Tanym • 28 Aqpan, 2020

«Jambyl meniń jaı atym...»

43 retkórsetildi

Memleket jáne qoǵam qaıratkeri, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Ýálıhan Qalıjanovtyń «Qasıet pen qasiret» atty romany jaryq kórdi. Bul kitapqa jazýshynyń «Jambyl» atty roman-etıýdi kirgen. Uly jyraýdyń týǵan kúnine oraı osy roman-etıýdten úzindiler jarııalap otyrmyz.

Súıinbaıdan Jambyl qalaı bata aldy?

Jetisý jerinde Súıinbaı aty ańyzǵa aınal­ǵan adam. О́leń júregine qonǵan bala Jambyl Súıinbaıdyń Tezek tóre men qyrǵyzdyń Qataǵan aqynymen bolǵan aı­­tysty jatqa biletin. Jambyl da Je­ti­sý­dyń azýly aqyndarynyń qataryna qo­syl­­maı ma?! О́tkir sóz qylyshtan jaman. Qylysh basyńdy alady, sóz urpaǵyńa tań­ba salady. Budan keıin jer basyp júrýdiń ózi azap.

Jambyl dúnıege shyr etip kelgende Súıinbaıdyń aty Alataýdan asyp, as­qaq­­tap turǵan. Elýdiń úsheýine kelgen, ekpininen jel esken Súıekeń basyna qon­ǵan baqqa shomylyp júrgen. Aqyn – adal­dyq­tyń aq almasy. Mynaý aǵaıynym, anaý juraǵatym, mynaý tórem, anaý baı týys demeı, shyndyqty shyraq etse, onyń tusynda halyq júredi.

Súıinbaıdy bir kórý Jambyldyń ar­manyna aınaldy. Bilgeni Súıinbaı aǵa­ıynnyń alysy emes, jaqyny. Sha­py­rashty ishinde Ekeı balasy. Sonyń Ja­rymbetinen. Jaryqtyqtyń tórt áıe­li bolǵan eken. Bertis degen áıelinen Ja­rymbet kóp bala súıedi. Jambyl osy Ber­tisten taraǵan urpaq. Al Súıekeń Áltı degen toqalynan týady. Jatyry bólek demeseń, tini bir. Aqyn bolǵysy kelgen adam eń aldymen óz tuqymyn túgendeıdi, kem-ketigin, jaqsylyǵyn teredi. Quda-jegjatqa deıin iriktelip, mı-sandyqqa jınalady.

Aǵaıynnyń azary bolsa da, bezeri bolmaıdy. Janys Ásheke bolystyń aýylynda qońsy, bolmasa qaıynsaq bolyp júrgen Japany elge ákelmese, aǵaıyndyqqa syn. Sol Japany elge, ataqonysqa alyp ketý úshin ataqty Súıinbaı barady. Kóshti kútip Sarybaı bolys Sýyqtóbeniń baýraıynda qalady. Jeri qut, peıili keń Janys qasqaraý Buǵymúıiz-Besmoınaqta shapyrashty baýyrlaryn tórge otyrǵyzyp, malyn jaılaýǵa shyǵarǵan. Osy jerde maly qońdanyp, ózderi áldenip, Qarǵaly boıyndaǵy Maıbulaqqa kóshi túzelip qaıtady. Qasqaraýdyń Maltaqbaıuly Sydyq bastap, Úmbetáli qoshtaǵan toby Maıbulaqqa deıin ákelip salyp, úılerin tigisedi. Sol Úmbetáli – meniń babam, Qalıjannyń ákesi.

