Rýhanııat • 04 Naýryz, 2020

Tórlet, toıdyń tóresi!

54 retkórsetildi

Elimiz egemendik alǵannan keıin joǵalǵanymyz tabylyp, óshkenimiz qaıta jandy desek te, biz san alýan máde­nıetter toǵysqan jahandaný zamanynda ómir súrip jatyrmyz. Osyndaı jaǵdaıda ózimizdiń ultymyzǵa ǵana tán erekshelikterdi, taza bolmysymyzdy qalaı saqtap qalamyz? Elbasymyz Nursultan Nazarbaev «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasynda osy saýaldyń jaýabyn jan-jaqty tarqatyp bergeni qalyń oqyrmanǵa jaqsy málim dep oılaımyn. Nursultan Ábishuly: «Biz jańǵyrý jolynda babalardan mıras bolyp, qanymyzǵa sińgen, búginde tamyrymyzda búlkildep jatqan izgi qasıetterdi qaıta túletýimiz kerek», degen bolatyn. Osyndaı izgi oılardan jeli tartqan elimizdiń Memlekettik hatshysy Qyrymbek Kósherbaevtyń «Egemen Qazaqstan» gazetinde (25.02.2020 j.) jarııalanǵan «Amal – aýyzbirshilik merekesi» dep atalatyn maqalasy da meni ózektiligimen, tereńdigimen baýraǵanyn aıtqym keledi.

Sýretti túsirgen Erlan Omarov, «EQ»

Búgingi tańda biz qolǵa tı­gen múmkindikterdi du­rys paıdalanyp, ulttyq qundylyq­tarymyzdy túgendeýimiz, olar­dy bolashaq urpaq úshin saq­tap, jańa mazmunmen baıyta túsýimiz, bir sózben aıtqanda, qazaqy kodymyzdy nyǵaıta berýimiz kerek. Ásirese jas­tardyń Naýryz merekesi sııaqty uly toıdyń shyǵý tarıhyn, ult ómirindegi mańyzyn bilgenderi jón. Sóz joq, «Uly dala hal­qy úshin ýaqyt sanaýynyń ba­sy, alǵashqy kúnniń jara­lyp, tuńǵysh araıdyń tara­lyp, tabıǵat túlep, kúlli ǵa­lam ómirge kelgen asyl mezet – Ulystyń uly kúni»
(Q.Kó­sherbaev). О́z zamanynda Alash­tyń arystary da osy oıdy dittegen. Danyshpan Abaı «Ol kúnde Naýryz degen bir jaz­ǵyturym meıramy bolyp, naýryznama qylamyz dep toı-tamasha qylady eken» dep, bul merekeniń tamyry tereńde jat­qanyn aıtsa, qazaqtyń bir­týar uly Beıimbet Maılın:

Qazan toly sary ýyz

Dastarqanda dánimiz,

Jaıdarlymyz bárimiz

Kójesi kóp, qyry kóp

Qandaı jaqsy Naýryz!

dep jyrlaǵan. Alashtyń ardaq­tysy Mirjaqyp Dýlatovtyń: «Naýryzdy qazaqtan basqa Kún­­shyǵys jurttarynyń kó­bi, máselen Úndistan, Iran, Aýǵan, Buhara, Kavkaz, túr­kis­­tandyqtar da meıram etedi. Biraq bulardyń bárin salys­tyrǵanda naýryzdy bizdiń qazaqtyń meıramy etýi aıryqsha syıymdy, artyqsha dáleldi. Nege deseńiz, Naýryzdyń eskishe 9-ynda, jańasha 22-sinde kún men tún teńeledi, qys ótip, jaz jetip, sharýa keneledi. Qys boıy aq kebinin jamylyp, ólim tóseginde jatqan tabıǵattyń jandy, jansyzdyń tirilýi, kim­niń bolsa da kóńiline shattyq bere­tini anyq bolsa, tirshilik ja­­ǵynan qystyń ótýi­ne, jazdyń jetýi­ne qazaqtan artyq tilektes, qazaqtan artyq qýanatyn el joq deýge sııady» dep tolǵanýynyń astarynda da kóp syr jatqany anyq. Rasynda da, qazaq úshin jýan­nyń jińishkerip, jińish­keniń úzi­ler shaǵynan aman-esen ótý úlken qýanysh edi. «Aýrý­lar saýyǵamyn dep, ashtar toıynamyz dep, jalańashtar kıim­siz de kún kóremiz degendeı, jurttyń bárinde úmit, ár­kimde jyly shyraı sezile bas­tap, «bárimiz de tabıǵattyń bergenine ortaqpyz» degendeı, saǵy­nyshty kórisýleri, jalyndy qushaqtasýlarymen Jańa jyldy qarsy alatyn» (Sábıt Dónentaev).

О́kinishke qaraı kútpegen jerden osy qýanysh sap tyıyl­dy. Keńes ókimeti 1926 jy­ly atalmysh merekeni ıslam dini týdyrǵan «kertartpa rásim­der» qataryna jatqyzyp, resmı toılaýǵa tyıym saldy. Is­lam dini bul ólkege segizinshi ǵasyr­dan ene bastaǵanyn, al Naýryz qazaq dalasynda odan buryn toılanǵanyn eskersek, bul qı­synsyz, qııanatty sheshim edi. Qazaqtyń aqıyq aqyny Maǵjan Jumabaevtyń oıy da osyǵan saıa­dy. «Qazaqtyń naýryzy – din meıramy emes, turmys meıramy, sharýashylyq meıramy. Bul meıramdy durystap ótkizý kerek. Bul meıramdy turmyspen, ǵylymmen baılanystyryp, qoǵamǵa paıdaly ıgi is jasaıtyn, aýyl adamdaryn tap-jigimen uıymdastyratyn meıram etý kerek», dep jazdy ol.

Memlekettik hatshy óziniń ma­qalasynda bes myń jyldan beri Uly dala tósinde izgiliktiń shuǵylasyn shashyp, tabıǵatpen úndese merekelenip kele jat­qan Naýryz meıramy týraly oramdy oı-tolǵanystaryn or­taǵa sala otyryp, Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Kemeluly To­qaev­tyń: «Bárimizdi qýa­nysh pen súıispenshilik sezimi­ne bóleıtin bul mereke – beıbit­shilik pen jaqsylyqtyń nyshany. Onyń fılosofııalyq máni zor jáne búkilálemdik mádenı sıpaty bar. Kóne zamannan bastaý alatyn osynaý meıram jańarý men jańa ómirdiń bastalý sátin sıpattaıdy. Naýryz – rýhanı baı muramyzdyń, biregeı ulttyq ko­dymyz ben úzdiksiz urpaq sabaqtastyǵynyń jarqyn sımvoly. Bul mereke ómirimizge jasampazdyq pen damýdyń jańa lebin ákeledi. Búginde Naýryz – ortaq sha­ńyraǵymyz Qazaqstan Respýb­lıkasyndaǵy dostyqty, ózara qurmet pen kelisimdi ny­ǵaıtýǵa septigin tıgizetin shyn mánindegi jalpyhalyqtyq meı­­ram. Onyń máń­gilik máni – eń joǵary qun­dylyǵymyz ben ortaq baı­lyǵymyzdy – halyqtyń yn­tymaǵyn bekemdeý» degen áz mereke týraly pikirin de keltiredi.

Araıly kúnniń shýaǵy tógi­lip, tabıǵat túlegen áz Naý­ryz Qyzyljar óńi­rin mekendeıtin barlyq etnos­tyń da ortaq qýa­ny­shyna, súıikti merekesine aınalyp otyr. Bul kúni elimizdiń bar­lyq eldi mekenindegi sııaq­ty, kóne Qyzyljardyń kó­shelerine halyq syımaı ketedi, úlken bolsyn, kishi bolsyn, kóshege shyǵyp, kóńildi oıyn-saýyqtarǵa qatysady. Mereke baǵdarlamasy sheń­berinde túrli saıys uıym­dastyrylyp, arnaıy qu­rylǵan sahnalardan án men jyr tógiledi. Ortalyq alańda teatrlandyrylǵan qo­ıy­lym kórsetiledi. Kıiz úı­ler­ boı túzep, qazan kóteri­le­di, dastarqan qazaqtyń qurt, ba­ýyr­saq, aq irimshik, qyzyl irimshik, sarymaıy, ýyz syndy dástúrli taǵamdarymen jaınap, naýryzkóje daıyndalady.

Atap ótetin bir jaıt, sońǵy jyldary Naýryzdyń ajary da, mazmuny da ózgerdi. Buryn merekelik sharalar tek ortalyq alańdarda uıymdastyrylsa, óńir tizginin Qumar Aqsaqalov qolyna alǵannan beri kópqa­batty úılerdiń aýlalary­na da kıiz úıler tigilip, das­tar­­qan jaıylatyn boldy. Uıym­das­tyrýshylardyń aıtýynsha, bul Naýryzdyń jalpyhalyqtyq sıpatyn qamtamasyz etedi.

Sonaý 80-shi jyldardyń so­ńynda soltústikte aq qar, kók muzdyń ústinde tutanǵan alaýdaı – áz Naýryzdyń qaıta oralǵan kezi umytyla qoıǵan joq. Sodan beri Naýryzdy jyl basy retinde toılap kelgen qyzyljarlyqtar ótken jyly tuńǵysh ret «Kórisý» merekesine baılanysty da kóptegen sharalar uıymdastyrdy. Elimizdiń batys óńirinde saqtalyp qalǵan dástúr jaıly estigenimiz bolmasa, asa tereń bilmeýshi edik. Basqasyn bylaı qoıǵanda, naq osy kúni «Jasyń qutty bolsyn!», «Jasyńa jas qosylyp, ǵumyryń uzaq bolǵaı!» dep tilek aıtýdyń, burynǵy ókpe-renishti keshirip, arazdyqty umy­týdyń, jasy úlkenderge izet kór­setip, iltıpat bildirýdiń ózi nege turady?!

Bıyl soltústikte de Naýryz merekesin toılaý erte bastalatyn sııaqty. Demek, ulttyq qundylyqtarymyzdyń nebir injý-marjan jaýharlaryn qaıta jańǵyrtýǵa jol ashqan Naýryzdyń óńirlerdiń arasyn ja­qyndatýǵa, ulttyń tutas­tyǵyna qyzmet etip otyrǵany qýantady.

Bizge asa qymbat, qoǵamnyń árbir múshesiniń boıyna izgilik, adamgershilik sııaqty bekzat qasıetterdi darytatyn, damytatyn, ulyqtaıtyn toıdyń tóresi esik qaǵyp tur.

Olaı bolsa, tórlet, áz Naýryz deımiz.

 

Jarasbaı SÚLEIMENOV,

jazýshy, Soltústik Qazaqstan oblysynyń qurmetti azamaty

 

Sońǵy jańalyqtar

Aınurdyń ádemi álemi

Rýhanııat • Búgin, 14:13

Atyraýda 700-ge jýyq ekspress-test bar

Aımaqtar • Búgin, 14:07

Memleket qoldaýy eńse kótertti

Aımaqtar • Búgin, 13:25

Qyzylorda: Naýqastardyń jaǵdaıy qalypty

Koronavırýs • Búgin, 13:21

«Barysqa» daýys bereıik!

Sport • Búgin, 13:15

Almatyda indet oshaǵy qaıta kóbeıdi

Aımaqtar • Búgin, 13:15

Sý tasqynyna qarsy áreketter bastaldy

Aımaqtar • Búgin, 13:00

Juqpaly aýrýlar jaıly jaýhar fılmder

Rýhanııat • Búgin, 12:50

Almatyda onlaın jattyǵý ótedi

Sport • Búgin, 11:51

Jalǵan aqparat taratqan muǵalim ustaldy

Koronavırýs • Búgin, 11:45

Túrkistan: Kásipkerlerdiń kómegi kóp

Aımaqtar • Búgin, 11:13

Naýqastyń jeke deregin kim taratty?

Aımaqtar • Búgin, 10:59

Aqyn Amanhan Álimuly dúnıeden ótti

Rýhanııat • Búgin, 10:53

Qaıyrymdylyq aksııasynyń aýqymy keń

Aımaqtar • Búgin, 09:40

Shekteý sharalary qatań saqtalýy tıis

Koronavırýs • Búgin, 09:18

Meıirlannyń músinderi

Rýhanııat • Búgin, 08:05

Memleket basshysynyń qamqorlyǵy

Qoǵam • Búgin, 07:50

Kúı qudireti

Rýhanııat • Búgin, 07:43

Uqsas jańalyqtar