Saıasat • 28 Aqpan, 2020

Etnosaıasattyń ózekti tustary

39 retkórsetildi

Elordada Qazaqstannyń jetekshi sarapshylarynyń qatysýymen «Qazaqstandaǵy etnosaıasattyń ózekti máseleleri: saraptamalyq pikir» taqyrybynda dóńgelek ústel ótti.

 

Jıyndy ashqan Prezıdent Ákimshiligi Basshysynyń bi­rin­shi orynbasary Máýlen Áshim­baev etnosaralyq kelisimdi je­til­dirýdiń mańyzyna toqtaldy. Bul turǵyda sarapshylarmen birlesip jumys isteý qajettigin atap kórsetti.

M.Áshimbaevtyń aıtýynsha, elimizde etnosaralyq qarym-qatynas pen qoǵamdyq kelisimdi saqtaý – memlekettik saıasattyń negizgi basymdyqtarynyń biri. Janjaldardyń aldyn alýǵa jáne etnostyq toptardyń áleý­met­tik birigýine baǵyttalǵan shara­lar bul jumystyń negizin qu­raýy tıis.

«Bul baǵytta keıingi jyldary kóp jumys isteldi. Alaıda taıaý­da Qordaı aýdanynda bol­ǵan qaıǵyly oqıǵa bul salada qor­dalanǵan máselelerdiń bar ekenin kórsetti. Sondyqtan mun­daı jaǵdaı elimizde qaıtalanbas úshin qajetti sharalardy júzege asyrýymyz kerek. Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev tıisti tapsyrma berdi. Memlekettik organdar osy baǵytta jumys istep jatyr», dedi M. Áshimbaev.

Prezıdent Ákimshiligi Bas­shy­synyń birinshi oryn­ba­sa­rynyń sózine súıensek, bul ba­­ǵyt­taǵy jumysty tıimdi júr­­gizý úshin eń aldymen osy oqı­­ǵa­­larǵa, jalpy etnosaıasatqa obek­­tıvti saraptaý jasalýy min­detti.

«Bul jaǵdaıǵa qandaı faktorlar yqpal etti? Áleýmettik máselelerdiń róli qandaı? Qyl­mys­tyq toptardyń áreketi me? Memlekettik saıasattyń qaı jerinde olqylyqtar bar? Al­dyn alý jumystarynda qandaı má­se­lege basymdyq berýimiz qajet? Jergilikti jáne orta­lyq memlekettik organdar ju­my­synyń tıimdiligin taldaǵan jón. Qoǵamdyq ınstıtýttardyń, Qazaqstan halqy Assambleıasy qyzmetiniń tıimdiligin, budan ári qaraı qalaı damytý qajettigin túsiný kerek», dedi ol.

Sondaı-aq M.Áshimbaev eli­mizdiń etnosaıasatyn júzege asy­rý barysynda birlese jumys isteýdi usyndy. Onyń aıtýynsha, etnosaralyq qarym-qaty­nas salasyndaǵy memleket­tik saıasattyń tıimdiligi durys dıskýssııa quryp, qajetti sharalardy qabyldaýǵa tikeleı baılanysty. Osyǵan oraı Prezıdent Ákimshiligi mundaı talqylaýǵa daıyn ekenin jetkizdi. Budan bólek, Qazaqstanda azamattar­dy tiline, dinine nemese áleýmettik jaǵ­daıyna baılanysty kemsi­týge jol berilmeıtinin aıtty.

«Eldegi beıbitshilik pen ke­lisim – memleket úshin mańyzdy basymdyq. Memlekettik organdar úshin ultaralyq kelisimdi, beıbitshilik jáne qoǵamdyq qaýipsizdikti saqtaý – árqashan basty mindet sanalady, ony iske asyrýǵa memlekettiń bar­lyq resýrsy baǵyttalady. Eli­mizde kóptegen másele bar. Bi­raq beıbitshilik pen kelisim el damýy men azamattardyń qaýip­sizdiginiń negizgi faktorlary.

Qazaqstan azamattaryn ti­line, dinine nemese áleý­met­tik jaǵ­daıyna baılanysty kem­si­týge jol bermeý turaq­ty kons­tıtýsııalyq norma. Aza­mat­­tarymyzdyń bedelin túsirý­ge, sonyń ishinde etnostyq belgi­­lerge sáıkes kemsitýge baǵyt­­tal­­ǵan kez kelgen áreketti tıisti or­gandar qatań túrde toqta­tady», dedi ol.

M.Áshimbaev Qazaqstanda kóp et­nostyń mamyrajaı tirlik ke­shýiniń mánin ashyp berip, eli­mizdiń tatýlyq pen tutastyqtyń úlgisine aınalatynyn jetkizdi. Onyń aıtýynsha, Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń ýa­qyt óte kele qazaq tiliniń eli­mizdegi ultaralyq qatynas tili­ne aınalýy qajettigi týraly tu­jyrymdamalyq ıdeıasynyń keleshegi zor. Bul – óte mańyzdy tezıs.

«Elimizdiń kópetnosty bolýy – bizdiń artyqshylyǵymyz jáne eldiń damýyna yqpal ete­tin strategııalyq resýrs. Bul – bizdiń álsizdigimiz emes, áli kúnge deıin barynsha qolda­na almaı kele jatqan múmkin­digi­­miz. Sondyqtan memleket, mem­­le­kettik organdar jáne Pre­zıdent Ákimshiligi Qazaqstanda turatyn barlyq etnostyq top­tar­dyń damýyna, olardyń máse­le­lerin sheshýge qoldaý kórse­tedi.

Etnosaralyq qatynas sala­syndaǵy memlekettik saıasatqa óte mańyzdy ózgerister qajet. Osy salada jumys isteıtin mem­lekettik organdardyń, qo­ǵamdyq ınstıtýttardyń jumysyn tekserý kerek. Taldaý men tekserý ná­tıjeleri boıynsha aldaǵy ke­zeńde etnosaralyq qatynas sala­­synda jańa memlekettik saıa­­sat qurǵan abzal», dedi M.Áshim­­baev.

Budan keıin Qazaqstan halqy Assambleıasy Tóraǵasynyń orynbasary – Hatshylyq meń­ge­rýshisi Janseıit Túımebaev sóz alyp, Qordaı saparyn qory­tyn­dylap, birqatar ózekti máselege toqtaldy.

Buǵan deıin QHA Ǵylymı-sarapshylyq keńesiniń sarapshylar toby Qordaı aýdanyna baryp, mundaǵy jaǵdaıǵa áleý­mettik-ekonomıkalyq zert­teý júrgizip qaıtqan edi. О́z só­zin­de J.Túımebaev atal­­ǵan óńir­de áleýmettik-máde­nı tuıyq­­ta­­ný­shylyqqa, oqshaý­la­nýǵa mán berdi. Ásirese jastar­dyń qazaq­­stan­­dyq áleýmet­ten­dirý baǵdar­la­malaryna qatys­paýy, demo­gra­­fııalyq ósimniń turaq­tylyǵyna qaramastan, qalaǵa ne­mese basqa da oblystarǵa kó­shi-qonnyń azdyǵy bul prob­le­manyń tereńdeı túsýine yqpal etken.

Onyń ústine dúngen etnosy­nyń óz ishinde top-topqa bólinýi de baıqalady. Bul top­tardyń adamdary bir-biriniń meshitinde namaz oqymaıdy, toı-sada­qa­laryna bas suqpaıdy. Aýyl ishindegi me­shitter de «dún­gen­der» men «qa­zaqtardyń» meshiti dep bólinedi.

QHA Tóraǵasynyń orynbasary mundaı etnostyq belgisine qaraı áleýmettik-ekonomıkalyq jiktelýdiń birneshe derekteri men dáıekterin keltirdi. Ásirese quqyq qorǵaý organdaryndaǵy sybaılastyq, kontrabanda se­kil­di problemalardyń bar ekenin de aıtyp ótti.

J.Túımebaevtyń keltir­gen derekterine saı, dúngen­der­diń kópshiligi balalaryn Qyr­ǵyzstanda, Qytaıda oqytýǵa múddeli, sondaı-aq qyrǵyz uıa­­ly baılanys operator­laryn, spýtnıktik telearnalaryn, qyr­ǵyz, qytaı, reseılik spýtnıktik te­learnalardy qaraıdy, Qyr­ǵyz­standa shyǵarylatyn dúngen tilindegi baspasózdi ǵana oqıdy.

«Bilim berý, densaýlyq saq­taý, jer paıdalaný, áleýmettik, eńbek qatynastary, aqparattyq keńistiktegi sheshilmegen máse­leler memlekettik sheka­ra­da jabyq etnostyq qaýymdas­tyq­tyń paıda bolýyna ákelip soq­ty. Sondyqtan aımaqtaǵy áleý­­mettik, turmystyq, eńbek, krımı­­naldy shıelenister kóp jaǵ­daıda etnosaralyq sıpat alyp ketedi. Kez kelgen kisi ólti­rý, zorlaý, tóbeles sekil­di re­zo­nansty qylmystar etnos­ara­lyq shıeleniske ot qoıýy múm­kin», dedi jergilikti bılik­tiń áleý­mettik salalardy baqy­laý­syz qaldyrǵanyn synǵa alǵan J.Túımebaev.

QHA bastamasymen etnos­tar jınaqy turatyn jerlerde ju­mys júrgizilgen edi. Naqty nátı­­jelerge qol jetkizildi. Alaı­­da qaqtyǵystardyń, máde­nı-til­dik oqshaýlanýdyń áleý­mettik-eko­nomıkalyq alǵy­sharttary joıylmaǵan.

«Bul máseleler boıynsha buǵan deıin de QHA-nyń bas­ta­ma­symen etnostardyń jı­naq­talǵan aýmaqtarynda jumys júrgizilip keldi. Naqty qol jet­kizilgen nátıjeler de bar. QHA jumysy arqyly bir­de-bir etnos oqshaýlaný strategııasyn tańdamady. Assambleıa jalpy alǵanda, qazaqstandyq bir­egeılik pen azamattyq ne­gi­zinde etnostardy biriktirý jó­nindegi basty mindetin atqar­dy», degen J.Túımebaev ásire ulttyq-patrıotızmniń etnos­tar men qazaq halqy arasynda óshpendilik týdyrý qaýpi bar ekenin aıtty.

Osy oraıda QHA Tóraǵa­sy­nyń orynbasary etnosaralyq salany basqarýdaǵy júıeli prob­lemalar týraly áńgimelep berdi. Onyń sózine súıensek, Etnos­aralyq qatynastardy ret­teıtin zań joq.

«QHA týraly» zańda olardyń qyzmetin reglamentteıtin shek­temeli normalar ǵana qaras­tyrylǵan. QHA Hat­shy­lyǵy men «Qoǵamdyq kelisim» RMM memlekettik organ emes, son­dyqtan olarǵa qajetti ókilet­tikter berilmegen. Al jergi­likti jerlerde etnosaralyq qaty­nas­tar jónindegi jumystar qaldyq qaǵıdaty boıynsha júrgiziledi. Keıbir aımaq ákimderi, QHA tóraǵalary bola tura, bul ju­mystan óz betterinshe qol úzip ketken», dedi J.Túımebaev.

Sondaı-aq J.Túımebaev etnos­aralyq qatynastarǵa qatys­ty ǵylymı-taldamalyq, boljam­dyq jumystardy jańa sa­paly deńgeıge kóterý kerek­tigin, etnosaıasat máseleleri jónin­degi ǵylymı-zertteý ınstıtý­tyn qurý týraly másele kún tár­tibine engizilgenin aıtty. QHA aldaǵy ýaqytta jergilikti jer­lerde máseleni tereńirek zertteý úshin etnostyq toptar shoǵyrlanǵan aýdandarǵa sarapshylardy aparyp, zertteý jumysyn júrgizbek.

Sonymen qatar jıyn barysynda Senat depýtaty Nurtóre Júsip, Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń músheleri Aıdos Sa­rym jáne Ermek Tursynov sóz sóılep, etnosaralyq kelisimdi nyǵaıtýǵa qatysty qundy pikir­lerimen bólisti.

Is-sharaǵa sondaı-aq Par­lament depýtattary, Prezı­dent Ákimshiliginiń, Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstr­liginiń, Qazaqstan halqy Assam­bleıasynyń ókilderi, Ulttyq qoǵam­dyq senim keńesiniń múshe­leri, Prezıdent janyndaǵy Qazaq­stan strategııalyq zertteý­ler ıns­tıtýtynyń, Prezıdent janyn­daǵy Memlekettik bas­qarý aka­de­mııasynyń, QHA Ǵy­lymı-sa­raptamalyq keńesiniń ókilderi, etnostyq saladaǵy jetekshi sa­rapshylar, ǵylymı-zert­teý ıns­tıtýttarynyń, áleý­met­tanýshy kompanııalardyń qyz­metkerleri, joǵary oqý oryn­darynyń ókilderi qatysty.

Talqylaýdy Prezıdent ja­­nyndaǵy Qazaqstan stra­te­gııa­lyq zertteýler ınstıtýty, «Qo­ǵamdyq kelisim» RMM, Orta­lyq kommýnıkasııalar qyzmeti uıymdastyrdy.

Dóńgelek ústelge qatysý­shy­lar áleýmettik sıpaty bar tó­tenshe jaǵdaılarǵa ýaqtyly aqpa­rattyq jaýap qatýdyń, shy­naıy aqparatty berý men jal­ǵan aqparattyń taralýyna jol bermeýdiń mańyzyn erekshe atap kórsetti.

О́zektiligi men mańyzy jo­ǵa­ry máseleler qatarynda et­nostyq toptardyń áleý­mettik kóńil kúıin, úmitterin jáne qa­zaqstandyq qoǵamnyń qundy­lyq­taryna beıimdelý deńgeıin anyqtaý úshin áleýmet­tik zert­­teýlerdiń ádisteme­lerin jetil­dirý qajettigi qa­ras­tyryl­dy. Is-shara qorytyndysy boıyn­sha tıisti usynystar ázir­lendi. Olar Prezıdent Ákim­shili­gine, memlekettik organ­darǵa, ákim­dik­terge joldanady.

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar