Qazaqstan • 28 Aqpan, 2020

Týǵan til – tatýlyq tiregi

49 retkórsetildi

Búginde Almaty oblysynyń aýmaǵyn 105 etnos úlesi mekendeıdi eken. Aımaqta usaq ulttar men ulystardyń mádenıetin saqtaýǵa, tarıhyn jańǵyrtýǵa, dástúri men tilin damytýǵa barynsha múmkindik jasalyp otyr.

Iаǵnı, aımaqta turatyn ózge ókilder memleket saıasaty men qazaq halqyna sheksiz rızashylyq sezimin bildirýi qalypty jaǵdaı. Kezinde Elbasy Nursultan Nazarbaev 1 naýryzdy Alǵys aıtý kúni retinde atap ótýdi usynǵanda, qoǵam qýana qabyldaǵany sonyń dáleli. Qazir bul ıdeıa ataýly mereke deńgeıinen kóterilip, jalpyulttyq qundylyqqa aınalyp keledi. Áýelgide qurylǵan Qazaqstan halqy Assambleıasynyń negizi mıssııasy da osy bolatyn. Jalpy, bul organnyń jumysy bıyldan bastap jandanyp, tyń baǵytta damıtyn bolady. Jaqynda bul mindetti Elbasy, Assambleıa tóraǵasy Nursultan Nazarbaev ta sala jumysyna jaýapty tulǵalarǵa júktedi. Iаǵnı, Assambleıa endigi jerde ultaralyq tatýlyqtyń saqtalýyna qatysty qoǵamdyq pikirdi zerdelep, etnostardyń jekelegen jaýapkershiligin arttyrý baǵytynda jańa ustanymǵa kóshýi tıis. Bul tarapta eń birinshi kezekte qazaq dástúri men mádenıetin taný men memlekettik tilge degen shynaıy qurmet kórsetý talaby qoıylmaq.

Osy jerde etnostar arasynda memlekettik tildiń qoldanys aıasyn keńeıtýge qatysty erekshe kózqaras qalyptasýy kún tártibine shyǵatyny zańdy. Demek, qazaq tili –  Qazaqstandaǵy ult pen ulystardy biriktiretin negizgi faktorǵa aınalady. Qazirdiń ózinde buǵan negiz bar. Onyń dálelin qazaq tilin erkin meńgergen ózge ult ókilderiniń jyl saıyn kóbeıip otyrǵanynan baıqaýǵa bolady. Bul úrdistiń jastar arasynda úzdiksiz júrip jatqany tipti qýantady. Iаǵnı, memlekettik tildi júrek qalaýymen úırengen urpaqtyń  pikiri men ustanymyna qurmetpen qaraýdan bólek, ózgelerge úlgi bolýy úshin jıi aıtyp, jazyp júrýge mindettimiz. Al mundaı kózqarastaǵy jastardyń qatary Jetisýda kóbeıip keledi eken. Mysaly, Ile aýdanynyń Qaraoı aýylyndaǵy mekteptiń muǵalimi, lıtva qyzy Valentına Talıýs – qazaqy tárbıe alǵan, qazaqtyń tilin bala jasynan meńgergen jas býyn ókili. Valentınamen ótken jyly tanysqanbyz. «Jetisý kóktemi-2019» jas ádebıetishiler men tilshiler forýmyna jınalǵan daryndy jastardyń ishinde memlekettik tilde erkin meńgergen ózge ult ókilderi de boldy. Qazaq tiliniń qoldanys aıasyn keńeıtý týraly pikirtalas kezinde jas ustazdyń aıtqan oıy esimizde qalypty. « Men Valentına Ionasqyzymyn. Tegim – Talıýs, ózim lıtva qyzymyn. Biraq, men ózimdi Qazaq eliniń patrıoty dep sanaımyn. Sol úshin memlekettik tildi meńgerdim jáne qazaqtyń tilin bala kezimnen qurmettep kelemin. Qazaqshany májbúrlikten úırengen joqpyn, otbasyndaǵy tárbıeden aldym. Meni atam men ájem ósirdi» degen edi ol jıyndaǵy zamandastaryna.

Aıtpaqshy, Valentına Reseıde dúnıege kelgen eken. 1994 jyly Astrahan qalasynda týǵan. Keıin Atyraý oblysynyń Qurmanǵazy aýdanyndaǵy Ganıýshkın aýylynda turatyn ata-ájesiniń qolyna keledi. Valentınanyń qazaq tili men mádenıetine degen yntasy osy qazaq aýylynda oıanǵan.

- Atam Hasanbek jáne ájem Nınanyń qolynda óstim. Atam meni kishkentaı kezimnen qazaqsha sóıleýge úıretti, 5 jasymda tilim qazaqsha shyqty dese de bolady. Aýylda aralasatyn dostarymnyń barlyǵy qazaq balalary edi. Olarmen aralasqan saıyn qazaqshany meńgere tústim. Atam «Seniń qazaqshań bizden de ozdy...» dep kúlip, qanattandyryp otyratyn. Keıin áke-sheshemmen birge Almatyǵa kóshtik. Bul jaqta orta mektepti oryssha oqýǵa týra keldi. Mektepten keıin joǵarǵy oqý orynynda da orys tilinde bilim aldym. Biraq, qazaq tilinde sóıleýdi umytpadym. Kerisinshe, stýdenttik ortada aýyldan kelgen qyzdar oryssha shúldirlep júrgende men olarmen qazaq tilinde sóılesetinmin. Ári memlekettik tilge baılanysty ótetin ártúrli olımpıada, saıystarǵa qatysyp, júldeli oryndardy alyp júrdim. Qazir mektepte pedagog-psıholog bolyp jumys isteımin. Qazaq tilin tereń bilý balalarmen til tabysýyma kómektesedi. Meni qazaq ultyna, qazaq tiline qurmet qaraýdy úıretkeni úshin ata-ájeme sheksiz rızamyn, - deıdi Valentına.

Búginde jas ustazdyń bul oıyn quptaıtyn ózge ult ókilderi kóp eken. Jastardyń bastamalary oblystyq Tilderdi damytý basqarmasy jaǵynan da qoldaý taýyp otyr. Valentınanyń qazaq halqy men memlekettik tilge degen qurmeti  Qazaqstan halqy Assambleıasynyń ortalyq apparaty tarapynan elenip, jas ustaz Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń Alǵys hatymen marapattalypty. Alǵys hatty Taldyqorǵanǵa kelgen saparynda  Assambleıa tóraǵasynyń birinshi orynbasary Janseıit Túımebaev erekshe yqylaspen tapsyrǵan eken.

Assambleıa demekshi, Almaty oblysyndaǵy barlyq ózge ult ókilderiniń basyn qosatyn etno-mádenı ortalyqtarynyń turaqty jumys isteıtinin joǵaryda aıtqanbyz. Olardyń qyzmeti oblystyq fılıal jumysy aıasynda júrgiziledi. Búginde Taldyqorǵan qalasyndaǵy «Dostyq» úıinde 26 etnomádenı birlestigi bar. Sondaı-aq, oblystyń aýdandarynda 38 fılıal ashylǵan, taǵy 7 bólimshe Taldyqorǵan, Qapshaǵaı, Tekeli qalalarynda turatyn ulys ókilderiniń basyn biriktirýde. Al Qazaqstan halqy Assambleıasy oblystyq fılıalynda ǵylymı-saraptamalyq top, etnosaralyq taqyryp boıynsha jetekshi jýrnalıster men sarapshylardyń klýby, etnomádenı ortalyqtar, «Ulaǵat» aqsaqaldar keńesi, «Analar keńesi», «Oblystyq Qoǵamdyq kelisim keńesi, «Birlik» jastar qaýymdastyǵy, respýblıkalyq «Jańǵyrý joly» jastar qozǵalysynyń óńirlik shtaby sııaqty qoǵamdyq uıymdar ultaralyq tatýlyqty saqtaý men damytý baǵytynda jumys júrgizip otyr eken.

Budan bólek I.Jansúgirov atyndaǵy Jetisý ýnıversıtetinde QHA kafedrasy bar. Assambleıa shańyraǵynyń astynda «Parasat» til janashyrlar klýby, belsendi uzaq ómir surý ortalyǵy, «О́rnek» bı ansambli, «Polonııa» vokaldy toby, «Vaınah» sheshen-ıngýsh án-bı ansambli jumys isteıdi. О́tken jyly osy etnomádenı birlestikter qoǵamdyq-saıası turaqtylyqty saqtaý, etnosaralyq mádenıetti damytý boıynsha júzden astam mańyzdy is-shara ótkizgen. Ol sharalarǵa oblys boıynsha barlyǵy 3352 adam qatysqani. Negizgi jumys ultaralyq sıpattaǵy janjaldyń aldyn alýǵa baǵyttalyp otyr eken. Osy baǵytta «Dostyq» úıinde 25 kásibı medıator men 283 yntaly tulǵa tirkelgen, jastarmen jumys isteýge kóshken. Al «Dostyq» úıinde jáne aımaqtaǵy 17 aýdan men 3 qalada ashylǵan 21 medıasııa kabıneti etnos ókilderi arasyndaǵy daý-damaı, janjal barysyn zerdelep, beıbit bitim jasaýǵa kúsh salyp keledi.

 

Almaty oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar