Elbasy • 26 Aqpan, 2020

Nazarbaev lıderligi: Uly dalanyń órleýi

428 retkórsetildi

Uly dalanyń jylnama-jadyn jańǵyrtyp, ony sol kúnniń bıiginen baıyptap, bolashaqqa baǵdar etken, sóıtip ulttyq kod, kıeli rámiz, qasıetti uranǵa aınalǵan tulǵalar bolǵan. Tuǵyrly tulǵa ǵumyrly tarıhty jasasa, tarıh ta tegeýrindi tulǵany týdyrady. Muny biz tereń tarıhymyzdyń taǵylymynan jaqsy bilemiz. Árbir dáýir týdyrǵan daraboz tulǵa Uly dala tarıhyn jańa beleske kóterip otyrdy. Kóshpeli qoǵam óziniń kóshbasshy jetekshileriniń sońynan erdi. Sol sebepti túrki tarıhyn ilgeri súırep, dáýir dońǵalaǵyn alǵa jyljytqan qadaý-qadaý tulǵalarsyz tutas tarıhty, eldik júıeni taný qıyn. Ǵulama Abaı «Edınısa ketkende, ne bolady óńkeı nól? Berekeńdi qashyrma, el tynysh bolsa, jaqsy sol» degende Uly dala halyqtarynyń talaıǵy tarlan tarıhynan taǵylym túıip sóılese kerek.

Túrki álemin alyp báıterek desek, osy qasıetti daraqtyń dara tamyrlary ǵasyrlar men dáýirlerdiń tereń qoınaýynan nár alady. Tutastyq pen yntymaqty tý etken «túrki álemi» degen uǵym sońǵy jıyrma jyldyń kóleminde jahan jurtshylyǵy tarapynan moıyndalyp, saıası-áleýmettik qoldanystarǵa erkin enip ketti. Sol uǵymǵa jańasha mazmun berip, túrlendirip túletken Elbasy Nursultan Nazarbaev búgingi tańda barsha túrki áleminiń moıyndalǵan rýhanı jetekshisi sanalady. Sondyqtan da ony «túrki ıntegrasııasynyń arhıtektory» dep ataıdy. Osynyń aıǵaǵyndaı, baýyrlas halyqtardyń barshasyna ıgilik pen úmit alaýyn jaǵyp, túbi bir túrki jurtynyń erteńin baıandy etý jolynda Elbasy bastamasymen irge kótergen Túrki keńesi, TúrkPA, TÚRKSOI, Halyqaralyq Túrki akademııasy syndy túrki halyqtary yqpaldastyǵy qurylymdary búginde tabysty jumys atqaryp keledi. Sondyqtan bolsa kerek, Ázerbaıjan Respýblıkasy Ulttyq májilisiniń depýtaty, saıası ǵylymdar doktory Javanshır Feızıev «Túrki yqpaldastyǵy» týraly irgeli monografııasynda Elbasynyń jetekshilik qyryna arnaıy toqtalyp, onyń ómir joly baýyrlas halyqtardyń dostyǵy men jarasymdy qarym-qatynasyna arnalǵanyn basa aıtady.

Árıne búginde «Túrki álemi jáne Nazar­baev fenomeni» taqyrybyn zert­teý­di nysan etken saıasattaný­shy ǵa­lymdar men pýblısıst-qalamger­lerdiń legi elimizde de, shetelderde de mol ekeni belgili. Bul turǵydan alǵanda Elbasynyń saıası qyzmetin uzaq jyldar boıy turaqty zerttep shuǵyldanýymen erekshelenetin pýblısıst qalamger, túrkııalyq belgili ǵalym, professor Kýrshad Zorlýnyń «Nazarbaev lıder­l­igi: Uly dalanyń órleýi» atty mono­grafııasynyń orny aıryqsha dep bilemiz. Sondyqtan osy maqalamyzda monografııaǵa arnaıy toqtalýdy jón kórdik.

Avtor baısaldy saraptama ja­­saý úshin sońǵy kezde saıasattaný ǵy­­ly­myn­da qalyptasqan ozyq ádis­namalyq-teorııalyq múmkindikterge ıek artady. San alýan derekterdi dáıekti de dáleldi taldaǵan zertteýshi eńbektiń empırıkalyq bóliminde lıderdiń el ara­syndaǵy, túrli áleýmettik toptar arasyndaǵy beınesin aıqyndaý úshin saýalnamadan alynǵan qyzyqty nátı­jelerdi usynyp, áleýmettik jelini qoldanýshylardyń da tulǵaǵa degen nazaryn esepke alady. Bir sózben aıtqanda, qoǵamdyq pikirdiń aınasyn óz eńbeginde utymdy paıdalanady. Kitapty qolǵa alǵan ár oqyrman Elbasynyń daralyǵy men danalyǵyn ǵana emes, sonymen qatar áleýetti de qýatty Qazaqstannyń tamasha jetistikterin, qaınaǵan ómir-tirshiligin jaqynnan tanyp-túsinetin bolady.

Avtor álemdik saıasatta belgili lıder­ler men qoǵamdy alǵa jetelegen jeke tulǵalardyń ǵumyrbaıany men qaı­ratkerlik erekshelikterin ult lıderi Nursultan Ábishulynyń daraboz tulǵa­symen salystyryp, tereń saraptap, qory­tyndy jasaıdy. Nátıjesinde «N.Nazar­baevtyń lıderligi» shyn má­nisin­de onyń álemdik qaýymdastyqta búgin­­deri anyq aıqyndalǵan «Qazaqstan­dyq jol» modelimen úndes ekendigin kórsetedi.

Avtor óz keıipkerin «Shynaıy lıderlik degenimiz tarıhı syn sátte ulttyq memlekettiń joǵary múddelerin aıqyn kórip, buǵan jetkizetin sheshimdi joldy taba bilý», degen anyqtamasyn negizge ala otyryp, lıderlikke óz tarapynan ústeme retinde úsh qasıet qosady. Olar: tulǵalyq dara erekshelik, qaıratty is-áreket jáne ártúrli tosyn jaǵdaıǵa qaraı ilkimdi ózgerip otyratyn shynaıy sheberlik. Zorlýnyń pikirinshe, osy úsh qasıet boıyna jınaqtalǵan tulǵa qandaı da bir saıası syn-qaterlerde qıynnan qıystyryp jol tabýy tıis. Mem­lekettiń negizin qalaýshylar arasynda osyndaı qasıetti boıyna sińire alǵan qaıratkerler ǵana tarıhtyń údesinen shyǵyp, óz halqynyń úmitin aqtaı alady.

Belgili saıasattanýshy ǵalym, bilikti maman Kýrshad Zorlý osy paıymdary arqyly lıderliktiń qazaqstandyq modelin atalmysh eńbekte jan-jaqty talqylap, keń aýqymdy zertteý nysanyna aınaldyra alǵan. Osylaısha búgingi lıderlik teorııalary týraly saıası zertteýler qataryna «Nazarbaev lıderligi» atty soqtaly jańa mazmun, saıası-áleý­mettik sony kategorııa engizgen.

Aýqymdy eńbek kólemdi úsh taraý­dan turady. Árqaısysy atan túıege júk bolarlyq aýyr da alyp keńistik­terdi eńsergen ár taraý jeke-jeke taqy­ryp­tarmen oqyrmanǵa táýelsiz Qazaqstan arqyly Nazarbaevty, Elbasy arqyly álem sahnasyndaǵy Qazaqstandy qapy­syz tanytýdy maqsat etken. Bul maqsat dittegen deńgeıde oryndalyp shyqqan dep senimmen aıtýǵa negiz bar. Buǵan osy kitap týraly túrkııalyq, qazaqstandyq saıasatkerlerdiń sońǵy kezderi aıtyp jatqan ońdy pikirleri naqty dálel.

Jalpy álemdik lıderlik uǵymyn keńinen tarata otyryp, avtor Nazarbaev lıder­ligin «transformasııalyq lıder­lik», «kóregen lıderlik» jáne «tu­raqty lıderlik» degen uǵymdarmen tolyqtyryp, bezendire túsedi. Al óz kezeginde osy tolaıym uǵymdar arnalana kele «Uly dala lıderligi» degen asa aıbyndy ári kórnekti baǵalaýǵa ulasady. Bul baǵalaýdyń ásireleýsiz, qospasyz shynaıy ári dáleldi ǵylymı qorytyndy ekenine kitapty oqý barysynda baıypty kóz jetkizýge bolady.

Endi osy uǵymdarǵa avtor sıpattaý­lary arqyly kóz jiberip kóreıik. «N.Nazarbaev lıderliginiń trans­for­masııalyq element­teri tórt salada aıqyn kórinedi, – deıdi saıasattanýshy K.Zorlý. – Birinshisi, ıdeologııa; ekin­shisi, mádenıet; úshinshisi, ekonomıka; tórtinshisi, memlekettik júıe... Bul transformasııa álemdegi ózgeristerge sınhrondy túrde úılesimmen júzege asýda».

«Syrt kóz – synshy» demekshi, avtor Nazarbaev lıderliginiń san qyrly syrlaryn salqynqandylyqpen saraptaıdy. Álem saıasatkerleriniń jiti nazaryndaǵy Nazarbaev kóregendiligi týraly batyl pikirleri de kóńil aýdararlyq túıinder: «N.Nazarbaevtyń lıderlik deńgeıine kóterilýindegi eń yqpaldy faktordyń biri – keleshektiń kelbetin syzyp, arman-qııaldy shyndyqqa aınaldyrýy», deıdi avtor. Bul pikir de tıisinshe Elbasynyń kóptegen mega-josparynyń sátti júzege asyrylǵany týraly qorytyndy pikirmen dáıektelgen.

N.Nazarbaev boıyndaǵy turaqty lıderlik qasıetti de avtor «Damýdyń qazaqstandyq úlgisi» retinde baǵalaıdy: «N.Nazarbaev lıderligi úshin turaqtylyq – el táýelsizdiginiń, turaqtylyǵynyń jáne jaqyndap kele jatqan syn-qater daǵdarystarǵa qarsy turarlyq kúresiniń kilti degen uǵymda. Qazaqstannyń 28 jyl­dyq merzimde qanshama kedergiden ótip, qandaı qıyndyqtarǵa qarsy turǵa­nyn eske alar bolsaq, mundaı turaq­tylyqtyń tek kezdeısoqtyq emes ekenine kóz jetkizemiz», deıdi K.Zorlý turaqty lıderlik uǵymy týraly aıta kele. Sonymen birge osy turaqtylyqtyń mysaly retinde Elbasynyń qyzmetinen óz erkimen ketý týraly sheshimin de keltire ketedi.

Osylaısha Nazarbaev lıderliginiń san alýan qatparlaryn saty-satysymen saraptaı kele, avtor «Uly dala­nyń jeti qyry», «Rýhanı jań­ǵyrý», «Mádenı mura» memlekettik baǵdarlamalary, latyn álipbıine ótý sııaqty bastamalardyń túrki álemi úshin de mańyzǵa ıe, ómirsheń qundylyqtar ekenin dáleldep shyǵady.

N.Nazarbaevtyń álemdik saıası arena­daǵy bedeline toqtalmas buryn saıa­sattanýshy ǵalym Elbasynyń óz elinde atqarǵan ǵasyrlyq masshtabtaǵy asa aýqymdy jobalaryna sarabdal sholýlar jasaǵan. Solardyń eń mańyzdylarynyń biri, árıne, Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdentiniń jańa Astana jobasy. Bul týraly kitaptaǵy «Jańa Astananyń sáýletshisi» atty kólemdi taraýda jan-jaqty áńgimelengen. Biz osy qubylys­qa ózimiz emes, sheteldik sarapshy kózqara­sy turǵysynan qarap, bizge málim, beı­málim kóptegen jaıtqa kýá bola­myz. Máselen, astanany kóshirý týraly she­shim qabyldanǵanda sol kezdegi Túrkııa pre­zıdenti Súleımen Demırel bylaı degen eken: «Qazaqstannyń astanasy ózgermes buryn birneshe ret kezdestik. Ol kezde keıbir syndar aıtylyp jatty. Biraq biz oǵan únemi qoldaý kórsettik. Jańa qurylyp jatqan memlekettiń eńsesi tik, óz-ózine senimdi bolýy tıis». Osy bir shaǵyn detaldyń ózinen-aq baýyrlas halyqtyń qazaq basshysynyń sarabdal saıasatyna degen tereń qurmeti men kirshiksiz senimi aıqyn ańǵarylyp turǵandaı.

