekseevıch, sizdiń saý-sálemet bolyp, Otan-anamyzdyń áskerı qýatyn nyǵaıtý jolyndaǵy qyzmetińizde tabysty bolýyńyzǵa tilektespin. Qolyńyzdy qatty qysyp, sálem joldaýshy qyzyl ásker Á.Júnisov».
– Joǵarydaǵy hattardyń alǵashqysynda, – dedik biz úı ıesine, – konstrýktor V.Degtıarevtiń pýlemetshi Á.Júnisovke eskertkish úshin óz sýretin jibergeni aıtylǵan. Ol rásim qazir bar ma?
– 1965 jylǵy 18 sáýirde, – dedi bul saýalǵa áńgime ıesi, – «Lenınshil jas» gazetiniń soǵys jyldaryndaǵy TASS habaryn qaıtadan jarııalap, bizdiń qartqa izdeý salǵanyn osy suhbatymyzdyń basynda aıttym ǵoı. Sonda joldastarymnyń aqylymen redaksııaǵa hat jazyp, ol kisi meniń ákem ekenin, Pavlodardyń Qurkól aýylynda saý-sálemet turyp jatqanyn aıtyp, habardar etkenmin. Sodan ile-shala olar óziń sóz etken sýretti Almatyǵa suratyp aldyrdy da ony gazetke jarııalady. Al biz bolsaq, ony qaıtaryp alý týraly oılamadyq. Erensizdik degen osy-aý. Sóz retine qaraı aıtaıyn, ol fotonyń syrtynda: «Osy sýretimdi nemisterdiń shabýylyn eki ret toıtarǵan jaýynger Áıten Júnisovke syılaımyn. Vasılıı Alekseevıch Degtıarev», – degen jazý bar bolatyn. Ol «Lenınshil jasqa» solaı shyqty da.
...Áńgime aıaqtaldy. Biz qaıtýǵa jınaldyq. Vokzalǵa kelip, poıyzǵa otyrǵannan keıin Sosıal aǵaǵa qoıǵan sońǵy suraǵymdy esime aldym. Ol Áıten aqsaqaldyń maıdannan keıingi ómiri jónindegi saýal edi. Soǵystan qaıtyp kelisimen qarııa óziniń muǵalimdik mamandyǵyn qaıta jalǵastyrady. Baıan, Sosıal, Tóleýbek, Súleımen jáne Beıbit atty 4 ul,1 qyzdyń ákesi atanyp, 60-jyldardyń ortasynda qurmetti eńbek demalysyna shyǵady. Odan keıin de baqytty ǵumyr keship, 90 jasynda ómirden ozypty. Bul Jeńistiń 45 jyldyǵy atalyp ótip jatqan ýaqyt eken.
Janbolat AÝPBAEV,
jýrnalıst
PAVLODAR