Dýlat pen shapyrashtynyń enshisi bólinbegenin tarıhı jádigerler aıtady. Sol derektiń jarqyn kórinisi shapy­rash­ty-dýlattyń qońsy qonys tebýi. Aǵa­ıyndy eki týys qatar otyrady. Bir aýyl – dýlat, bir aýyl – shapyrashty. Sonaý Súıinbaı aqyn baba kezinde bul erek­she oryn alady. Mysaly, Jambyl Sú­ıinbaı aqyndy Qasqaraý Janystyń me­ke­ni Buǵymúıiz, Besmoınaq saǵasynda kóredi. Bul peıish meken, ǵajaıyp jer. Eki taýdan eki ózen qulaı aǵyp, Besmoınaq eteginde qosylyp, Arnaǵa aınalady. Sol eki taýdyń ortasynda tep-tegis jazyq bar. Ol jerde jeti qat jerdiń astynan qysta da qatpaıtyn zámzám sýly bulaq bar.

Súıinbaıdyń aty dúrkirep shyqqan kezi. Tezek tóreni tepsindirmeı tuqyrtyp, aıt­qan sózi ańyzǵa aınalǵan kez. Jambyl­dyń keýde saraıyna bekingen Súıinbaıdyń bir óleńi bar.

At quıryǵyn bulaǵan,

Qol jetken jerin suraǵan.

Egesken jaýy jylaǵan.

Qyzyl tilin bezegen,

Naızasyn tasqa tejegen,

Tulpar minip, tý alǵan,

Men Qarasaı ulymyn.

Jambyl Súıinbaıdyń bar óleńin jatqa bilip te alǵan. Tezek tóremen aıtysyn aıtqanda aýyl jastary erekshe qýanyshqa bólenetin. О́ıtkeni Jambyl óte tapqysh. Eki dombyrany eki jaǵyna qoıady. Eki shekpen qasynda, eki bas kıim. Biri jańalaý, ekinshisi kóneleý. Sonan soń birde Súıinbaı, birde Tezek tóre bolyp, daýysyn uqsatyńqyrap ándete jóneledi. Oǵan qosa baǵanda ilinip turǵan attyń qý basyn ákelip, jastyqtyń astyna tyǵyp qoıady. Sonan soń Jambyl-Tezek:

Men edim Abylaıdyń han Tezegi,

Jylqynyń ustatpaıdy sur kójegi.

Ordaǵa qul men qutan basyp kirgen,

Qudaıdyń bu da bolsa bir kezegi.

Atamdy shalǵan Qydyr Abylaıdan,

Jaqsynyń kóńili jumsaq sary maıdan.

Shól búrkiti Búıengen sary jigit,

Suraımyn rýyńdy, keldiń qaıdan?

Tezek tóre torǵaıdyń shójesindeı bir ornynda otyra almaı, seldir saqaly dir-dir etip, eshkiniń tekesindeı jyldam eke­nin Jambyl jaqsy biletin. Endi sol sıpat­ty salyp Jambyl otyr. Oǵan bári máz.

Jambyl-Súıinbaı:

Uranym meniń – Qarasaı,

Men – Súıinbaı!

О́leńdi Qarasaılap aıtamyn-aı!

Sálemge kelgen kisiniń atyn alyp,

Neden peıiliń taryldy, taqsyrym-aı.

Assalaýmaǵaleıkým, Tezek tóre,

Elden jylqy qoımaǵan kezep tóre!

Teli menen tentekti tyıat dese,

О́ziń urlyq qylasyń áttegene!

Osy kezde Jambyl qara sózge kóshedi. Tezek tóre ári sarań bolsa kerek. Súıekeńe sile­si qatqan, sary atty beredi. Soǵan Súıin­baı Tezek tórege qarap bylaı depti:

Taqsyr-aý, bul bergeniń sary at pa edi?

Aýzynda bir tisi joq kári at pa edi?

Kirpigine qarasam, qýrap qapty,

Tusynda Abylaıdyń bar at pa edi?!

Tezek tóre jerge kirgendeı qara sur bolyp otyryp qalypty. Sonan soń Súıe­keń sary at bolyp sóılepti:

Sary at:

Tusynda Abylaıdyń men bir sary at,

Jas kúnimde bolyp em erge qanat!

Talaı quda kelgende, talaı dosy,

Bermep edi, han Tezek meni qamap.

Moınymnan jel, boıymnan álim ketti,

Ál ketken soń ózime kárilik jetti.

Ala jazdaı boıyma shyr bitpeıdi,

Qys bolsa, ókpe tustan sýyq ótti.

Jambyl attyń basyn alyp, eki qolymen arly-berli qozǵap qoıady. Budan artyq qan­daı qyzyq bolsyn! Ana qoıdyń basy nege kerek? Jambyl odan ári qyzyqtyra áńgimeleıdi.

– Tezek tóre sózge jeńilip, basy túıe toǵyz mal berip, taı soıyp, qonaq etedi. Qosh­tasarda qarasa, toǵyzdyń ishine jetekke jaramaıtyn, jaýyr bolǵan qaraker at bar eken. Aqynnyń qyraǵy kózi sony baıqap qalady. Sonan soń toǵyz qaraǵa jaqyn kelip, qaraker atqa bylaı depti:

Beıshara, boldyrypsyń, qaraker-aı,

Keshke jaıaý júrsem de almaımyn-aı.

О́zi jaýyr, ózi kári aqsaq eken,

Munyńdy alyp elge barmaımyn-aı.

Orta jolda boldyryp, ólip qalar,

Munyń men obalyna qalmaımyn-aı.

Qaraker, jónińdi aıtshy óziń maǵan,

Aıtsańshy, qaıdan kelgen

sorly ediń-aı?!

Jambyl osy jerde sózdi kelte toqta­ta­dy. Báriniń kózi Jambyldyń aýzynda. Ta­­ǵatsyzdyq. Bári entelep otyr. Osy kez­de Jambyl attyń basyn ıyǵyna deıin apa­ryp, qaraker bolyp sóıleıdi:

Men jónimdi aıtaıyn, aı, Súıinbaı!

Túrgendegi mujyqtyń aty edim-aı.

Tóreń baryp sol jerden alyp kelgen,

Qysy-jazy ózimde bir tynym joq,

Ústime shyr bitpegen qý edim-aı!

Jambyl endi arqasyn keńge salady. Asyqpaı, saqaly bar adamdaı ıegin sıpalaıdy. Kózin jumady, eki tizesine salmaq salyp, teńselip qoıady. Bul – Súıinbaı keıpi. Súıinbaı endi sóıledi, sóılegende búı dedi:

Uıtqyǵan árbir sózim jel quıyndaı,

Han-qaraǵa sóılegen men Súıinbaı.

Aryz aıtyp aldymda jylap turǵan,

Kórdiń be jandardy, qaraker taı.

Urlyǵyna mingizip kúndiz-túni,

Maldyqtan ketiripsiń ony bylaı.

Al jerden arqaǵa pyshaq salǵan,

Tóre, Qudaı bolsań da tartsańshy aıbat!

Endi Jambyl Tezek tóre bola qaldy. Baǵanaǵy mańǵaz, kerenaý otyrys joq. Shyndyq betin sharpyǵan. Ottaı ystyq shyndyq. Moıyndamasqa shara joq.

Tezek tóre:

Tusynda Abylaıdyń Buqar jyraý,

Han Ádildiń kezinde Túbek tur-aý...

«Ár zamannyń bar deıdi surqyltaıy»,

 Surqyltaıym meniń de eken mynaý!

Tezek tóre súrindi. Súıinbaı sózi tarady da ketti. Ashy sóz ne jaqyndastyrady, ne kórmesteı bolyp alshaqtatady. Tezek tóre ǵana emes aqyn da edi. Aqynnan aqyn jeńilse – jeńil, tóre jeńilse – aýyr. Osy ekiudaı kóńilmen Tezek Súıinbaıdy súıeý tutyp qalyp edi. Sol senim aldamapty. Súıinbaı qyrǵyzdyń Qataǵanymen aıtysta Tezek tóreniń atyn shyǵardy.

... Buǵymúıiz-Besmoınaqtyń sary jazy kóńil­di. Samal jel, saf aýa, kókoraı maısa syldyrlap aqqan bulaq. Burq-burq qaı­naǵan et. Qyp-qyzyl bolyp pisip jatqan baýyrsaq. Jelide – qulyn, kógende – qozy, meste pisilgen sary qymyz. On eki qanat úıde Súıinbaı otyr. Ándetip otyr, áńgi­me­lep otyr.

Osy kezde jarapazanshynyń daýysy estildi. Súıinbaıdaı ustazdan bata alyp, aqyndyq jolyna túspekshi.

...Aq sáldesi basynda,

Boz ingendeı bozdaǵan.

Qaıtyp sabaq beredi,

Aıtqany ishke qonbaǵan,

Oqyǵansha men odan,

Dombyrany qolǵa alam,

О́leń kirgen túsinde,

Jergógimde men bolam...

Balanyń sózi erek, óleńi bólek. Sú­ıin­baı unatty. Ekeıdiń Taǵash pen Dúı­sen baılary qasqarý janysqa qońsy qonyp, máre-sáre bolyp jatqan. Ári jurt­ty eleń­­detken eki esim bar. Biri Súıin­baı da, ekin­shisi Saýryq. Tosyn daýys Sú­ıin­baı­dy selt etkizdi. О́leńniń kıesi qon­ǵan bala ǵana mundaı sóz aıta alady.

Jambyl ımene kirgenmen ańtarylyp qalǵan joq. Kózi ótkir. Sopaqsha júzi nur­lanyp tur. Kishkentaı dombyrasy ıy­ǵyna asylypty. Jańaǵy sózine tánti bol­dy ma, kıiz úıdiń irgesinen shapan alyp, bala Jambylǵa japty. Jambyl shapan­dy Sú­ıin­baıǵa usynyp, bata surady. Aqyn­dyq­pen tapqan shapanyna qutty bolsyn aıtyp, Súıinbaı keıin bir batama laıyq syı jasarsyń dep, qolyn jaıdy:

O, Jambyl, bata dediń – berdim saǵan,

Baqytty, ómirli bol, júrgiń aman.

Batasyn at ornyna berdi ǵoı dep,

Qoımaǵyń bylaı shyǵyp kiná maǵan.

Sońynan Súıinbaıdyń ornyn basyp,

Tilińnen balyń tamsyn sorǵalaǵan.

Japaǵa rıza bolsyn aıta barǵyn,

Osymen ókpelemeı júrsin maǵan.

Áýmın!

Bul bata qabyl boldy. Osydan birneshe jyl buryn Qarǵaly boıynda Áshekeı úıinde Jambyl Súıinbaıdy kórgen. Biraq áli balań edi. Sondyqtan da bata suraı almaǵan. Endi on beske kelgen shaǵynda oń-solyn tanydy. Aqyndyqtyń qonǵanyn sezindi. Bul kezdesý Jambyldyń taǵdyryn múl­dem ózgertip jiberdi. Súıinbaıdan bata alyp qana qoımaı, qasyna ilesý qur­me­tine ıe boldy. Súıinbaı batasyna óleń men shapan japty.

Meniń pirim – Súıinbaı,

Sóz sóılemen sıynbaı.

Syrly, sulý sózderi,

Maǵan tartqan syıyndaı.

Súıinbaı dep sóılesem,

Sóz keledi burqyrap,

Qara daýyl quıyndaı.

 Musa Jálel kelgen kún

«...Nasıonal» qonaqúıine ertesine bir saryqońyr koverkot kostıými bar, alasa boıly, keń mańdaıly, kózi ótkir bir jas jigit kelip kirdi. Ol aıaǵyn tez-tez basatyn, jyldam jigit eken. Shamasy otyzdyń ar jaq, ber jaǵynda bolsa kerek.

– Men aty álemge máshhúr Jambyl babama sálem berýge keldim, – dedi ol moınyn zalǵa qaraı sozyp.

– Kim bolasyz? – dedi Qapan Saty­bal­dın.

– Men tatar aqyny Musa Jálelmin, – dedi ol Qapandy yǵystyra kımelep.

– Jiberińder, tatar aqynyn, Ǵabdolla Toqaıdyń qandasyn. Bizdiń alysta júrgen baýyrlar ǵoı, – dep Jambyl qasyna otyrǵyzdy.

«Toqaıdyń esimin bilgen myna qazaq aqyny baba eken ǵoı» degen oı Musa Jálel­di tánti etti. Bul kezde Musa Jálel orys oqyr­mandaryna tanylyp úlgergen aqyn edi. Máskeýde eki kitaby shyqqan.

– Baıaǵy ótken zamanda,

Din musylman amanda.

Qazan degen qalada,

Nárikbaı atty han ótken

Bir perzentti zar etken...

Jambyl aqyn osylaı tatardyń jas aqyny Musa Jáleldi qarsy alyp, qasynda uzaq otyrdy. Dastarqan jaıdyryp, ult­tyq taǵamdardan dám tatqyzdy.

– Siz Jambyl ábzı, kúlli túrki áleminiń uly babasysyz, – dep Musa Jálel Jambyl aqyn­dy uzaq qushaqtap turdy.

...Júreginde ot bar eken, Marjanıdiń urpaǵynyń, – dedi Jambyl. – Bir jerdi tesip shyǵady. Aty ańyzǵa aınalady.

Shirkin, Jambyl baba! Tatardyń uly aǵartýshysy, dinı reformatory Mar­ja­nı­di, Ǵabdolla Toqaıdaı aqynyn qaıdan biledi. Quımaqulaq degen osy-aý dep tańdaı qaǵyp otyrdy Qapan Satybaldın.

Kóregen eken Jambyl aqyn! Nemis fashıs­teriniń tutqynynda qalsa da, «Mao­bıt dápteri» arqyly Musa Jálel adamzat jú­reginde altyn árippen jazylyp qaldy ǵoı...

 О́leń ótirikti jaratpaıdy

Jambyl ár jyrdy dombyraǵa qosyp shy­ǵarady jáne ózine zor talap qoıa bile­tin. Sondyqtan da ádebı hatshylary jyraý aqynǵa ilese almaı qalatyn. Sondyqtan da qaıta aıtýdy suraıtyn.

– Qyztalaq, – der edi mundaıda uly Jákeń. – Meniń júregimnen shyǵyp, qos ishekke iligip, kómeıinen shyqqansha qansha ýaqyt ketedi. Al daıyn sózdi jazyp alýǵa úlgermeısiń.

Sodan soń úzilgen sózdi qaıta bastaıtyn. Biraq onysy endi basqasha túrlenip, jańa reńk alatyn.

Sondaı kúnderdiń biri edi. Aqynnyń ta­lant­ty hatshysy Taıyr Jarokov Jam­byl jyrlaryn jazyp alyp otyrǵan. О́leń aıaqtaldy.

– Al endi jazǵanyńdy oqy, – deıdi Jambyl. Taıyr oqı bastaıdy.

– Joq, myna jeri osal, nársizdeý eken. Qaıta aıtamyn.

Jákeń dombyrasyn árli-berli tartyp, kózin jumyp biraz otyrady. Sonan soń:

– Al jaz, – dep tóge jóneledi. О́leń de júırik, Taıyrdyń qalamy da júırik.

– Káne, oqyp jiber, – deıdi Jambyl.

Taıyr mánerlep oqı bastaıdy.

– Áı, Taıyr, – deıdi Jákeń. – Men hat tanymaımyn. Ǵalym emespin. Kóńilińe qonbaı tursa aıt. Qaıta jyrlaımyn. Qaıta jazamyz...

Sonan soń biraz otyryp oılanady, tol­ǵa­nady. Ár taqyrypty qozǵaıdy. Zaman­nyń qalpyn baıyptaıdy. Osyndaı da Já­keńdi qutqaratyn qabyrǵadaǵy qara radıo. Jambyl oǵan únemi qulaq túrip, tyńdap otyrady. О́zine qajetti derekti kóńiline toqı otyrady.

– Sen baqyttysyń ǵoı, Taıyr, – der edi keıde Jambyl raqat shýaǵyna bólenip. – Bilimdisiń, kóziń ashyq. О́shirip jazasyń. Al men júrektegi jyrdy qalaı óshiremin. Sondyqtan da ár jyrlaǵan saıyn óleńim óńdele túsedi.

Jambyl aqyn keıde aǵynan jarylyp júrekke, kóńilge kelgen oıyn irikpeı aıtatyn. О́z óleńiniń kem-ketigin túzeýden jalyqpaıdy.

– Sen sharshama, Taıyr, – dedi sondaı kúnderdiń birinde Jambyl aqyn. – Kórip otyrmyn, mańdaıyńnan ter burqyrap otyr. Biraq «Jambyl sharshapty, jyry solǵyn tartyp barady» degendi estigim kelmeıdi. Mendeı qartqa jalǵan sóz jaras­paıdy. Káne, qaıta bastaıyn.

Taıyr óleńdi oqı jóneledi. Jambyl shákirt sekildi óz óleńin ózi zer sala tyń­daı­dy.

– Áı, Taıyr, dál osy jerin sen qalaı aıtar ediń, – dep qýaqylana surar-dy.

Taıyr óz pikirin aıtady. Jambyl mundaıda ókpelemeıdi.

– Jas aqynnan shal aqyn úırense, nesi bar. Biraq myna sóziń uıqas úshin ǵana kerek sııaqty. Ony bylaı dep óleńdep jiberelik. Sonda óleńniń boıyna jan kiredi...

Oryndy sózge Taıyr qalaı kónbesin?! Qalamyn alyp Jambyl túzegen jerdi qaıta túzetip jaza qoıady.

– Esińde bolsyn, Taıyr, – dedi Jambyl. – О́leń ótirikti jaratpaıdy.

 

Ýálıhan QALIJANOV,

fılologııa ǵylymdarynyń doktory,

UǴA akademıgi

Sońǵy jańalyqtar

Uǵyna bilgenge – ult taǵdyry

Saıasat • Búgin, 06:57

Kóńilge medet bolǵan maqala

Rýhanııat • Búgin, 06:56

54 adam jazylyp shyqty

Koronavırýs • Búgin, 06:39

Qıyndyqpen birge jeńildik bar

Qoǵam • Búgin, 06:32

«Birlik joq jerde – tirlik joq»

Qoǵam • Búgin, 06:26

El bolyp eńseremiz

Saıasat • Búgin, 06:20

Jańa aýrýhana 12 kúnde salynady

Elorda • Búgin, 06:17

Daýyl «dertimizdi» anyqtap berdi

Aımaqtar • Búgin, 06:14

Býmerang

Rýhanııat • Búgin, 05:54

Qorǵaýshylarǵa da qoldaý qajet

Aımaqtar • Búgin, 05:46

Toıdyń sońy topyrlaǵan syrqat

Aımaqtar • Búgin, 05:43

Kıeli kitaptar: tyıymdar ne úshin jasalady?

Rýhanııat • Búgin, 05:34

Aqırekte – Arystan bab...

Tanym • Búgin, 05:33

Toqyma ónerkásibine tyń serpin kerek

Ekonomıka • Búgin, 05:22

Medısına ǵylymyn damytýǵa ne kedergi?

Medısına • Búgin, 05:15

Teatrdyń onlaın tartýy

Rýhanııat • Keshe

Úı janýarynan vırýs juǵa ma?

Koronavırýs • Keshe

Uqsas jańalyqtar