Búginderi Elbasynyń ıdeıasymen irgesi qalanǵan Túrki keńesiniń ortaq alańyna toptasqan baýyrlas elder alyp qurlyq Eýrazııanyń soltústigi men ońtústigin, shyǵysy men batysyn baılanystyryp jatyr. Túrkitildes elder arqyly jańa Jibek jolynyń qurlyqtyq Trans-Kaspıı jelisi, sonymen qatar Soltústik-Ońtústik ekonomıkalyq dálizi ótedi. Kórshiles elder keń-baıtaq Eýrazııa qurlyǵynda uzaqmerzimdi turaqtylyq pen berik qaýipsizdik júıesin qalyptastyrýǵa múddeli ekenin aıqyn kórsetip otyr. Osy taqyrypty tereń taldaǵan ǵalym K.Zorlý ult lıderiniń sarabdal saıasatymen júze­ge asýǵa múmkin bolǵan ıntegrasııalyq ıgilikterdiń qaı-qaısysy qazir tek qazaq halqynyń ǵana emes, barsha adamzattyń ortaq ıgiligine aınalǵanyn táptishtep taldaıdy.

Tulǵa týraly jazý ońaı emes. Ol – ózińmen bir dáýirde ǵumyr keship otyrǵan ári álem tanyǵan tuǵyrly tulǵa bolsa, jazý tipti qıyndaı túsetini belgili. Belgili ǵalym, saıasattanýshy Kýrshad Zorlý osy qıyndyqty erkin eńserip, ǵylymı negizder men teorııalarǵa súıene otyryp, tulǵatanýda jańa ter­mın usy­nyp otyr. Qazirge deıin kitap­tyń Túr­kııada keń taralyp, úlken suranys­qa ıe bolǵanyn jáne monografııa týraly kóptegen pikirler men resen­zııanyń jarııalanǵanyn qaperge alsaq, Qazaqstan­nyń jarqyn paraqtaryn ǵylymı dáıek­tegen taǵy bir jaqsy kitaptyń jaryqqa shyqqany anyq. Qutty bolsyn deımiz!

 

Sońǵy jańalyqtar

Eńbek etkenge eleýli qoldaý

Aımaqtar • Búgin, 08:35

Jańa jumys oryndary ashylady

Aımaqtar • Búgin, 08:33

Ekspress-test jetkizdi

Qoǵam • Búgin, 08:30

Jolda qaldyrmaıtyn «Jol kartasy»

Aımaqtar • Búgin, 08:28

Partııalyq tekserý júrgizildi

Aımaqtar • Búgin, 08:26

Indetten qorǵanýdy shyǵystan úırensin

Medısına • Búgin, 08:15

Bir bolaıyq, irgemiz sógilmesin!

Qoǵam • Búgin, 08:12

Ǵasyrdan da uzaq kún

Tarıh • Búgin, 08:09

Jaýyngerlik daıarlyqqa nuqsan kelmeıdi

Rýhanııat • Búgin, 08:07

Aldyn alý sharalary kúsheıtildi

Qoǵam • Búgin, 08:05

«Mahabbat ánin gúlderge jazamyn...»

Rýhanııat • Búgin, 08:01

Kórkemdik sarapshysy

Tanym • Búgin, 07:59

Qarýdy qalamǵa aıyrbastap...

Rýhanııat • Búgin, 07:56

Kıeli mekenderdi kórgińiz kelse

Tanym • Búgin, 07:51

Taýteke sanyn qalaı kóbeıtemiz?

Rýhanııat • Búgin, 07:36

Qurmashev jasaǵan qosymsha

Tehnologııa • Búgin, 07:32

Syn saǵatta súringen joq

Aımaqtar • Búgin, 07:29

108 myń oqýshy qashyqtan oqıdy

Aımaqtar • Búgin, 07:26

Muǵalimder de aldyńǵy shepte júr

Qoǵam • Búgin, 07:23

Eki sportshymyz aldyńǵy lekte

Rýhanııat • Búgin, 07:20

Qarǵyn sý: qamdanǵan qapy qalmaıdy

Ekologııa • Búgin, 07:19

Jylyna – 100 myń tonna bolat qubyr

Ekonomıka • Búgin, 07:11

Qarttar úıindegi qasiret

Aımaqtar • Keshe

Qazaq aqyny qyrǵyzsha jyrlandy

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar