Tarıh • 25 Aqpan, 2020

Konstrýktor Degtıarev pen pýlemetshi Júnisov

1116 retkórsetildi

Tilshi tirligi qyzyq. Qıyn. Sonymen birge keremet. Bulaı deıtinimiz, aldymen elden bir nárseni estısiń. Sonda: «Jaqsy jańalyq eken. Muny jurtqa tez jetkizý kerek», – deısiń júregiń lúpildep. Biraq ile-shala basqa, odan da ǵajap taqyryp tabylady da sonyń jeteginde ketesiń. Sóıtip áý bastaǵy qolǵa alamyn degen isiń ýaqytsha toqtaıdy. Birte-birte kómeski tartyp, umytylady. Tek jyldar ótken soń baryp, aldyńnan sol máselege qatysty naqty derek shyǵa kelgende, bári de sanańa qaıta sap ete túsedi. Sonda ǵana baryp: «Muny nege umytqanmyn?» – deısiń ókinip. Sóıtesiń de sol taqyrypqa kerekti jaıttardy janushyra izdeısiń.

 

Osydan biraz ýaqyt buryn bizdiń ba­sy­­myzda mine, sondaı bir jaǵdaı bol­­dy. «Egemen Qazaqstannyń» 100 jyl­­dyq merekesi qarsańynda redaksııa ujy­mynyń baıyrǵy qyzmetkerlerine úl­ken bir jobany júzege asyrý júk­tel­­geni bar. Ol – basylymnyń 1919-2019 jyldardaǵy nómirlerinen ult múd­desi men el rýhanııatyna qatysty jaryq kórgen jaqsy dúnıelerdi jı­naq­tap, kóp tomdyq jınaq shyǵarý jó­nin­degi jumys edi. Osyny oryn­daý úshin mu­raǵat­taǵy gazet tigindilerin aq­ta­ryp otyr­ǵanymyzda, bir qyzyq derek­ke kózi­mizdiń túskeni!.. «1943 jyl. Lenın­grad maıdany. 3 qyrkúıek» dep bas­talǵan bul TASS habarynda ataqty kons­trýktor Vasılıı Degtıarevtiń qa­tar­daǵy ja­ýynger Áıten Júnisovke hat jaz­ǵany baıandalypty. Onda ol ózi ja­sa­ǵan pýlemet qarýyn shaıqas she­bin­­de synaqtan ótkizgen qazaq jigitine al­ǵys aıtyp, rızashylyǵyn bildirgen eken.

Atalmysh derekti oqyp bola berip, selt ete tústik. Kóz aldymyzǵa 1990 jyl­ǵy 8 mamyr, «Qazaqstan kommýnısi» jýr­­nalynyń ujymy, sondaǵy bizge áń­gime aıtyp turǵan aǵa áriptesimiz Tókeń, Tóleýbaı Ydyrysov elestedi. Je­ńis­tiń 45 jyldyǵy qarsańyndaǵy ol kisini quttyqtaǵan basqosýda qart maı­danger óziniń Lenıngrad baǵytynda shaı­qasqanyn eske aldy. Sodan keıin kórshi batalondaǵy pýlemetshi qazaq jigitine ataqty konstrýktordyń hat jaz­ǵanyn, ol ózderi qyzmet etken 314-dı­vızııa úshin úlken oqıǵa bol­ǵanyn sóz etti. «Bul qandasymyz Pav­lo­dar oblysy­nyń týmasy edi, – dep aıaq­taǵan-tyn áńgi­mesin qarııa sonda. – Qýanysh­tysy, soǵystan eline aman oralypty. Ony maǵan aıtqan maıdangerdiń týǵan uly Sosıal. 60-jyldary ol KazGÝ-de oqydy. Sonda ýnıversıtette oqy­tý­shy­lyq qyzmet atqarǵan men oǵan sa­baq bere júrip, TASS habarynyń ke­ıip­­kerine aınalǵan qarýlasymyzdyń ke­ıin­gi ómirinen habardar bolǵanym bar».

«Jazatyn-aq taqyryp eken, shirkin!» – dep qyzyqqanbyz biz sonda áńgimeni tyńdap otyryp. Biraq sodan kóp uza­maı muraǵattan maıdandaǵy tank aı­da­ǵan qazaq qyzdary, odan ile-shala 1904 jylǵy Port-Artýr shaıqasyna qatys­qan qandasymyz, ol az deseńiz AQSh prezıdenti Rýzvelttiń Keńes eli armııasyndaǵy qazaq jaýyngerine tapsyrýdy ótinip joldaǵan Legıon ordeni týraly qujattar tabyldy da solardy kúıttep kete bardyq. Sóıtip jańa atys qarýyn synaǵan jerlesimizdi izdep tabý keıinge ysyryla berdi. Kele-kele tipti ony umytqanymyz da shyndyq. Alda da solaı bola berer me edi, eger «Egemenniń» 100 jyldyq mereıtoıyna baılanysty eski gazet tigindilerin aqtaryp otyryp, «Tamasha qarý» atty TASS habaryna jolyqpaǵanymyzda.

...Ho-o-sh, sonymen Tókeńniń, Tóleý­baı aǵa Ydyrysovtyń osydan kóp jyl burynǵy: «Ol – Pavlodar oblysynyń týmasy. Ulynyń aty – Sosıal», dep aıt­qan sózi boıynsha joǵymyzdy iz­deý­ge shyqtyq. Taptyq ta! Sóıtsek... Maı­danger Áıten Júnisovtiń balasyn biz syrttaı biledi ekenbiz. Osy kúnge deıin ol kisimen tek jumys ar­qyly ǵana sóılesip, jón suraspaı júre bergenbiz ǵoı. Áıtpese, KazGÝ-diń túlegi, bir ma­man­dyqtyń ıesi Sosıal aǵany, uzaq jyldar oblystyq «Qyzyl tý» gaze­tin­de eńbek etip, 60-70-80-jyldary sol Pav­lodar óńirinen jazǵan oıly maqa­la­lary respýblıkalyq «Lenınshil jas», «Sosıalıstik Qazaq­stan» basylymdarynda jarııalanyp turatyn Sosıal Áıtenovti kim bilmeıdi?! Bárimiz de jaqsy biletinbiz.

– Oqasy joq, – dedi alǵashqy aman-saý­lyqtan soń kózildirigin túzep qoıyp kúlimsireı til qatqan aǵamyz. – Endi bu­dan bylaı, ıaǵnı osydan bastap bir-biri­mizdi jaqsy biletin bolamyz. Al siz­der suraǵan máselege kelsek, ol bylaı.

Úı ıesiniń sózine qaraǵanda, ákesi Áıten aqsaqal osy Kereký aımaǵy­nyń Aqsý óńirinde 1900 jyly dúnıege kel­gen eken. 22 jasynan bastap muǵalim bo­la­dy. Al sodan 20 jyl ótkende soǵys... Ol kisiniń soǵan baılanysty «Jańa tilek» aýylynan áskerge sha­qy­­­ryl­ǵan ýaqyty – 1941 jylǵy 14 jeltoqsan.

Sibir garnızondarynyń birindegi al­ǵashqy daıyndyqtan ótken soń qu­ramynda bolashaq keıipkerimiz bar batalon Lenıngrad irgesindegi 314-dı­vızııaǵa tyń kúsh retinde ákelinip qosy­lady. Munda kelgenine nebári bes aı bolǵan atalmysh áskerı qurylym da Qazaqstanda, sonyń ishinde Petropavlda jasaqtalyp edi. Eshelonnan túsken boıda olar jaýmen Svır ózeni boıynda betpe-bet kezdesip qalady. Mine, sonda tájirıbesi joq, onyń ústine óte nashar qarýlanǵan dıvızııa kóp shyǵynǵa ushy­raıdy. Biraq soǵan qaramastan, nemis­terdi alǵa jibermeı ustap turǵan eken.

Sodan kún saıyn shaıqas. Apta boıy alma-kezek atys. Aılarǵa sozylǵan qor­ǵanys. Osylaı 1942 jyl ótedi. 1943 jyl da keledi. Sonyń aıaǵynda Áı­ten Júnisov qyzmet etetin 314-dıvızııa úl­ken joryqqa daıyndalady. Jos­par boıynsha bul áskerı qurylym 2-tegeýrindi armııa quramyna qosylyp, Fın buǵazy arqyly Oranıenbaým múıisine shyǵýy kerek eken. Bul úshin qalyń qol ózderi mejelegen jerge qalyńdyǵy 6-7 santımetrlik juqa muz ústimen júrip otyryp jetýi tıis.

Qaýipke toly qadam 1944 jylǵy qańtar aıynyń alǵashqy túnderinde bastalady. Alda dıvızııa komandıri Nıkolaı Alıevtiń ózi. Ortada Áıten Júnisov sekildi aqyl toqtatqan saqa pýlemetshiler men qandaı qaýip bolsa da oǵan tastúıin ázir avtomatshy ji­git­ter. Al artta tek mınometterdi ból­shek­tep alyp, solardy syrǵyta súıret­ken qarý-jaraq kerýeni.

Sol túnderi, ıá, naq sol túnderi... Bular atalmysh qylkópirden qudaı ońdap aman-esen ótedi. Jaǵaǵa jetken boıda jaýdyń tý syrtynan atoı salyp, Vyborg, Narva qalalaryn alady. Qazaqstandyq 314-dıvızııanyń osy erligine baılanysty Máskeý oǵan salıýt beredi. Bul 1941 jyldyń 8 qyrkúıeginen 1944 jyldyń 6 aqpanyna deıingi 872 kúndik Lenıngrad qursaýynyń joıylyp, byt-shyty shyǵa bastaǵan kezi edi.

Osydan soń Áıten Júnisov qyzmet ete­tin joǵarydaǵy áskerı qurylym jaýyn­gerleri az-kem tynys alady. Kók­tem shyǵa bere taǵy da joryq. Bul joly Karel moınaǵyndaǵy urys­tarǵa qatysqan 314-dıvızııa kúzge ta­man Polshanyń soltústik-batys sheka­ra­syna qaraı betteıdi. Maqsat – Vısla ózeni­nen ótý. Mine, osy jerde pýle­met­shi Áıten Júnisov qatty jaralanyp, 1945 jyldyń qańtarynda elge qaıtady.

– Al konstrýktor Vasılıı Degtıa­revtiń sizdiń ákeńizge jazǵan haty she? Ol oqıǵa qashan, qaı jerde bolǵan? – dedik biz osy arada degbirsizdenip.

– Biz es bilgennen bastap, – dedi bu­ǵan sál oılanyp baryp til qatqan So­sıal aǵa, – ákemniń óz aýyldastary ara­synda soǵys, maıdan týraly áńgime aı­typ otyrǵanyn kórgen de, estigen de emes­piz. Ras, mekteptegi Qyzyl ar­mııa kúni men kolhoz klýbyndaǵy Jeńis me­re­kesine baılanysty ótken jına­lys­­tarǵa kópshilikten qalmaı baratyn. Biraq úndemeı otyratyn. О́stip júrgende, bul 1965 jyldyń kóktemi, bir oqıǵa boldy. Keshki shaıǵa otyra ber­­genimizde úıge aýyldas jigitter Qabash pen Búrkittiń kirip kelgeni. Qol­­­darynda poshtaǵa jańa ǵana kelgen «Le­nın­shil jas» gazeti. Aman-saý­lyq­tan soń olar ony ákeıge usynyp edi, kó­zil­­dirigin taba almaǵan qart: «Ne nár­­se eken? Oqyp kórshi», – degendeı maǵan ıek qaqty. Odan «Tamasha qarý» degen maqalany kórdim. Kóz júgirtsem, bul ákem, ákemniń soǵys kezindegi erligi týraly dúnıe eken. Daýystap oqı jó­nel­dim. Muny tyńdaǵan ákemniń óńi qara­kú­reń­denip, tereń oıǵa ketti. Sóıleı al­maı, tili kúrmelip biraz otyr­dy. So­dan keıin baryp tómendegi áńgimeni aıtýǵa kóshti.

1943 jyldyń jańbyrly jazy eken. Lenıngrad maıdanyndaǵy ol kisi qyzmet etetin bólim mańynda keski­les­ken aıqas júrip jatady. Tús qaıta sol jaq shettegi bulardyń vzvody óz pozı­sııasyndaǵy jaýdy keri ysyryp, alǵa jyljıdy. Biraq nemister qaı­ta­dan kúshine minedi. Sóıtedi de óz bóli­minen oqshaý shyǵyp ketken vzvod­ty artqa tyqsyrady. Ákeı muny bil­meıdi. Kómekshisi ekeýi aldyńǵy shepte qalyp qoıyp, qalyń toǵaıdaǵy ózek ishinde toptasyp kele jatqan jaý sho­­ǵyryna oq jaýdyrady. Olar 30 shaq­ty eken, ekige bólinip alǵa en­te­leı­di. Mundaı jaǵdaıda oryn aýys­ty­ryp qımyldamasa bolmaıtynyn bil­gen Áı­tekeń kómekshisine dısk toly jáshik­tiń jartysyn 20 metrdeı jerdegi qa­lyń buta túbine apar dep ymdaıdy da, atysty jalǵastyrady. Tapsyrmany oryn­­daǵan serigi beri qaıtýǵa bet bur­ǵanda oq tıip jaralanady da qımyl­syz qalady. Muny kórip: «Ne ómir, ne ólim!..» – degen kekti de sesti oıǵa be­kin­­gen bizdiń keıipkerimiz aldyǵa qaraı oqty boratsyn kelip. Nemister bas kótere almaı jatyp qalǵan kezde ekin­shi pozısııaǵa aýysyp, pýlemetine taǵy erik bersin. Osylaı qansha oryn almastyryp shaıqasqanyn bilmeıdi. Biletini: tar ózek ishinen pana tappaǵan dushpannyń betkeıge qaraı umtylǵany, oǵan qansha tyrmysqanymen jańbyrdan mıy shyǵyp ezilgen jer qyrtysynan tómenge qaıta syrǵyp, oqqa ushqan qarýlastarynyń denesin qalqa tutqany. Bir mezette esin jıyp qarasa, aldynan atylǵan oq baıqalmaıdy. Tóńirek tym-tyrys. Al ózekte jaralanyp, eńbektep qashyp bara jatqan bir nemisten basqa, jýsap jatqan jasyl kıimdi jaý sol­dattarynyń deneleri.

– Sol shaıqastaǵy pýlemetimniń sa­qyl­daǵan úni-aı!.. Jer-kókti jańǵy­ryq­tyrǵan daýysyn aıtsańshy, – dep sózin aıaqtady ákeı shaı toly kesesin qolyna alyp. Sóıtti de: – sheginip ket­ken vzvod jaýyngerleri shepke qaıta ora­lyp jatqanda qarasam, – dedi sál oı­lanyp, – ózim jalǵyz qalyp qoıǵan joǵarydaǵy shaıqasta 5,5 dısk jumsap­pyn. Sonda qolymdaǵy qarýym ne qyzyp, ne qaqalyp-shashalýdy bilmedi-aý. Eshbir kidirissiz atyldy da turdy.

Kóp keshikpeı bul oqıǵa bólimnen batalonǵa belgili bolady. Odan dı­vızııaǵa jetedi. Úgitshiler atalmysh erlikti okoptar men blındajdardaǵy saıa­sı sabaqtarda jaýyngerlerge úlgi etip aıtady. Osyndaı nasıhat ju­mysy júrip jatqanda, ol taǵy bir ıgi sharaǵa kelip ulasady. Muny qysqasha túsindirip aıtar bolsaq, sonyń aldyn­da armııa­lyq jáne maıdandyq gazet­terde qyzyl áskerler ustap júr­gen atys qarýlary, olardyń sapasy jó­ninde jaýyngerlerdiń pikirin sura­ǵan redaksııalyq maqala shyqqan edi. Sol kezdegi talap boıynsha oǵan ún qosý kerek. Qalaı? Qaıtip? Saıası bólim basshylary bul tapsyrmaǵa Lenıngrad maıdany boıynsha ataǵy jer jaryp turǵan tórt mergen: F.Reznıchenko men A.Ahmedıanov, P.Shabanov jáne A.Gostıýhındi tartýǵa pármen beredi. Qoldaryndaǵy snaıperlik vıntovkalary týraly oılaryn qaǵazǵa túsirgen olar óz hattaryna sondaı-aq kórshi bólimdegi qyzyl ásker Á.Júnisovti de qosyp: «Onyń pýlemeti uzaqqa sozylǵan shaıqasta irkilissiz jumys istep, sapaly jasalǵanymen erekshelendi», – deıdi. Muny osy qarýdyń avtory, Sosıalıstik Eńbek Eri V.Degtıarev estıdi. Qatty tolqyp, qýanǵan qart konstrýktor maı­dandaǵy qazaq jaýyngerine bylaı dep hat jazady:

«Qymbatty Júnisov joldas! Búgin maǵan joldaǵan mergenderdiń hatynan sizdiń nemis basqynshylaryna qarsy kúreste jasaǵan úlken erligińiz jóninde bildim. Siz meniń oılap shyǵarǵan pýlemetimmen gıtlershilerdiń alǵa umtylǵan eki shabýylyn bet qaratpaı qaıtaryp, óz erligińizben Otanymyzdy súıetinińizdi, revolıýsııanyń asyl besigi Lenın qalasy úshin jan qııýǵa baratynyńyzdy dáleldedińiz. Meniń pýlemetimdi meńgerip, ony jaýǵa qarsy óte jaqsy jumsaı bilgenińiz úshin shyn júrekten alǵys aıtamyn.

Joldas Júnisov! Siz sııaqty er­júrek, batyl keńes adamdaryna tap bol­ǵan nemis basqynshylarynyń saǵy synýda. Olardyń tuldyry shyǵatyn kez jetti. Endi bul basqynshylardyń bel omyrtqasyn úzip, birjolata tas-talqan qylý kerek.

Qymbatty joldas Júnisov, sizdiń elimizdi aman saqtap qalý úshin fashıs­terge raqymsyzdyq tanytyp, Otan aldyndaǵy boryshyńyzdy abyroıly oryndap shyǵatynyńyzǵa qaltqy­syz senemin. Bizdiń alǵashqy tanysty­ǵy­myzdyń belgisi retinde sizge foto­sýretimdi jáne kishkentaı syılyǵymdy joldap otyrmyn. О́zińiz sekildi keńes jaýyngerlerine taǵy da joǵary sapaly qarý jasap berýdi moınyma ala­myn. Sizdiń jeńis jolynda tabys­ty, densaýlyǵyńyz myqty bolýyna tilek­tespin. Qushaqtap, qolyńyzdy qysa­myn. V.Degtıarev. №8402. Kovrov qalasy. 28 shilde, 1943 jyl».

– Sodan jarty aı ýaqyt ótkende, – dedi Sosıal aǵa, – ataqty adamnyń joldaǵan ystyq yqylasy men lebizi maıdandaǵy ákeme jetedi. Ony oqyp, tanysqannan keıin ol kisi dárejesi joǵary janǵa rızashylyǵynyń belgisi retinde jaýap hat jazady. Bul úshbý sálem 1943 jyldyń 3 qyrkúıegindegi TASS habarynda tolyq keltirilgen.

Osyny aıtqan úı ıesi aldymyzǵa budan 77 jyl burynǵy qujattyń ksero­kóshir­mesin qoıdy. Odan mynadaı sózderdi oqydyq. «Qymbatty Degtıarev jol­das, – dep bastalypty hat. – Sizdiń ákelik qamqorlyǵyńyzǵa qýanyp, syı­ly­­ǵy­ńyz úshin alǵys aıtamyn. Siz oılap shy­ǵar­ǵan pýlemet urysta óziniń tamasha qarý ekenin kórsetti. Onyń sapasy óte jaqsy dep senimmen aıta alamyn. Son­dyq­tan pýlemetshiler muny janyn­daı jaqsy kóredi. Degtıarev joldas, qym­batty Otanymyzdy qorǵaý isinde ózimniń qasıetti boryshymdy bul­jyt­paı oryndap shyǵatyndyǵyma kúmán­danbaýyńyzǵa bolady. Bizdiń keńes jerinde istegen aıýandyq qyl­mystary úshin, biz qorǵap turǵan uly Lenın qa­la­­sy­nyń kórgen azaby men tók­ken qany úshin nemis-fashıst jaýyzdary­nan kek alamyn. Qymbatty Vasılıı Alek­­­­seevıch, sizdiń saý-sálemet bolyp, Otan-anamyzdyń áskerı qýatyn nyǵaıtý jolyn­­­daǵy qyzmetińizde tabysty bolýy­­ńyzǵa tilektespin. Qolyńyzdy qatty qysyp, sálem joldaýshy qyzyl ásker Á.Júnisov».

– Joǵarydaǵy hattardyń alǵashqy­synda, – dedik biz úı ıesine, – konstrýk­tor V.Degtıarevtiń pýlemetshi Á.Jú­nisovke eskertkish úshin óz sýretin ji­ber­geni aıtylǵan. Ol rásim qazir bar ma?

– 1965 jylǵy 18 sáýirde, – dedi bul saýalǵa áńgime ıesi, – «Lenınshil jas» gazetiniń soǵys jyldaryndaǵy TASS habaryn qaıtadan jarııalap, bizdiń qartqa izdeý salǵanyn osy suh­baty­myz­dyń basynda aıttym ǵoı. Sonda jol­dastarymnyń aqylymen redaksııaǵa hat jazyp, ol kisi meniń ákem ekenin, Pavlodardyń Qurkól aýylynda saý-sálemet turyp jatqanyn aıtyp, habardar etkenmin. Sodan ile-shala olar óziń sóz etken sýretti Almatyǵa suratyp aldyrdy da ony gazetke jarııalady. Al biz bolsaq, ony qaıtaryp alý týraly oılamadyq. Erensizdik degen osy-aý. Sóz retine qaraı aıtaıyn, ol fotonyń syrtynda: «Osy sýretimdi nemisterdiń shabýylyn eki ret toıtarǵan jaýynger Áıten Júnisovke syılaımyn. Vasılıı Alekseevıch Degtıarev», – degen jazý bar bolatyn. Ol «Lenınshil jasqa» solaı shyqty da.

...Áńgime aıaqtaldy. Biz qaıtýǵa jı­­nal­­dyq. Vokzalǵa kelip, poıyzǵa otyr­­­ǵannan keıin Sosıal aǵaǵa qoı­ǵan sońǵy suraǵymdy esime aldym. Ol Áı­­ten aqsaqaldyń maıdannan keıingi ómiri jónindegi saýal edi. Soǵys­tan qaı­typ kelisimen qarııa óziniń mu­ǵalim­dik mamandyǵyn qaıta jalǵas­ty­rady. Baıan, Sosıal, Tóleýbek, Sú­leı­men jáne Beıbit atty 4 ul,1 qyz­dyń ákesi ata­nyp, 60-jyldardyń ortasynda qur­metti eńbek demalysyna shyǵady. Odan keıin de baqytty ǵumyr keship, 90 jasyn­da ómir­den ozypty. Bul Jeńistiń 45 jyl­dyǵy atalyp ótip jatqan ýaqyt eken.

2

 

Janbolat AÝPBAEV,

jýrnalıst

 

PAVLODAR

 

Sońǵy jańalyqtar

Jańa apparattar ókpeni tazartýda

Aımaqtar • Búgin, 15:57

Muńǵa toly minájat

Rýhanııat • Búgin, 15:19

Dosy úshin jolǵa shyqqan jankeshti

Rýhanııat • Búgin, 15:15

Sahnadaǵy Abaı beınesin kim qalaı somdady?

Rýhanııat • Búgin, 13:59

Senatta halyqaralyq qujat qaraldy

Parlament • Búgin, 12:39

Shyǵarmashylyqta shekara joq

Rýhanııat • Búgin, 12:25

«Esil tasyp barady jardan asyp...»

Aımaqtar • Búgin, 12:03

Dárigerlerdi demegen darhandyq

Aımaqtar • Búgin, 10:57

Poıyzdar aýrýhanaǵa aınalmaq

Álem • Búgin, 10:55

Uqsas jańalyqtar